Grammatilised seosed

Allikas: Vikipeedia

Grammatilised seosed on lause moodustajate vahelised tingitusseosed. Lause moodustajad on lauses üksteisega grammatiliselt seotud. Neid seoseid nimetatakse grammatilisteks seepärast, et neid vormistavad grammatilised vahendid, s.o  

Grammatilised seosed on väga olulised, sest just need seosed muudavad lause arusaadavaks ja ühtseks tervikuks.

Grammatilised seosed on

Rinnastusseos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rinnastus ehk koordinatsioon ühendab süntaktiliselt võrdväärseid vahetuid moodustajaid – sõnavorme, fraase või osalauseid. See tähendab, et rinnastatud moodustajad

Nt Õues on lumi (alus) ja jää (alus).

Kohvi keetmine (alus) ja koogi küpsetamine (alus) käis kähku.

Poest osteti saia (sihitis) ja moosi (sihitis).

Noormees on tark (määrus), aga laisk (määrus).

Alistusseos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alistus ehk subordinatsioon on põhiline ja seejuures komplitseeritum grammatiline seos moodustajate vahel. See on ühe moodustaja sõltuvus teisest moodustajast. Alistavat moodustajat nimetatakse põhjaks, alistuvat laiendiks. Alistus on ennekõike sisuline sõltuvus, mis seisneb sisulistes piirangutes (valikukitsendustes) võimalikule laiendile. Alistatav sõna iseloomustab ja täpsustab alistajat.

Alistusseost on kahesugust:

Varem on grammatiliste seoste hulka loetud ka predikatsioon. Predikatsioon on aluse ja öeldise vastastikune seos – ühtpidi sõltumine, teistpidi ühildumine, nt Kauplus (alus) tutvustas (öeldis) oma klientidele uusi tooteid. Poiss (alus) sõitis (öeldis) jalgrattaga järve äärde.'

Kasutatud kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Erelt, Mati 2013. Eesti keele lauseõpetus: Sissejuhatus. Öeldis. Tartu: Tartu Ülikool.