Līgatne vald

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Līgatne vald

läti Līgatnes pagasts

Pindala: 160,6 km²
Elanikke: 2199 (1.01.2022)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 13,7 in/km²
Keskus: Augšlīgatne
Līgatnes pagasts LocMap.png
Ratnieki järv

Līgatne vald (läti keeles Līgatnes pagasts) on vald Lätis Cēsise piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Līgatne linnaga, Straupe, Amata, Nītaure ja Drabeši vallaga ning Sigulda piirkonna Sigulda vallaga, More ja Krimulda vallaga.

Valla pindala on 160,6 km². 2016. aasta seisuga elas seal 2517 inimest.[2] Valla keskus on Augšlīgatne küla.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Līgatne vald moodustati Paltmale mõisa maadest ja kuni aastani 1925 kandis see nime Paltmale vald. Selle saksakeelne nimekuju oli Paltemal. Aastal 1933 liideti sellega Ķempji vald. Aastal 1935 oli valla pindala 72,4 km².[3]

Aastal 1945 moodustati vallas Ķempji ja Līgatne külanõukogud, vald ise likvideeriti aga aastal 1949. Samal aastal eraldati vallast Līgatne paberivabriku juures asuv küla (hilisem Līgatne linn), mis sai töölisasula staatuse. Aastal 1951 liideti Līgatne külanõukoguga osa Lakši külanõukogust, aastal 1954 aga likvideeritav Ķempji külanõukogu. Aastal 1958 liideti sellega veel osa Sigulda külanõukogust.[4]

Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. Aastatel 2009–2021 kuulus vald Līgatne piirkonda.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Suurimaks jõeks on valla põhjapiiril voolav Koiva jõgi, teised tähtsamad jõed on selle lisajõed Amata jõgi ja Līgatne jõgi. Vald asub valdavalt Vidzeme kõrgustikul. Vallas asub Ratnieki järv pindalaga 44,1 ha.

Looduskaitse all on Elpi tamm, Elpi ja Vecandrijāņi pangad, Vecandrijāņi tammed, Tītmaņi pank, Zanderi dolomiidikoopad ja osaliselt ka Spriņģi pank, vallas asub ka arvukalt looduskaitsealuseid nimetuid põlispuid. Valla põhja- ja lääneosa asub Gauja rahvuspargis.[5]

Kaitstavad mälestised[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Vecsprinkšļi muinaskalmed.[6] Kohaliku kaitse all on Upesmuižnieki keskaegne kalmistu, Incēni keskaegne kalmistu ja sealne kabeliase ehk Kalmeküngas, Kalnamuižnieki keskaegne kalmistu, Kalnatītmaņi linnamägi ja Ratnieki muinaskalmed.[7]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2011 elas vallas 2241 lätlast, 201 venelast, 28 valgevenelast, 19 ukrainlast, 23 poolakas ja 8 leedulast.[8]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv[9]
Augšlīgatne lieliems 1426 (2022)
Ķempji vidējciems 57 (2022)
Ķopas mazciems 13 (2007)
Lūsari mazciems 10 (2007)
Ramas mazciems 22 (2007)
Ratnieki vidējciems 55 (2022)
Sinepes skrajciems 18 (2007)
Skaļupes lielciems 123 (2022)
Vēveri mazciems 27 (2007)
Vildoga mazciems 28 (2013)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]