Priekuļi vald
Priekuļi vald | |
---|---|
| |
läti Priekuļu pagasts | |
| |
| |
Pindala: 98,36 km² | |
Elanikke: 3744 (1.01.2024)[1] | |
Rahvastikutihedus: 38,1 in/km² | |
Keskus: Priekuļi | |
Priekuļi vald (läti keeles Priekuļu pagasts) on vald Lätis Cēsise piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Cēsise linna, Liepa, Veselava, Vaive ja Raiskumsi vallaga ning Smiltene piirkonna Rauna vallaga.
Valla pindala on 798 km². 2016. aasta seisuga elas seal 4350 inimest.[2] Valla keskuseks on Priekuļi küla.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Priekuļi valla maad kuulusid 19. sajandil mitmele mõisale. Seal asusid Priekuļi mõis, Jāņmuiža mõis, Jaunrauna mõis, osa maadest kuulus ka Võnnu mõisale. Aastal 1935 oli valla pindala 58 km² ja seal oli 1392 elanikku.[3]
Aastal 1945 moodustati vallas Priekuļi külanõukogu, mis aastal 1947 likvideeriti, aga kui vald aastal 1949 likvideeriti, moodustati see taas. Aastal 1954 liideti külanõukoguga likvideeritav Dukuri külanõukogu, aastal 1960 aga likvideeritav Vaive külanõukogu. Aastal 1975 loodi Vaive külanõukogu taas ja selle territoorium eraldati Priekuļi külanõukogu omast. Aastal 1977 liideti külanõukoguga likvideeritav Jaunrauna külanõukogu, ent osa Priekuļi külanõukogu maadest arvati Vaive külanõukogu, osa aga Cēsise linna koosseisu. Aastal 1987 liideti Vaive külanõukoguga veel üks osa Priekuļi külanõukogu maadest.[4] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. Aastatel 2009–2021 kuulus vald Priekuļi piirkonda.
Priekuļi vallas Glāzniekis sündis luuletaja Eduards Veidenbaums.
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Suurim jõgi on Koiva jõgi, teised tähtsamad jõed on selle lisajõgi Rauna jõgi ning tolle lisajõed Raunis ja Vaive jõgi. Vald asub Vidzeme kõrgustikul ja Koiva ürgorus. Kõrgeim koht ulatub 159,6 m meetrit üle merepinna ja asub valla kaguosas. Suurim järv on 12,5 ha suurune Ninieris. Vallas asub nn Nahkhiirte koobas, kus elutseb Kirde-Euroopa suurim nahkhiirte koloonia.[5]
Looduskaitse all on Ērgļi pank, Ramāta pank, Priekuļi allee, Priekuļi park, Pieškalni (Pieškaļi) Rootsi mänd, Kazase org, Rauna orukalda paljandid, Vaive orukalda paljandid ja Raunise nõlvad. Lisaks asub vallas arvukalt looduskaitsealuseid nimetuid põlispuid. Valla lääneosa asub Gauja rahvuspargis.[6]
Kultuurimälestised
[muuda | muuda lähteteksti]Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Priekuļi selektsioonijaama hooned ja küünid, Jāņmuiža mõisa häärber, selle mansardkorrus, nelja toa laed ja üks uks, uks Jaunrauna mõisa mõisavalitseja majas, Kampi-Ģūģeri muinaskalmed, hiiekivid ja asulakoht ning luuletaja Edvards Treimanis-Zvārgulise elukoht ja haud.[7] Kohaliku kaitse all on Rubeņi keskaegne kalmistu.[8]
Asustus
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 2011 elas vallas 3681 lätlast, 232 venelast, 47 valgevenelast, 10 ukrainlast, 34 poolakat ja 22 leedulast.[9]
Valla külad on:
Küla | Küla tüüp | Elanike arv[10] |
---|---|---|
Bušugrava | mazciems | 70 (2007) |
Dukuri | vidējciems | 192 (2022) |
Garkalne | skrajciems | 115 (2007) |
Inkuļi | mazciems | 33 (2007) |
Jāņmuiža | lielciems | 524 (2022) |
Jaunkalni | mazciems | 62 (2007) |
Jaunrauna | skrajciems | 32 (2007) |
Kunči | mazciems | 49 (2007) |
Ķingas | mazciems | 33 (2007) |
Leukādijas | mazciems | 19 (2007) |
Mežciemi | mazciems | 12 (2007) |
Pieškalni | mazciems | 71 (2007) |
Priekuļi | lielciems | 2136 (2022) |
Smurģi | mazciems | 11 (2007) |
Spāriņi | mazciems | 25 (2007) |
Strautmaļi | vasarnīcu ciems | 28 (2022) |
Šautuves | mazciems | 83 (2007) |
Vaives dzirnavas | skrajciems | 4 (2007) |
Vīstuči | mazciems | 22 (2007) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]
-
Ninieris
-
Kazase kraav
-
Vaive jõe org
-
Ērgļi pank
-
Seitsme Allika kärestik Kazase orus
-
Jaunrauna kalmistu
-
Edvards Treimanis-Zvārgulise maja
-
Priekuļi allee
-
Kazase kraav
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
- ↑ Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Priekuļu novads
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ "Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. oktoober 2022. Vaadatud 5. veebruaril 2019.
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts[alaline kõdulink]
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ 10,0 10,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.