Mine sisu juurde

Sulev Nõmmik

Allikas: Vikipeedia

Sulev Nõmmik (kuni 14. septembrini 1936 Sulev Nabi; 11. jaanuar 1931 Tallinn28. juuli 1992 Kuressaare) oli eesti näitleja, lavastaja, humorist ja balletitantsija.[1]

Sulev Nõmmik õppis aastatel 1945–1947 Tallinna Mäetehnikumis. Lõpetas 1959. aastal Tallinna Koreograafiakooli (Kalju Saarekese klassis)[2] ja Tallinna Kultuurharidusala Kooli. Aastatel 19601964 õppis ta lavastamist Leningradi Teatri-, Muusika- ja Kinematograafiainstituudis.

Aastatel 19471992 töötas Sulev Nõmmik vaheaegadega Estonia teatris: 1947–1948 valgustaja, 1948–1951 ja 1954–1962 balletitantsija ning 1962–1992 näitleja, näitejuhi ja lavastajana.

Estonias töötamise algus

[muuda | muuda lähteteksti]

Nõmmik ise on nimetanud Estonia teatrit kohaks, kus talle "15. eluaastal anti tööraamat ja kus tema ametiks sai mimansartist ehk teisisõnu olla antiikmööbel".

"Seisin Estonia teatri laval seitsmendas reas vasakult teine ja hoidsin kepi otsas hiina laternat," on Nõmmik meenutanud.

Järgmine roll oli vastutava kandlemängija osa balletis "Kalevipoeg".[3]

Estraadinäitlejana oli Sulev Nõmmik kõige tuntum Kärna Ärni rollis. Eesti Raadios, eeskätt saates "Tere hommikust, põllumehed!", esitas ta algul Harry Abeli kirjutatud humoreske, kuid kippus neid ise täiendama ning peagi võttis oma estraadikavad enda kirjutada.[4] Sketše esitas ta algul koos Vello Viisimaaga ja seejärel palju aastaid Ervin Abeliga.

Sulev Nõmmik on mänginud filmides ning lavastanud ülimenukad telemängufilmid "Mehed ei nuta" (1968), "Noor pensionär" (1972) ja "Siin me oleme!" (1979). Koos Enn Vetemaaga kirjutas ta ka nende filmide stsenaariumid.

1969. aastal lavastas ta Estonia teatris Ülo Vinteri ja Ülo Raudmäe kirjutatud muusikali "Pipi Pikksukk", mis püsis repertuaaris 25 aastat ja mida esitati selle aja jooksul 402 korda.

  • 1962 Oidi "Muhulaste imelikud juhtumised" (ka kaaslibretist)
  • 1965 Raudmäe "Kiri nõudmiseni" (ka libretist, Kotkas 1968)
  • 1967 Valgre ja Raudmäe "Muinaslugu muusikas" (ka libretist, Moskva Operetiteatris 1972)
  • 1969 Vinteri ja Raudmäe "Pipi Pikksukk" (ka libretist, mängis Varast)
  • 1969 Dobrzanski "Kuninga loož" (mängis ka Peaministrit)
  • 1971 Leigh’ "Mees La Manchast"
  • 1972 Vinteri ja Raudmäe "Neli musketäri" (ka libretist)
  • 1973 Straussi "Nahkhiir"
  • 1974 Oidi ja Raudmäe "Poissmehed" (ka libretist)
  • 1976 Frimli ja Stotharti "Rose‑Marie"
  • 1977 Vinteri "Suvitajad" (ka libretist, mängis Aadut)
  • 1979 Bacharachi "Tõotused, tõotused..." (mängis ka mister Dobitchit)
  • 1983 Kálmáni "Montmartre’i kannike"
  • 1986 Lehári "Krahv Luxemburg"
  • 1991 Vinteri "Kevade" (ka libretist, mängis Liblet)
  • 1960 "Perekond Männard" (mängufilm), näitleja – Uno
  • 1968 "Mehed ei nuta" (telemängufilm), režissöör, kaasstsenarist, näitleja – professor
  • 1970 "Varastati Vana Toomas" (mängufilm, muusikafilm), stsenarist
  • 1971 "Druus ja Fatkin" (muusikafilm), režissöör
  • 1971 "Teatriöö" (muusikafilm), režissöör, stsenarist
  • 1972 "Noor pensionär" (telemängufilm), režissöör, stsenarist
  • 1975 "Jõmm" (telemängufilm), režissöör
  • 1975 "Poiste laulud" (muusikafilm), režissöör
  • 1976 "Sa oled mu majakas" (muusikafilm), režissöör, stsenarist
  • 1977 "Roosid lõunast" (muusikafilm), režissöör, stsenarist
  • 1978 "Siin me oleme" (telemängufilm), režissöör, näitleja – Aadu
  • 1981 "Nukitsamees" (mängufilm, muusikafilm), näitleja – Vanaisa
  • 1983 "Kui jala Austraaliasse saab" (dokumentaalfilm), teksti lugeja
  • 1987 "Meie Uduvere" (dokumentaalfilm), režissöör, näitleja – Kärna Ärni
  • 1987 "Sulev Nõmmik" (dokumentaalfilm), stsenarist
  • 1988 "Karavan liigub edasi" (muusikafilm), režissöör

