Vecpiebalga vald

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Vecpiebalga vald

läti Vecpiebalgas pagasts

LVA Vecpiebalgas pagasts COA.png

Pindala: 110,2 km²
Elanikke: 1290 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 11,7 in/km²
Keskus: Vecpiebalga
Vecpiebalgas pagasts LocMap.png
Valla maastik

Vecpiebalga vald (läti keeles Vecpiebalgas pagasts) on vald Lätis Vecpiebalga piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Taurene, Ineši ja Kaive vallaga, Jaunpiebalga piirkonna Jaunpiebalga ning Zosēni vallaga ja Madona piirkonna Liezēre vallaga.

Valla pindala on 110 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1458 inimest.[2] Valla keskuseks on Vecpiebalga küla.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1935 oli valla pindala 187,6 km² ja seal oli 3766 elanikku.[3] Aastal 1945 moodustati vallas Vecpiebalga, Alaukstsi, Ineši ja Jaudzumi külanõukogud, aga vald ise likvideeriti aastal 1949. Aastal 1954 liideti Vecpiebalga külanõukoguga likvideeritav Alaukstsi külanõukogu.[4] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Vecpiebalga piirkonda.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Vald asub Vidzeme kõrgustikul, sinna jääb mitu üle 200 meetri kõrgust tippu, nende seas ka Smetese mägi (243,1 m), Kaibēni mägi (226 m), Incēni mägi (256 m) ja Bāka mägi (265,5 m). Vallas voolab Koiva jõgi, selle lõunapiiril aga Ogre jõgi.[5] Valda jääb mitu suurt järve, nende seas Zobols pindalaga 82,5 ha, Gailītis (25,8 ha), Tauns (70,9 ha) ja Alauksts (774,8 ha).

Looduskaitse all on Kalna Kaibēni vendade Kaudzītede tamm. Lisaks asub vallas neli looduskaitsealust nimetut põlispuud. Suur osa vallast jääb Vecpiebalga kaitstavale maastikule, lisaks asub seal 11 hektari suurune Draugolise hoiuala.[6]

Kaitstavad kultuurimälestised[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Cepļi seltsimaja, Cepļi muinasasulad, Jaunvīļumi muinaskalmed ehk Kuradisüli, kirjanik Kārlis Skalbe elupaik Saulrietis, Kārlis Skalbe muuseum Saulrietis, Vēveris asuv talumeeste-käsitööliste talude grupp, Jauncelmi talu elumaja, Lejasģibuļi muinaskalmed ehk Kõnemägi, Saulgoži muinaskalmed ehk Kuradiseelikud, Virolvēveri talumeeste-käsitööliste talu, Vecvēveri talumeeste-käsitööliste talu, Lielvēveri talumeeste-käsitööliste talu, Mazvēveri talumeeste-käsitööliste talu, Lejasvēveri talumeeste-käsitööliste talu, Kalnvēveri talumeeste-käsitööliste talu, Jaunvēveri talumeeste-käsitööliste talu, Streinvēveri talumeeste-käsitööliste talu, vendade Kaudzītede elupaik, kirjanik Antons Austriņši elupaik, Ļūdiņi muinaskalmed, Zēniņi muinaskalmed ehk Augstīši mägi, Zēniņi keskaegne kalmistu ehk Vergi kalmed, Raskumi muinaskalmed ehk Kellaküngas, Tašķēni muinaskalmed, Vana-Pebalgi piiskopilinnus ja Vecpiebalga linnamägi ehk Griška mägi.[7]

Kohaliku kaitse all on Silakrogsi kõrts, Vecpiebalga kiriku keskaegne kalmistu, Taunsi muinasasula, Ragaiņi keskaegne kalmistu ehk Kalmeküngas, Žvirbuļi keskaegne kalmistu ehk Kalmeküngas, Purgaiļi keskaegne kalmistu, Veckaupēni keskaegne kalmistu ehk Kalmeküngas, Jaunvīļumi keskaegne kalmistu ehk Kalmeküngas, Jaunmietiņi keskaegne kalmistu ehk Täringumägi, Mietiņi keskaegne kalmistu, Kalnaraskumi asulakoht, Viduskaibēni asulakoht ja Raskumi keskaegne kalmistu.[8]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2011 elas vallas 1323 lätlast, 70 venelast, 13 valgevenelast, 9 ukrainlast, 9 poolakat ja kolm leedulast.[9]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv [10]
Aļmi mazciems 5 (2007)
Augstlīči mazciems 5 (2007)
Baltaci mazciems 8 (2007)
Baruckas mazciems 9 (2001)
Beitēni mazciems 7 (2007)
Brekti mazciems 14 (2007)
Butlēri mazciems 2 (2007)
Cepļi mazciems 6 (2007)
Ģibuļi mazciems 12 (2007)
Greiveri aprūpes ciems 91 (2007)
Gulbji mazciems 16 (2007)
Igauņi mazciems 7 (2007)
Ilzēni mazciems 6 (2007)
Incēni mazciems 3 (2007)
Īvāni mazciems
Kabulēni mazciems 1 (2001)
Kagaiņi mazciems 12 (2007)
Ķāķi mazciems 6 (2007)
Kauliņi mazciems 11 (2007)
Kleivas mazciems 12 (2007)
Kriemeļi mazciems 5 (2007)
Krievēni mazciems 21 (2007)
Kurmji mazciems 11 (2007)
Lībieši mazciems 7 (2007)
Ļūdiņi mazciems 8 (2007)
Meirēni mazciems 8 (2007)
Mūrnieki skrajciems 13 (2007)
Ozoliņi mazciems 17 (2001)
Plauži mazciems 3 (2007)
Prizēni mazciems 1 (2007)
Purgaiļi mazciems 17 (2007)
Ragaiņi mazciems 3 (2007)
Rāgažas mazciems 5 (2001)
Raskumi skrajciems 10 (2001)
Remeicēni skrajciems 18 (2001)
Roznēni skrajciems 8 (2001)
Smeiļi mazciems 6 (2007)
Smetes mazciems 10 (2007)
Spuldzēni mazciems 10 (2007)
Staņaudi mazciems 4 (2007)
Zeikari mazciems 25 (2007)
Zēniņi mazciems 12 (2007)
Tašķēni mazciems 5 (2007)
Tomuļi mazciems 4 (2007)
Vecpiebalga lielciems 480 (2019)
Veļķumuiža mazciems 5 (2007)
Vēveri mazciems 6 (2007)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]