Drabeši vald
| Drabeši vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Drabešu pagasts | |
|
| |
| Pindala: 120,34 km² | |
Elanikke: 2323 (1.01.2025)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 19,3 in/km² | |
| Keskus: Ausmas | |
 |
Drabeši vald (läti keeles Drabešu pagasts) on vald Lätis Cēsise piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Cēsise linnaga ning Amata, Līgatne, Vaive, Raiskumsi ja Straupe vallaga.
Valla pindala on 120 km². 2016. aasta seisuga elas seal 2644 inimest.[2] Seda hallatakse piirkonna keskuseks olevast Ausmase talust.[3]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]1935 oli Drabeši vald Cēsise maakonna üks valdasid. Tollal oli selle pindala 109,07 km² seal elas 2030 inimest.[4] Aastal 1945 moodustati vallas Rencēni, Ieriķi ja Drabeši külanõukogu, vald likvideeriti aastal 1949. Aastal 1954 liideti Drabeši külanõukoguga likvideeritav Ieriķi külanõukogu, aastal 1961 aga likvideeritav Līvi külanõukogu. Aastal 1965 arvati Amata sovhoosi maad Kosa külanõukogu koosseisu. Aastal 1977 liideti Drabeši külanõukoguga osa Vaive külanõukogu maadest.[5] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2000. aastal liideti vald Amata vallaga ühiseks Amata piirkonnaks. 2021. aastast kuulub vald Cēsise piirkonda.
Kultuurimälestised
[muuda | muuda lähteteksti]Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Raksti ristikivid, Drabeši mõisa tuulik, lisaks veel häärberi kaks ahju ja kamin-ahi, Āraiši kirikumõisa ansambel, sealhulgas heinalakaga laut, tall-tõllakuur, jääkelder, ait, koolimaja, õpetajamaja ja kaks sealset ahju, Āraiši kirik, selle orel ja kaks vitraaži, Kalnamežiņi, Ainavase ning Lejaspeļi muinaskalmed, Āraiši ordulinnus koos asulakohaga, Āraiši muuseumpargi ajaloolised hooned ja Āraiši järvelinnus.
Regionaalse kaitse all on Vāvere kõrts, sealhulgas kutsarimajake ja kõrtsihoone, Melturi rehielamu, Brušose karjamõisa hoonetekompleks, muinaskalmed, Veclauči keskaegne kalmistu, Raksti muinaskalmed, Liepiņi muinaskalmed, Kalnaastītese asulakoht, Uplanti asulakoht, Uplanti keskaegne kalmistu, Uplanti ristikivi, Āraiši kiriku keskaegne kalmistu ja Krustkalni keskaegne kalmistu ehk Rootsi kalmed.
Kohaliku kaitse all on Drabeši mõisa möldri maja, Raksti ristikivid, Mazruki keskaegne kalmistu ja Vāļi muinaskalmed.[6]
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Valla loodepiiri moodustab Koiva jõgi, teine tähtsam jõgi on selle lisajõgi Amata. Vallas asub Āraiši järv – 32,6 ha suurune veekogu, mis on tuntud Āraiši järvelinnuse asupaigana.
Looduskaitse all on Neļķese tamm, Āraiši Rootsi mänd, Kalnasmīdi allikas, Ieriķi mõisa allee, Cecīļi mänd, Dzilnase pank, Stūķi pank, Ķaubji pank, Ainavase kallas, Rāceņmuiža allee, Dolomiitkallas, Simtēni mänd, Simtēni koobas, Leimaņi mänd, Leimaņi pank, Roči koobas, Rotase pärn, Rotase kask, Zvārte pank, Vanagi pank, Kājiņase koobas, Īļākase pank, Vizuļi pank, Dambji pank ja Bruņi koobas. Lisaks asub vallas viis looduskaitsealust nimetut põlispuud. Valla põhjaosa jääb Gauja rahvusparki, valda jääb 288 hektari suurune Melturi männiku hoiuala.[7]
Asustus
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 2011 elas vallas 2176 lätlast, 186 venelast, 37 valgevenelast, 14 ukrainlast, 13 poolakas ja 17 leedulast.[8]
Valla külad:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv[9] |
|---|---|---|
| Agra | ciems | 214 (2025) |
| Amata | ciems | 101 (2025) |
| Amatciems | ciems | 96 (2025) |
| Āraiši | mazciems | 35 (2007) |
| Bille | ciems | 170 (2025) |
| Drabeši | ciems | 119 (2025) |
| Ieriķi | lielciems | 407 (2025) |
| Kalnavērši | mazciems | 21 (2007) |
| Kārļi | ciems | 72 (2025) |
| Līvi | ciems | 444 (2025) |
| Meijermuiža | ciems | 156 (2025) |
| Mūrnieki | mazciems | 55 (2007) |
| Rāceņi | mazciems | 22 (2007) |
| Vāļukalns | mazciems | 10 (2007) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]
Dolomiitkallas
Īļākase pank
Zvārte pank
Amata jõgi
Dzilnase pank
Vizuļi pank
Zvārte pank
Vanagi pank
,_the_river_Amata_bank,_Gauja_National_Park,_October_2005_(approximate_location)_-_panoramio.jpg)
.jpg)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā). Vaadatud 10.10.2025.
- ↑ Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās
- ↑ "Amatas novads". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. veebruar 2018. Vaadatud 29. jaanuaril 2018.
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts, vaadatud 24.08 2025
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- 1 2 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
