Koge

See artikkel räägib laevast; kirjastuse kohta vaata artiklit Koge (kirjastus)

---

Ühemastiline hansakoge Malmö sadamas (2005)

Koge, ka hansakoge, oli keskaegne ühe- või kahemastiline purjelaev, mis oli kasutusel nii kauba- kui ka sõjalaevana.

Keskaegne laevaliiklus Läänemerel põhines ida-lääne suunalisel transiidil. Euroopa lääneosa sadamalinnadest veeti Venemaale peamiselt kalevit, maitseaineid, soola ja Põhjamerest püütud heeringaid. Idast läände liikusid peamiselt karusnahad, metsamaterjal lubjakivi, vaha, rasv ja traan. Samuti ka Liivimal kasvatatud teravili ja lina.

10–12. sajandil arendati Jüütimaa Põhjamere rannikul kohalikust jõelaevast välja suurem, avameresõiduks kõlblik alus, mida hakati teatud lastikandevõimest alates nimetama kogeks. Kui aluse kandevõime ületas 90 lasti (ca 200 t), nimetati Läänemere äärsetes maades laevu kogedeks.

Jõgedel kaupu vedanud aluse algtüübist kandus edasiarendatud versioonile üle lame põhi ja põhjast vaid veidi allapoole ulatuv lame plankkiil. Algselt polnud koge mõeldud kasutamiseks avamerelaevana. Merelaevaks kujunemise käigus tugevdati koge ehituskonstruktsiooni ja suurendati laeva parda kõrgust.

Koge oli ühemastiline, kõrgete parrastega kaubaveoks kasutatud klinkerplangutusega purjelaev, mille nelinurkne raapuri kinnitus põikpuu ehk raa külge. Laeva põhjas kinnitus mast kiilsoni küljes olevasse mastipesasse. Koge nelinurkne puri oli viikingilaeva omast ligi kaks korda suurem. Purjepinna suurus võis olla kuni 200 m². Lamedapõhjalise aluse väike süvis võimaldas kogel pääseda ka madala veega sadamatesse.

Koguka laeva pikkuse ja laiuse suhe oli enamasti 3:1–4:1. Laeva pikkus oli vahemikus 20–30 m, laius 5–8 m ja süvis täislastis 2,2–3 m. Koge kandejõud võis küündida 80–200 tonnini, lastiruumide maht oli kokku kuni 150 m³.

Laeva parraste kõrgus veepinnast oli 3–5 m ja masti kõrgus 25 m. Laeval olid sirged vöör- ja ahtritäävid ja seilamise kiirus vahemikus 3–6 sõlme. Laeva suur laius ja parda kõrgus andsid laevale hea püstuvuse. Osadel kogedel olid ahtris ka kõrged tekiehitised. On teada, et kogedel võeti esmakordselt kasutusele ahtritäävile kinnitatud ripptüür.

Esialgu oli kogedel üks suure raapurjega mast, mille tipus oli vaatluskorv. Hilisemal ajal hakati ehitama ka kahe ja kolme mastiga kogesid, mida võis kasutada ka sõjalaevana. Vööris ja ahtris olid kõrgemad tekiehitised – kastellid, kuhu sai paigutada vajadusel vibukütte ja ambureid. Meeskonnas oli enamasti 15–18 meest, hilisemal ajal ka rohkem. Suurem koge võis lisaks meeskonnale võtta pardale kuni 50 sõdalast või sama arvu reisijaid.

Laeva pardaplangud – laiad ja paksud tammepuust lauad kinnitati laevakere kaarte külge naaglite ehk ümara või nelinurkse ristlõikega puidust pulkadega. Laevakere muudeti veetihedaks plankude vahele topitud samblaga, mida hoidis kohal kinni pikk, raudklambritega kinnitatud puidust liist. Koge ehitamiseks kasutati tavaliselt tammepuitu ja selle ehitamiseks kulus keskmiselt kolm aastat.

Laudadest vahesinad jaotasid laevakere seestpoolt kolmeks – kambüüsiks, trümmiks ja vööriruumiks. Tellistest tuleasemega laevaköök paiknes aluse ahtris. Siin hoiti merereisile kaasa võetavat toidutagavara, provianti ja valmistati laevnikele süüa. Laeva keskel paiknes lastiruum, laeva trümm, vööriruumis hoiti tööriistu ja muud merereisiks vajalikku varustust.

Koge oli eriti levinud Hansaliitu kuuluvate linnade vahel toimunud kaubavahetuse teenindamisel. Hansaliit oli linnade kaubanduslik ja poliitiline ühendus, kuhu kuulus hiilgeajal 64 kaubalinna, sh Tallinn, Pärnu, Tartu ja Viljandi. Kogedega peeti ühendust mereäärsete linnade vahel vedades sadamast sadamasse erinevaid kaupu.

Hilisemal ajal ehitati hansakogest veidi suuremaid, 15. sajandil Läänemerel kasutatud kolme mastiga purjelaevu, mille nimeks oli hansahulk. Tõenäoliselt arendati hulk välja hansakoge põhjal sellest suuremat lasti kanda suutva laevana.

15. sajandi lõpul teenindasid hansalinnade kaubandust kokku ligi 1000 koget. Kogedega veeti Lübeckist Pärnusse õlut, heeringaid, humalaid, soola, kalevit ja veine. Välja veeti lupja, tõrva, hülgerasva, sokusarvi, kasetohtu ja linaõli. Kogel oli tähtis roll Läänemere kaubanduse teenindamisel kuni 16. sajandi lõpuni.

Aastal 1990 leiti Pärnu jõe suudmeala setetes hansakoge jäänused (Pärnu hansakoge). See koge oli ehitatud umbes aastal 1300.

2022. aastal leiti Tallinnast Lootsi tänavalt ehitustööde käigus koge varemed, mille pikkus võis olla 25 ja laius 9 meetrit.

Pilte

• 
  Bremeni koge mudel
• 
  Koge Elbingi pitsatil
• 
  12. saj koge ristlõige. Brugge koge mudel 1:10.