Mine sisu juurde

Straupe vald

Allikas: Vikipeedia
Straupe vald

läti Straupes pagasts

Lipp
Vapp

Pindala: 152,15 km²
Elanikke: 1252 (1.01.2024)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 8,2 in/km²
Keskus: Plācis
Brasla jõgi

Straupe vald (läti keeles Straupes pagasts) on vald Lätis Cēsise piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Līgatne linnaga, Stalbe, Raiskumsi, Drabeši ja Līgatne vallaga, Sigulda piirkonna Krimulda ja Lēdurga vallaga ning Limbaži piirkonna Limbaži vallaga.

Valla pindala on 152 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1374 inimest.[2] Valla keskus on Plācise küla.[3]

Tänapäeva Straupe valla alad jagunesid aastani 1949 Lielstraupe ja Mazstraupe vallaks.[4] Aastal 1945 moodustati Lielstraupe vallas Straupe külanõukogu, mis aastal 1951 likvideeriti ja liideti Lielstraupe külanõukoguga. Aastal 1973 moodustati Straupe külanõukogu taas, sellesse hakkasid kuuluma endise Lielstraupe külanõukogu alad ja osa Mazstraupe külanõukogust.[5] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. Aastatel 2009–2021 kuulus vald Pārgauja piirkonda.

Suurim jõgi on Koiva jõgi, tähtsuselt teine on Brasla jõgi. Vald asub valdavalt Idumea kõrgustikul. Kõrgeim koht ulatub 101,7 meetrit üle merepinna. Vallas on ka paar pisikest järve, neist suurim on Sārumsi järv pindalaga 1,89 km².

Looduskaitse all on Klētnieki lehisesalu, Vējiņi koobas ja Elle langatuslehtrid, Katrīna kalju ja Gūdase pank, osaliselt ka Brasla paljandid, vallas asuvad looduskaitsealused põlispuud on nimetud. Valla lõunaosa asub Gauja rahvuspargis.[6]

Muinsusmälestised

[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Lielstraupe loss ja luteri kirik (sealhulgas kaks vitraaži, talade maalingud, kaks hauaplaati, kantsel ja selle maalingud, orel ja orelirõdu maalingud ning lossi kellatorn ja lossis asuv ahi), Lielstrape kiriku keskaegne kalmistu koos selle ristikividega, Lielstraupe vanalinn ja selle kindlustiste süsteem, Lielgaujmaļi muinaskalmed ehk Rootsi kalmistu, Straupe kirikumõisa uksed, Lielstraupe keskaegne loss, Ērgļi mäed, Zvejnieki muinaskalmed, Pūricase muinaskalmed, Jātnieki muinaskalmed ehk Kalme mägi ehk Vene mägi, ja Patareimägi.

Regionaalse kaitse all on Lielstraupe hobupostijaama hoone, Panūtase mägi, Mazstraupe keskaegne linnus, Mazstraupe loss ja park, Baukalnsi keskaegne kalmistu ja kirikuase, Vējiņi linnamägi, Lapaiņi keskaegne kalmistu, Imakse keskaegne kalmistu ehk kalmistumägi, Jātnieki muinaskalmed ehk Kalme mägi ehk Vene mägi ja Baukalni muinaskalmed ehk Rootsi kalmistu.

Kohaliku kaitse all on Jāņkalni keskaegne kalmistu ehk Jaanimägi.[7]

Aastal 2011 elas vallas 779 lätlast, 17 venelast, 3 valgevenelast, 6 ukrainlast, 1 poolakas ja 12 leedulast.[8]

Valla külad:

Küla Küla tüüp Elanike arv[9]
Brasla skrajciems 22 (2013)
Lielstraupe mazciems 39 (2021)
Mazstraupe skrajciems 2 (2017)
Plācis vidējciems 179 (2007)
Raulicas skrajciems 4 (2007)
Straupe lielciems 444 (2021)
Strautiņi skrajciems 32 (2013)
Šņores skrajciems 32 (2007)
Vārnkalni skrajciems 95 (2013)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. "Pārgaujas novads". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. oktoober 2017. Vaadatud 5. oktoobril 2017.
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts, vaadatud 10.08 2023
  8. Ethnic composition of Latvia 2011
  9. 9,0 9,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]