Portaal:Matemaatika

Allikas: Vikipeedia

Esiletõstetud artikkel

Pythagorase büst Roomas. Kreeka originaali koopia. Musei Capitolini.

Pythagoras (Πυθαγόρας; umbes 580 eKr – 500 eKr) oli vanakreeka filosoof ja matemaatik, pütagoorlaste koolkonna rajaja.

Diogenes Laertios ja Cicero kinnitavad, et Pythagoras leiutas esimesena sõna philosophia, et ennast filosoofiks nimetades eristuda muudest asjatundlikest ja auväärsetest inimestest, keda tavatseti tarkadeks (sophoi) kutsuda. Loe edasi...

Esiletõstetud pilt

Mandelbroti fraktal

See pilt kujutab osa Benoît Mandelbrot järgi nimetatud Mandelbroti fraktali visualiseeringust.

Mandelbroti fraktaal on hulk punktidest, mis moodustavad keeruka tasapinna; äärejoone, mis moodustab murru. Fraktali iga uus suurendusaste toob esile hulgaliselt uusi koopiaid varemnähtud kujutisest.

Matemaatika teemad

AlgebraAbstraktne algebraAlgebra põhiteoreemAlgebraline funktsioonAlgebraline geomeetriaAlgebraline topoloogiaAlgebraline võrrandDeterminantTambovi konstantLineaaralgebraLineaarvõrrandLineaarvõrrandisüsteemMaatriksTransponeeritud maatriksArvuteooriaAhelmurdude teooriaElementaarne arvuteooriaEuleri teoreemFibonacci arvudFermat' väike teoreemHiina jäägiteoreemMersenne'i arvudGeomeetria – ... – HulgateooriaAksiomaatiline hulgateooriaCantori diagonaaltõestusHabemeajaja paradoksN-korteežOsaline järjestusRusselli paradoksTäielik järjestusVenni diagrammÜhendHulkAlamhulkHulkliigeHägus hulkMultihulkTihe hulkTühi hulkÜlemhulkKrüptograafiaDešifreerimineDigitaalallkiriEnigmaKrüptograafiaKrüptoloogiaŠifreerimineMatemaatiline analüüs – ... – Trigonomeetria – ... – Tõenäosusteooria – ...

Matemaatikuid

Niels Henrik AbelApollonios PergestArchimedesThomas BayesDaniel BernoulliJános BolyaiGeorge BooleGeorg CantorAugustin Louis CauchyNicolaus CusanusRené DescartesGérard DesarguesEratosthenesEukleidesLeonhard EulerPierre de FermatScipione del FerroLeonardo FibonacciGottlob FregeÉvariste GaloisCarl Friedrich GaussKurt GödelHeronDavid HilbertHippokrates ChioseltChristiaan HuygensHypatiaJohannes KeplerGottfried Wilhelm LeibnizBenoît MandelbrotSolomon MarcusAndrei MarkovTõnu MölsJohn NapierJohn Forbes NashIsaac NewtonEmmy NoetherBlaise PascalGrigori PerelmanHenri PoincaréPythagorasSrinivasa RamanujanRegiomontanusBernhard RiemannTarmo SoomereSimon StevinKarl ZsigmondyJohn-Tagore TevetThalesTheaitetosAlan TuringFrançois VièteNorbert WienerAndrew Wiles

Vaata ka: Matemaatikute loend

Matemaatilisi mõisteid

aarsusabakusAbeli automaatAbeli rühmabsoluutväärtusabstsissaksioomalamhulkalgoritmalgteguralusapoteemaritmeetiline operatsioonarvarvelaudarvujadaastendamineavaldisBayesi valembinaarne algebraline tehebinoombiruutvõrrandBoole'i algebraCantori diagonaaltõestusdeterminantdiferentsiaaldiferentsiaalvõrranddiofantiline võrranddiskreetne matemaatikadispersioondistributiivsuseksponentvõrrandelementaarsündmuste süsteemEukleidese teoreemevolventfaktoriaalFibonacci jadaFourier' teisendusfunktsiooni üldavaldisgraafikgraafiteooriahaarHeroni valemhulkhüperboolidempotentsusimaginaarühikintegriteetkonditeratsioonimeetodjagatisjuhuslik sündmusjuuriminekolmnurkkommutatiivsuskompleksarvudkongruentsuskonstantkontsentrilised objektidkoonuskoordinaatteljedkoosinusteoreemkorrutamisreegelkuldlõigeLagrange'i keskväärtusteoreemliblikaefektliitmisreegellineaarvõrrandlõplik jadalõpmatusmaatriksMarkovi ahelmediaanMersenne'i arvudmonoidmuutujamääramata integraalNewtoni binoomvalemnullitegurnurkordinaatosaline järjestusparaboolpiipindalapolüeederpolünoompositsiooniline arvusüsteempotentseerimineprimitiivne algtegurpromillpunktpöördkehaPythagorase teoreemraadiusradiaanratsionaalarvudringringi kvadratuurrombromboidRusselli paradoksruumalaruutruutjuurruutmaatriksruutvõrrandisüsteemrühmoidsekundsidus graafsinusoidskalaarstandardhälvestatistikastohhastiline planeeriminesuurim ühistegursuanpansuurringjoonsõelateooriaZsigmondy teoreemtangenstasandteheteoreemternaarne teheThalese teoreemtippnurgadtrapetsoidtuletistõenäosusteooriatäielik järjestusunaarne teheuniversaalalgebravariatsioonikordajavektorVenni diagrammvõrrandühe muutuja polünoomühikelementühisosaümbrus

Vaata ka: Matemaatika mõisteid

Ajaloost

Matemaatika (kreekakeelsest sõnast mathēma 'õpitu, teadus') on teadusharu, mis uurib mitmesuguseid hulkiarvuhulki, punktihulki ehk kujundeid, funktsioonihulki jms. Peatähelepanu ei osutata seejuures hulkade sisulisele tähendusele, vaid nende elementide seostele ja omadustele.

Matemaatika eripära teiste teadustega võrreldes on, et matemaatikas ei saa pidada ühtki väidet (peale aksioomide ja definitsioonide) tõeseks, kui seda pole loogiliselt järeldatud varem teada olnud väiteist. Loogiline järeldamine on uute matemaatiliste tõdede saamise vahend.

Matemaatika on tekkinud eluliste vajaduste, näiteks aja- ja maamõõtmise, ehituse jms. nõudel. Nüüdisajal rakendatakse matemaatikat kõigil inimtegevuse aladel.

Kategooriad

Kuidas saad aidata?

Puhasta serveri puhver / laadi uut sisu