Näitlejarolle

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Narr (Tšaikovski "Itaalia capriccio", 1948)
  • Senka (Miljutini "Rahutu õnn", 1949)
  • Röövel (Morozovi "Doktor Aibolit", 1950)
  • Ants (Arro ja L. Normeti "Rummu Jüri", 1955)
  • Nikes (Herteli "Asjatu ettevaatus", 1957, Tallinna Koreograafiakool Estonias)
  • Narr (Glazunovi "Raimonda", 1957)
  • Falstaff (Oranski "Windsori lõbusad naised", 1958, Tallinna Koreograafiakool Estonias)
  • Vytas (Juzeliūnase "Mere kaldal", 1958)
  • Ohvitser ("Straussiana", 1959)
  • Kaasik I (Zolotonossi "Kui Aadam on puhkusel", 1959)
  • Jimmy (Kawani "Sensatsioon Londonis", 1960)
  • Gangster ja Harrison Howell (Porteri "Suudle mind, Kate", 1966, Linnahallis 1992)
  • Sapun‑Tjufjakin (Miljutini "Neiud ärevil", 1973)
  • Bubentsov ("Kaks kevadpäeva", "Dunajevski muusika", 1978)
  • Mordcha (Bocki "Viiuldaja katusel", 1989)
  • Peniček (Kálmáni "Krahvinna Mariza", 1990)

Helikandjaid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Kärna Ärni lood I, II (helikassett, 1992)
  • Eesti Kullafond – Sulev Nõmmik, 2 CD-d ja DVD (2020)

Ta abiellus 1959. aastal ja oli 33 aastat abielus Aili Nõmmikuga. Nende tütar Tiia-Mai Nõmmik on tõlkija.

