Portaal:Filosoofia

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Commons-logo.png
Pildid, videod ja helifailid CommonsisLaadi uut sisu

Esiletõstetud artikkel

Biotsentrism (kreeka sõnadest βίος 'elu' ja κέντρον 'kese, keskpunkt') poliitilises ja ökoloogilises mõttes on eetiline seisukoht, mille kohaselt on kõigel elusal iseväärtus. See vastandub antropotsentrismile, mis keskendub inimese väärtusele. Lähedane mõiste biotsentrismile on zootsentrism, mille puhul omistatakse iseväärtus loomadele. Biotsentrismi pooldajad kaitsevad sageli elurikkust, loomaõigusi ja keskkonda. Terminit on kasutanud ka vasakpoolse biotsentrismi pooldajad. Vasakpoolne biotsentrism põimib süvaökoloogiat industrialismi- ja kapitalismivastaste seisukohtadega (David Orton jt).

Termin „biotsentrism” hõlmab kogu sellist keskkonnaeetikat, mis „näeb moraali objektina mitte üksnes inimest, vaid kõike elusat”. Biotsentrismi järgi ei ole loodus olemas mitte lihtsalt selle jaoks, et inimene saaks seda kasutada või tarbida, vaid inimene on lihtsalt üks liik paljudest. Ja kuna me oleme osa ökosüsteemist, mõjutavad kõik elusüsteeme kahjustavad teod halvasti meid kõiki, olenemata sellest, kas me toetame biotsentristlikku maailmavaadet või mitte. Biotsentristid usuvad, et kõigil liikidel on iseväärtus ja inimene ei ole moraalses või eetilises mõttes teistest liikidest ülem. Loe edasi...

Esiletõstetud pilt

The Thinker Musee Rodin.jpg
Auguste Rodini skulptuur "Mõtleja".

Valitud elulugu

Martin Heidegger (26. september 1889 Meßkirch26. mai 1976 Freiburg) oli saksa filosoof, üks 20. sajandi mõjukamaid filosoofe.

Heidegger kritiseeris traditsioonilist metafüüsikat, tõlgendades ja kritiseerides seda fenomenoloogia, hermeneutika ja ontoloogia vaatekohast. Samuti rajas ta fundamentaalontoloogia.

Tema mõtted avaldasid suurt otsest ning õpilaste kaudu ka kaudset mõju filosoofiale nii Saksamaal kui ka mujal ning humanitaarteadustele.

Martin Heideggeri suhe natsionaalsotsialismiga on tänini ägedate vaidluste teema. Loe edasi...

Filosoofe

Albert SuurAnaxagorasAnaximandrosAristotelesFrancis BaconRoger BaconMihhail BakuninNikolai BerdjajevJean BodinSergei BulgakovDemokritosRené DescartesDiogenes ApolloniastEmpedoklesEpikurosErasmus RotterdamistEukleides MegarastGalileo GalileiErnst HaeckelWerner HeisenbergAlexander HumboldtIbn SīnāImmanuel KantJohannes Kepler - Søren KierkegaardJan Amos KomenskýMikołaj KopernikPjotr KropotkinPaul LafargueGottfried Wilhelm LeibnizVladimir LeninJohn LockeMihhail LomonossovIgnatius LoyolaMartin LutherRosa LuxemburgThomas MalthusJosé MartíKarl MarxLev MetšnikovMichel de MontaigneCharles MontesquieuNicolaus CusanusWilliam OckhamBlaise PascalPlatonPlutarchos AteenastKarl PopperPlaton PoretskiJoseph PriestleyJean-Jacques RousseauBertrand RussellClaude Henri Saint-SimonJean-Paul SartreFriedrich SchillerSokratesBaruch SpinozaTarass ŠevtšenkoRabindranath TagorePierre Teilhard de ChardinKonstantin TsiolkovskiPjotr Tšaadajev

Vaata ka: Välismaa filosoofide loend ja Eesti filosoofide loend

Filosoofiaportaalist

Ateena kool, detail

Filosoofia (kreeka sõnast φιλοσοφία, mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus') defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Filosoofia uurib sääraseid fundamentaalseid küsimusi (filosoofilisi küsimusi), nagu tõe, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Ta püüab neile küsimustele põhiliselt mõistusele toetudes vastata või ka kritiseerib seda ettevõtmist. Filosoofiale on tüüpiline ratsionaalsete argumentide esitamine ja nende kritiseerimine ning refleksioon oma meetodi üle.

Filosoofia loendid

Kategooriad

Kuidas saad aidata?