Priekuļi vald

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Priekuļi vald

läti Priekuļu pagasts

Pindala: 98,36 km²
Elanikke: 3820 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 38,8 in/km²
Keskus: Priekuļi
Priekuļu pagasts LocMap.png
Valla maastik

Priekuļi vald (läti keeles Priekuļu pagasts) on vald Lätis Priekuļi piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Liepa ja Veselava vallaga, Cēsise piirkonna Cēsise linna ning Vaive vallaga, Pārgauja piirkonna Raiskumsi vallaga ja Rauna piirkonna Rauna vallaga.

Valla pindala on 798 km². 2016. aasta seisuga elas seal 4350 inimest.[2] Aastal 2011 elas vallas 3681 lätlast, 232 venelast, 47 valgevenelast, 10 ukrainlast, 34 poolakat ja 22 leedulast.[3] Valla keskuseks on Priekuļi küla.

Priekuļi valla maad kuulusid 19. sajandil mitmele erinevale mõisale. Seal asusid Priekuļi mõis, Jāņmuiža mõis, Jaunrauna mõis, osa maadest kuulus ka Võnnu mõisale. Aastal 1935 oli valla pindala 58 km² ja seal oli 1392 elanikku.[4] Aastal 1945 moodustati vallas Priekuļi külanõukogu, mis aastal 1947 likvideeriti, aga kui vald aastal 1949 likvideeriti, moodustati see taas. Aastal 1954 liideti külanõukoguga likvideeritav Dukuri külanõukogu, aastal 1960 aga likvideeritav Vaive külanõukogu. Aastal 1975 loodi Vaive külanõukogu taas ja selle territoorium eraldati Priekuļi külanõukogu omast. Aastal 1977 liideti külanõukoguga likvideeritav Jaunrauna külanõukogu, ent osa Priekuļi külanõukogu maadest arvati Vaive külanõukogu, osa aga Cēsise linna koosseisu. Aastal 1987 liideti Vaive külanõukoguga veel üks osa Priekuļi külanõukogu maadest.[5] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Priekuļi piirkonda.

Suurimaks jõeks on Koiva jõgi, teised tähtsamad jõed on selle lisajõgi Rauna jõgi ja tolle lisajõed Raunis ning Vaive jõgi. Vald asub Vidzeme kõrgustikul ja Koiva ürgorus. Kõrgeim koht ulatub 159,6 m meetrit üle merepinna ja asub valla kaguosas. Suurim järv on 12,5 ha suurune Ninieris. Vallas asub nn. Nahkhiirte koobas, kus elutseb Kirde-Euroopa suurim nahkhiirte koloonia.[6]

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Priekuļi selektsioonijaama hooned ja küünid, Jāņmuiža mõisa häärber, selle mansardkorrus nelja toa laed ja üks uks, uks Jaunrauna mõisa mõisavalitseja majas, Kampi - Ģūģeri muinaskalmed, hiiekivid ning nende ümbruskond ja luuletaja Edvards Treimanis-Zvārgulise elukoht ning haud.[7] Kohaliku kaitse all on Rubeņi keskaegne kalmistu.[8]

Looduskaitse all on Ērgļi pank, Ramāta pank, Priekuļi allee, Priekuļi park, Kazase org, Rauna orukalda paljandid, Vaive orukalda paljandid ja Raunise nõlvad. Lisaks asub vallas arvukalt looduskaitsealuseid nimetuid põlispuid. Valla lääneosa asub Gauja rahvuspargis.[9]

Vallas on kakskümmend üks küla. Valla keskuses Priekuļis (lielciems) oli 2017. aastal 2252 elanikku. Teine sama kategooria küla on Jāņmuiža 570 elanikuga aastal 2017. Dukuri küla on staatusega vidējciems 216 elanikuga aastal 2017. Kolm küla on staatusega skrajciems – Garkalne 115 elanikuga aastal 2007, Jaunrauna 32 elanikuga aastal 2007 ja Vaives dzirnavas 4 elanikuga aastal 2007. Staatusega vasarnīcu ciems on Strautmaļi, kus aastal 2017 oli 30 elanikku. Neliteist valla küla on staatusega mazciems – Bušugrava 70 elanikuga aastal 2007, Inkuļi 33 elanikuga aastal 2007, Jaunkalni 62 elanikuga aastal 2007, Kunči 49 elanikuga aastal 2007, Ķingas 33 elanikuga aastal 2007, Leukādijas 19 elanikuga aastal 2007, Mežciemi 12 elanikuga aastal 2007, Pieškalni 71 elanikuga aastal 2007, Saulrīti 5 elanikuga aastal 2013, Smurģi 11 elanikuga aastal 2007, Spāriņi 25 elanikuga aastal 2007, Šautuves 83 elanikuga aastal 2007, Tirzieši ja Vīstuči 22 elanikuga aastal 2007. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 11.09.2017.
  2. Latvijas iedzivotaju skaits pašvaldibas. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Ethnic composition of Latvia 2011
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Priekuļu novads
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  8. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  9. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  10. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]