Lennukool

Lennukool on institutsioon, kus õpetatakse lennundusalaseid teadmisi ja oskusi. Lennukoolides võib õpetada lennuteooriat, navigatsiooni, meteoroloogiat, õhusõiduki juhtimist ja hooldust, lennuohutust ning palju muud. Koolituse sisu sõltub sageli sellest, millist tüüpi lennundusega kool tegutseb. Paljud lennukoolid pakuvad ka praktilist koolitust lennusimulaatoritel ja õhusõidukitel. Lennukooli lõpetamisel saavad õpilased tavaliselt litsentse ja sertifikaate, mis võimaldavad neil erinevates lennundusvaldkondades töötada.

Ajalugu

Esimesed lennukoolid loodi peamiselt sõjaväe jaoks, et koolitada välja piloote ja mehaanikuid. Esimese maailmasõja ajal kasutati lennukoolitusi laialdaselt ja sellest ajast alates on lennukoolid muutunud üha tähtsamaks ja levinumaks. Esimesed tsiviillennukoolid asutati 1920. aastal. Tänapäeval on lennukoolid üle maailma levinud ning neid on eri tüüpe ja suuruseid. Paljud neist pakuvad ka uute lennundusalaste tehnoloogiate õpet, näiteks drooniõpet ja lennujuhtimissüsteemide õpet. Tuntumad lennukoolid maailmas on Embry-Riddle Aeronautical University Ameerikas ja CAE Oxford Aviation Academy Suurbritannias. Eestis tegutseb Eesti Lennuakadeemia.

Lennukooli liigid

Lennukoolid võivad olla eri tüüpi, sõltuvalt nende eesmärkidest ja pakutavatest teenustest:

1. erakoolid. Erakoolid on tavaliselt väiksemad koolid, mis keskenduvad rohkem individuaalsele koolitusele;
2. kõrgkoolid ja ülikoolid. Mõned kõrgkoolid ja ülikoolid pakuvad lennundusalaseid programme, mis viivad bakalaureuse- või magistrikraadini lennunduses. Sellised koolid võivad pakkuda erinevaid spetsialiseerumisvõimalusi, näiteks lendamiskoolitust, lennundustehnikat või lennundusjuhtimist;
3. lennufirmade koolid. Mõned suuremad lennufirmad pakuvad oma töötajatele koolitust lennundusalastes küsimustes, näiteks lendamiskoolituses või lennundusohutuses;
4. sõjaväelennukoolid. Sõjaväelennukoolid pakuvad lendamiskoolitust sõjaväelennukite pilootidele ja muudele tehnikutele.

Lennukooli õppetöö

Lennukooli õppetöö koosneb tavaliselt nii teoreetilisest kui ka praktilisest osast ning sõltub õppesuunast ja koolituse tüübist. Mõned lennukooli õppetööd võivad hõlmata peale teoreetilise ja praktilise osa ka simulaatorkoolitust ning praktilist lendamist. Õppetöö hõlmab laias valikus teoreetilisi ja praktilisi oskusi, mille eesmärk on valmistada õpilased ette edukaks lennukarjääriks või isiklikuks lennuharrastuseks.

Lennukooli tunnistused ja litsentsid

Lennukoolides saavad õpilased omandada tunnistusi ja litsentse vastavalt oma õppekava ja lennuõppe eesmärkidele. Tunnistused ja litsentsid, mida lennukoolid väljastavad on järgmised:

1. privaatlennupiloodi tunnistus (Private Pilot Certificate);
2. kaubalennupiloodi tunnistus (Commercial Pilot Certificate);
3. lennundusinseneri litsents (Aircraft Maintenance Engineer License) – selle litsentsi omandamiseks peab spetsialist läbima spetsiaalse koolituse ja tegema vastava eksami;
4. lennujuhimiskeskuse litsents (Air Traffic Controller License).

Lennukooli lõpetamine

Lennukooli lõpetamine nõuab tavaliselt mitmeid nõudeid, näiteks teoreetilise ja praktilise koolituse lõpetamist, lennutundide täitmist, eksamite sooritamist ja sertifikaatide saamist vastavalt õpilase erialale. Pärast lennukooli lõpetamist saavad õpilased tööd eri lennundusvaldkondades.

