Līgatne vald

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Līgatne vald

läti Līgatnes pagasts

Pindala: 160,6 km²
Elanikke: 2299 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 14,3 in/km²
Keskus: Augšlīgatne
Līgatnes pagasts LocMap.png
Ratnieki järv

Līgatne vald (läti keeles Līgatnes pagasts) on vald Lätis Līgatne piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Līgatne linnaga, Pārgauja piirkonna Straupe vallaga, Krimulda piirkonna Krimulda vallaga, Sigulda piirkonna Sigulda vallaga ja More vallaga ning Amata piirkonna Amata, Nītaure ja Drabeši vallaga.

Valla pindala on 160,6 km². 2016. aasta seisuga elas seal 2517 inimest.[2] Aastal 2011 elas vallas 2241 lätlast, 201 venelast, 28 valgevenelast, 19 ukrainlast, 23 poolakas ja 8 leedulast.[3] Valla keskus on Augšlīgatne küla.

Līgatne vald moodustati Paltmale mõisa maadest ja kuni aastani 1925 kandis see nime Paltmale vald. Selle saksakeelne nimekuju oli Paltemal. Aastal 1933 liideti sellega Ķempji vald. Aastal 1935 oli valla pindala 72,4 km².[4] Aastal 1945 moodustati vallas Ķempji ja Līgatne külanõukogud, vald ise likvideeriti aga aastal 1949. Samal aastal eraldati vallast Līgatne paberivabriku juures asuv küla (hilisem Līgatne linn), mis sai töölisasula staatuse. Aastal 1951 liideti Līgatne külanõukoguga osa Lakši külanõukogust, aastal 1954 aga likvideeritav Ķempji külanõukogu. Aastal 1958 liideti sellega veel osa Sigulda külanõukogust.[5] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Līgatne piirkonda.

Suurimaks jõeks on valla põhjapiiril voolav Koiva jõgi, teised tähtsamad jõed on selle lisajõed Amata jõgi ja Līgatne jõgi. Vald asub valdavalt Vidzeme kõrgustikul. Vallas asub Ratnieki järv pindalaga 44,1 ha.

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Vecsprinkšļi muinaskalmed.[6] Kohaliku kaitse all on Upesmuižnieki keskaegne kalmistu, Incēni keskaegne kalmistu ja sealne kabeliase ehk Kalmeküngas, Kalnamuižnieki keskaegne kalmistu, Kalnatītmaņi linnamägi ja Ratnieki muinaskalmed.[7]

Looduskaitse all on Elpi tamm, Elpi ja Vecandrijāņi pangad, Vecandrijāņi tammed, Tītmaņi pank, Zanderi dolomiidikoopad ja osaliselt ka Spriņģi pank, vallas asub ka arvukalt looduskaitsealuseid nimetuid põlispuid. Valla põhja- ja lääneosa asub Gauja rahvuspargis. [8]

Vallas on kaheksa küla. Valla keskuses Augšlīgatne (lielciems) oli aastal 2013 1482 elanikku. Kaks küla on staatusega vidējciems - Ķempji 61 elanikuga aastal 2018 ja Ratnieki 71 elanikuga aastal 2018. Sinepese küla on staatusega skrajciems, aastal 2007 oli seal 18 elanikku. Skaļupese küla on staatusega aprūpes ciems, aastal 2018 oli seal 150 elanikku. Kolm valla küla on staatusega mazciems - Ramas 22 elanikuga aastal 2007, Vēveri 27 elanikuga aastal 2007 ja Vildoga 28 elanikuga aastal 2013. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 11.09.2017.
  2. Latvijas iedzivotaju skaits pašvaldibas. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Ethnic composition of Latvia 2011
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  8. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  9. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]