  1. Eesti Filmi Andmebaas
  2. "Tallinna Balletikooli vilistlased". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. november 2016. Vaadatud 25. veebruaril 2017.
  3. Marvi Taggo. Sulev Nõmmik, napsi- ja naljamees ning väga haavatav inimene[alaline kõdulink]. Eesti Naine / Delfi Lood, 11.01.2016.
  4. Telesaade "Estraaditähestik. Sulev Nõmmik". Saatejuht Urmas Ott. Eesti Televisioon, 1986.
  • G. Kordemets, A. Tuuling. Sulev Nõmmik: „Kui näeme, siis teretame!”. Tallinn, 2011
  • S. Nõmmik. Minu elu tsunftis. Tallinn, 2012
  • F. Randel. „Muhulastest” muusikas. – Õhtuleht, 14. juuni 1962
  • R. Reiljan. Sulev Nõmmik otsib libretot. – Õhtuleht, 1. august 1963
  • O. Liivik. Uus muusikaline lugu. – Teatrimärkmik 1965-67
  • V. Kõllu. 420 minutit operetti koos vaheaegadega järelemõtlemiseks. – Sirp ja Vasar, 14. jaanuar 1966
  • V. Kivilo. „Muinaslugu muusikas”. – Sirp ja Vasar, 7. juuli 1967
  • V. Kivilo. Pipi võidukäik kahes teatris. – Sirp ja Vasar, 30. jaanuar 1970
  • U. Heinapuu. Mees mitme kandi pealt. – Õhtuleht, 26. september 1970
  • V. Kivilo. „Mees la Manchast”. – Õhtuleht, 25. veebruar 1971
  • „Noorte Hääle” lugejatega kohtub Sulev Nõmmik. [Intervjuu]. – Noorte Hääl, 1. jaanuar 1972
  • V. Kõllu. „Neiud ärevil”. – Õhtuleht, 8. jaanuar 1974
  • E. Laid. „Kuidas seda lavastada?”. – Õhtuleht, 3. detsember 1977
  • V. Kivilo. Mõnusavõitu lugu muhulastest. – Rahva Hääl, 16. veebruar 1978
  • V. Kõllu. Tähendusrikas operetilavastus. – Rahva Hääl, 9. juuni 1978
  • M. Taggo. Mitu Nõmmikut? – Kodumaa, 7. jaanuar 1981
  • Sulev Nõmmik 50. – Sirp ja Vasar, 9. jaanuar 1981
  • K. Kass. Sulev Nõmmik 50?: Nojah, eks ta ole... . – Noorte Hääl, 11. jaanuar 1981
  • S. Nõmmik jt. Parim nali, mis teiega on juhtunud. [Intervjuu]. – Rahva Hääl, 1. jaanuar 1982
  • S. Nõmmik. Elu ja nali. Intervjueerinud H. Rauniste. – Kommunismiehitaja, 13. oktoober 1987
  • S. Nõmmik. Tantsiv Kiir ja laulev Toots. Intervjueerinud A. Veetamm. – Maaleht, 27. detsember 1990
  • H. Aassalu. Balletiveterani juubeliks. – Sirp, 11. jaanuar 1991
  • P. Aimla. Täna Tina tänaval korteris 13. – Õhtuleht , 11. jaanuar 1991
  • [Nekroloog]. – Sirp, 31. juuli 1992
  • T. Abel. „Kui Sulev laval naeris, siis Ervin pärast kirus”. Intervjueerinud K. Vainküla. – SL Õhtuleht, 11. jaanuar 2001
  • K. Jaagura. Sulev Nõmmik alias Kärna Ärni 75. – Maaleht, 5. jaanuar 2006
  • H. Roosna. Sulev Nõmmik – 75. – Hiiu Leht, 13. jaanuar 2006
  • S. Normet. Legendaarset Sulev Nõmmikut meenutades. – Nädaline, 17. jaanuar 2006
  • J. Jõekallas. Muusikal, see XX sajandi uustulnuk. – Estonia esimene sajand. Koostaja V. Paalma. Tallinn, 2007
  • K. Jaagura. Sulev Nõmmik alias Kärna Ärni 80. – Postimees, 11. jaanuar 2011
  • A. Mikk jt. Jäägitult oma mees, kellele igaüks tahtis välja teha. Intervjueerinud A. Lõhmus. – Maaleht, 13. jaanuar 2011
  • H. Sibrits. Saladuslik rahvamees Sulev Nõmmik. – Postimees, 6. detsember 2011
  • K. Saareke. Rukkilillesinised koolimütsid aegade keeristes. Tallinn, 2013
  • A. Veesaar. Sulev Nõmmik: ootas isa ja leinas sõpra. – Elukiri 2016, 1
  • A. Viira. „Sulev Nõmmik ei kandnud viha isegi nende peale, kes tema kohta halvasti ütlesid”. – Õhtuleht, 18. jaanuar 2016
  • С. Ныммик. Радости и огорчения оперетты. Интервьюировала Т. Опекика. – Cоветская Эстония, 12 февраля 1978

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]