Mine sisu juurde

Priekuļi vald

Allikas: Vikipeedia
Priekuļi vald

läti Priekuļu pagasts

Lipp

Pindala: 98,36 km²
Elanikke: 3744 (1.01.2024)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 38,1 in/km²
Keskus: Priekuļi
Valla maastik

Priekuļi vald (läti keeles Priekuļu pagasts) on vald Lätis Cēsise piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Cēsise linna, Liepa, Veselava, Vaive ja Raiskumsi vallaga ning Smiltene piirkonna Rauna vallaga.

Valla pindala on 798 km². 2016. aasta seisuga elas seal 4350 inimest.[2] Valla keskuseks on Priekuļi küla.

Priekuļi valla maad kuulusid 19. sajandil mitmele mõisale. Seal asusid Priekuļi mõis, Jāņmuiža mõis, Jaunrauna mõis, osa maadest kuulus ka Võnnu mõisale. Aastal 1935 oli valla pindala 58 km² ja seal oli 1392 elanikku.[3]

Aastal 1945 moodustati vallas Priekuļi külanõukogu, mis aastal 1947 likvideeriti, aga kui vald aastal 1949 likvideeriti, moodustati see taas. Aastal 1954 liideti külanõukoguga likvideeritav Dukuri külanõukogu, aastal 1960 aga likvideeritav Vaive külanõukogu. Aastal 1975 loodi Vaive külanõukogu taas ja selle territoorium eraldati Priekuļi külanõukogu omast. Aastal 1977 liideti külanõukoguga likvideeritav Jaunrauna külanõukogu, ent osa Priekuļi külanõukogu maadest arvati Vaive külanõukogu, osa aga Cēsise linna koosseisu. Aastal 1987 liideti Vaive külanõukoguga veel üks osa Priekuļi külanõukogu maadest.[4] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. Aastatel 2009–2021 kuulus vald Priekuļi piirkonda.

Priekuļi vallas Glāzniekis sündis luuletaja Eduards Veidenbaums.

Suurim jõgi on Koiva jõgi, teised tähtsamad jõed on selle lisajõgi Rauna jõgi ning tolle lisajõed Raunis ja Vaive jõgi. Vald asub Vidzeme kõrgustikul ja Koiva ürgorus. Kõrgeim koht ulatub 159,6 m meetrit üle merepinna ja asub valla kaguosas. Suurim järv on 12,5 ha suurune Ninieris. Vallas asub nn Nahkhiirte koobas, kus elutseb Kirde-Euroopa suurim nahkhiirte koloonia.[5]

Looduskaitse all on Ērgļi pank, Ramāta pank, Priekuļi allee, Priekuļi park, Pieškalni (Pieškaļi) Rootsi mänd, Kazase org, Rauna orukalda paljandid, Vaive orukalda paljandid ja Raunise nõlvad. Lisaks asub vallas arvukalt looduskaitsealuseid nimetuid põlispuid. Valla lääneosa asub Gauja rahvuspargis.[6]

Kultuurimälestised

[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Priekuļi selektsioonijaama hooned ja küünid, Jāņmuiža mõisa häärber, selle mansardkorrus, nelja toa laed ja üks uks, uks Jaunrauna mõisa mõisavalitseja majas, Kampi-Ģūģeri muinaskalmed, hiiekivid ja asulakoht ning luuletaja Edvards Treimanis-Zvārgulise elukoht ja haud.[7] Kohaliku kaitse all on Rubeņi keskaegne kalmistu.[8]

Aastal 2011 elas vallas 3681 lätlast, 232 venelast, 47 valgevenelast, 10 ukrainlast, 34 poolakat ja 22 leedulast.[9]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv[10]
Bušugrava mazciems 70 (2007)
Dukuri vidējciems 192 (2022)
Garkalne skrajciems 115 (2007)
Inkuļi mazciems 33 (2007)
Jāņmuiža lielciems 524 (2022)
Jaunkalni mazciems 62 (2007)
Jaunrauna skrajciems 32 (2007)
Kunči mazciems 49 (2007)
Ķingas mazciems 33 (2007)
Leukādijas mazciems 19 (2007)
Mežciemi mazciems 12 (2007)
Pieškalni mazciems 71 (2007)
Priekuļi lielciems 2136 (2022)
Smurģi mazciems 11 (2007)
Spāriņi mazciems 25 (2007)
Strautmaļi vasarnīcu ciems 28 (2022)
Šautuves mazciems 83 (2007)
Vaives dzirnavas skrajciems 4 (2007)
Vīstuči mazciems 22 (2007)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  4. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  5. Priekuļu novads
  6. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  7. "Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. oktoober 2022. Vaadatud 5. veebruaril 2019.
  8. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts[alaline kõdulink]
  9. Ethnic composition of Latvia 2011
  10. 10,0 10,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]