Eesti esimese lennukooli ajaloost

Kuigi lennuväe õppejaoskond formeeriti alles 1919. aasta novembris-detsembris, oli alustatud õppelendudega juba sama aasta suvel. Õppejaoskonna nimekirjas oli 17 kadetti, kes läbisid väljaõppe ja omandasid lendurikutse pärast Vabadussõda. Õppejaoskond tegeles sõjaväelendurite järelkasvu loomisega kuni 1927. aastani, mil Lasnamäe lennuväljal tegutsenud lennuväerügemendi koosseisus olnud õppejaoskonnast moodustati lennukool.

1928. aasta suvel osteti lennukoolile Inglismaalt uued õppelennukid Avro 504R ja kuninglikest õhujõududest kutsuti kolm briti instruktorit Eesti lennuinstruktoreid välja õpetama. Sama aasta suvel õpetas kolm Briti lennuinstruktorit eestlastest instruktoreid koolitama lenduri õpilasi Briti kuninglike õhujõudude metoodika järgi. Kursuse lõppedes jäi üks instruktoritest veel kaheks aastaks Eestisse kontrollimaks, kui hästi olid Eesti instruktorid suutnud õpitut edasi anda.

Samal, 1927. aastal anti lennuväele üle Lasnamäel tegutsenud ja pankrotistunud lennufirma Aeronaut AS angaar ja teenistushoone. Viimase sai enda kasutusse lennukool, mis oli kasutatud varem õppeklassidena Lennusadama juures asunud lennukasarmu ruume. 1928. aasta sügisel avati osa õppeklasse Lasnamäel ja peagi loobuti täielikult lennukasarmu kasutamisest.

1937. aastal viidi Lennukool üle Maarjamäele endisesse Orlovi lossi ja lennuvälja teenistushoone anti üle 3. lennuväedivisjonile. Vene aadliku Anatoli Orlov-Davõdovi 19. sajandist pärit suvemõis Maarjamäel (Maarjamäe lossikompleks) sai Eesti Sõjaväe Lennukooli asukohaks ja loss ise lennukooli esindus-, õppe- ja eluhooneks. Peahoones paiknesid lisaks lennukooli õpilaste elu- ja olmeruumidele ka klassiruumid, köök ja söögisaal, raamatukogu, lugemistuba ja väljaõppega tegelevate ohvitseride tööruumid. Lennukooli juhtideks ja õppejõududeks olid peaaegu eranditult kutselised sõjaväelendurid.

Kõrvalhoonetes asusid lennukite, mootorite, fotograafia ja raadioside eriklassid ja kursantidele mõeldud kauplus. Väljaõppekompleksi kuulus ka staabihoone koos ohvitseride korteritega. Mõisahoone juurde kuulus park koos tenniseväljakute ja lasketiiruga. Maarjamäe kompleksist viis Lasnamäe lennuväljale kahe kilomeetri pikkune autotee. Otsetee saamiseks rajati lubjakivisse 200 m suure kaldega teed läbi Lasnamäe paeastangu.

24 noorukist koosnev esimene kursus alustas õpinguid 2. novembril 1936 ja lõpetas lennukooli 31. augustil 1938. Teine sõjaväelendurite ettevalmistamise kursus alustas 1937. aasta sügisel ja lõpetas 1939. aastal. Kolmanda kursusega alustati õpinguid 1939. aasta sügisel, kuid see jäi kursantidel lõpetamata seoses Nõukogude Liidu sõjaväebaaside rajamise ja Eesti Vabariigi okupeerimisega Nõukogude Liidu poolt.

Õppelennud toimusid kogu lennukooli tegutsemise ajal Lasnamäel. Suvisel õppelendude perioodil lennati varavalgest hilisõhtuni. Vaid keskpäeval tehti paaritunnine paus lõunasöögiks ja sellele järgnenud puhkuseks. Kuna lennuväeüksus oli suve ajal suvelaagris, olid lenduriõpilased õppelendude ajal lennuvälja ainsad kasutajad.

Õppelennukiteks olid 12 AVRO-504R biplaani. Lennukit osteti Inglismaalt 1928. aastal ja olid tuntud kui ühed oma aja parimad õppelennukid, mis olid võimelised sooritama ka vigurlende. 1938. aastaks olid nendest järel vaid pooled. Kuus lennukit olid saanud avariide ja õnnetuste läbi eelnevate õppelendude käigus sedavõrd suuri kahjustusi, et tuli maha kanda. 1938. aastal viidi lennukool Maarjamäelt tagasi Lasnamäe lennubaasi.