Raiskumsi vald

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Raiskumsi vald

läti Raiskuma pagasts

LVA Raiskuma pagasts COA.png
LVA Raiskuma pagasts flag.png

Pindala: 175,4 km²
Elanikke: 1384 (2018)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 7,9 in/km²
Keskus: Raiskums
Raiskuma pagasts LocMap.png
Auciemsi mõisa häärber

Raiskumsi vald (läti keeles Raiskuma pagasts) on vald Lätis Pārgauja piirkonnas. Vald piirneb Cēsisega, sama piirkonna Stalbe ja Straupe vallaga, Kocēni piirkonna Vaidava vallaga, Priekuļi piirkonna Priekuļi ning Liepa vallaga ja Amata piirkonna Drabeši vallaga.

Valla pindala on 175 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1578 inimest.[2] Aastal 2011 elas vallas 779 lätlast, 17 venelast, 7 valgevenelast, 3 ukrainlast, 7 poolakat ja 3 leedulast.[3] Valla keskus on Raiskumsi küla.

Aastal 1935 oli Raiskumsi valla pindala 52 km².[4] 1945. aastal moodustati vallast Raiskumsi külanõukogu,aastal 1954 liideti sellega osa likvideeritavast Kūdumsi külanõukogust, nii et tänapäeva vald asum endiste Raiskumsi, Kūdumsi ja Lenči valdade territooriumil.[5] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Pārgauja piirkonda.

Suurimaks jõeks on Koiva jõgi; vald asub osaliselt Koiva ürgorus, osaliselt aga Idumea kõrgustikul. Kõrgeim koht asub Raiskumsi lähistel ja ulatub 103, 5 meetrit üle merepinna. Vallas on ka paar pisikest järve, neist suurim on valla loodeserval asuv Ungurs pindalaga 3,936 km².

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Kvēpenese metsa muinaskalmed, Skasteri metsa muinaskalmed ja sealne lohukivi, Ungurmuiža mõisa hoonetekompleks (sealhulgas mõisniku elumaja, kabel, kõrtsihoone, ait, tall-tõllakuur, eluhoone, park ja teepaviljon, lisaks veel kabeli uks või värav ja kaks kabelis asuvat hauatähist, häärberi trepid, seina- ja laemaalingud, üks häärberi uks, ühed häärberi ukseraamid, ühe ruumi lagi ja kaks häärberi ahju), Sveķi nõmme muinaskalmed, Bunde muinaskalmed, Raiskumsi vallamaja, vallakool, sealsed majapidamishooned ja nende ümber asuv park, Urele linnuseks peetav Baznīckalnsi mägi ehk Kirikumägi, Kvēpenese linnamägi, Gribžase muinaskalmed, Dumpji muinaskalmed, Cēsnieki muinaskalmed ehk Võsamägi, Zeltiņi muinaskalmed ehk Vējakrogsi muinaskalmed, Avotiņi muinaskalmed, Laiviņi muinaskalmed ja Zaļkalni muinaskalmed.[6] Kohaliku kaitse all on Ungurmuiža mõisa õllekoda, veskimehe maja, kelder ja laut, lisaks veel Rideļi muinaskalmed ehk Surnumägi, Teņņi keskaegne kalmistu ehk Türgi kalmed, Emerķi keskaegne kalmistu ehk Kalmemägi ja sealsed ristikivid, Dimdase keskaegne kalmistu, Baķi keskaegne kalmistu, Auciemsi keskaegne kalmistu, Rūjase keskaegne kalmistu ehk Suurmägi, Jaunmežciemsi keskaegne kalmistu ja Gailone keskaegne kalmistu ehk Tammeküngas.[7]

Looduskaitse all on Kalējala koobas, Ķelderi pärn, Rootsi tamm, Kvēpenese suurkuusk, Kvēpenese koobas, Kvēpenese tamm, Ēdernieki pank, Ķūķi pank, Mazaiskrogsi allee ja Mazaiskrogsi tamm, osaliselt ka Raiskumsi klint, enamik vallas asuvaid looduskaitsealuseid põlispuid on aga nimetud. Valla lõunaosa asub Gauja rahvuspargis. [8]

Vallas on kümme küla. Valla keskuses Raiskumsis (vidējciems) oli aastal 2017 189 elanikku. Sama staatusega on veel kaks küla - Auciems 253 elanikuga aastal 2017 ja Kūdums 76 elanikuga aastal 2017. Kaks küla on staatusega vasarnīcu ciems - Bērziņi 25 elanikuga aastal 2017 ja Gundegas 10 elanikuga aastal 2017. Unguri küla on staatusega skrajciems, aastal 2007 oli seal 69 elanikku. Neli valla küla on staatusega mazciems - Lenči 44 elanikuga aastal 2017, Miglači 34 elanikuga aastal 2007, Pielekši 30 elanikuga aastal 2007 ja Vējkrogs 17 elanikuga aastal 2007. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]