Onomatopöa

Allikas: Vikipeedia

Onomatopöa ehk helijäljendus on kuuldu (nt loodushäälte) sõnadesse panemine ehk väljendamine häälikute abil, nt kop-kop-kop, auh-auh, tsiu-tsiu. Laiemalt kasutusel ja ühtlustunud on koduloomade (koer, kass, kukk, part, lammas, lehm, kits, siga), samuti mõnede muude väga sagedate loomade (hiir, karu, konn, vares, öökull) häälitsuste väljendused.

Eesti keeles, nagu ka teistes läänemeresoome keeltes, kasutatakse onomatopöad rikkalikult, vastavalt on neis keeltes ka palju onomatopoeetilisi sõnu. Need sõnad arvatakse tavaliselt hüüdsõnade hulka.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]