Dzērbene vald

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Dzērbene vald

läti Dzērbenes pagasts

LVA Dzērbenes pagasts COA.png

Pindala: 124,6 km² km²
Elanikke: 743 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Keskus: Dzērbene
Dzērbenes pagasts LocMap.png
Sūnīši järv

Dzērbene vald (läti keeles Dzērbenes pagasts) on vald Lätis Vecpiebalga piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Taurene vallaga, Priekuļi piirkonna Veselava vallaga, Cēsise piirkonna Vaive vallaga, Smiltene piirkonna Launkalne vallaga ja Rauna piirkonna Drusti ning Rauna vallaga.

Valla pindala on 125 km². 2016. aasta seisuga elas seal 874 inimest.[2] Valla keskuseks on Dzērbene küla, vallavanem on Dace Caune.[3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Valla saksakeelne nimekuju oli Schloß-Serben. Aastal 1935 oli valla pindala 110 km² ja seal oli 1825 elanikku.[4] Aastal 1945 moodustati vallas Dzērbene ja Meļļi külanõukogud, aga vald ise likvideeriti aastal 1949. Aastal 1968 arvati Taurene ja Rauna külanõukogude Dzērbene sovhoosi maad Dzērbene külanõukogu koosseisu, Rauna külanõukogu koosseisu arvati aga kolhoosi Sarkanais oktobris maad.[5] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Vecpiebalga piirkonda.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Vald asub Vidzeme kõrgustikul. Valda läbib Koiva jõgi, teine tähtsam jõgi on selle lisajõgi Rauna jõgi.[6] Vallas on üle 25 järve järvesid, nendest suurimad on Gulbene järv - 30,3 ha, Raunaisis - 31 ha ja Juveris - 77,5 ha.

Looduskaitse all on Dzērbene lossi tamm ja Zariņi pärn. Lisaks asub vallas kaks looduskaitsealust nimetut põlispuud.[7]

Muinsusmälestised[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Dzērbene kirik ja selle kantsel, orelipink, orelirõdu ning altar, Dzērbene kirikumõisa ahi, Dzērbene piiskopilinnus, Krustiņi muinaskalmed ehk Omandiküngas, Puuslikumäe muinaskalmed, Pavēņi muinaslinnus ehk Suur Puuslikumägi, Kõrgemäe (Augstais kalnsi) muinaslinnus ja Ķēti linnamägi.[8] Kohaliku kaitse all on Žvirguļi, Dzērbene ja Jaunvepri keskaegsed kalmistud.[9]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2011 elas vallas 820 lätlast, 17 venelast, 9 valgevenelast, 7 ukrainlast, 11 poolakat ja 4 leedulast.[10]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv [11]
Apši mazciems 24 (2007)
Auļi mazciems 28 (2007)
Brici skrajciems 7 (2007)
Dzērbene lielciems 480 (2019)
Kleķeri mazciems 68 (2007)
Meļļi skrajciems 12 (2007)
Šovītes mazciems 8 (2007)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[11]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]