Drabeši vald

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Drabeši vald

läti Drabešu pagasts

Pindala: 120,34 km² km²
Elanikke: 2245 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Keskus: Ausmas
Drabešu pagasts LocMap.png
Ainavase kallas

Drabeši vald (läti keeles Drabešu pagasts) on vald Lätis Amata piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Amata vallaga, Līgatne piirkonna Līgatne vallaga, Cēsise piirkonna Cēsise linnaga ja Vaive vallaga ning Pārgauja piirkonna Raiskumsi ja Straupe vallaga.

Valla pindala on 120 km². 2016. aasta seisuga elas seal 2644 inimest.[2] Aastal 2011 elas vallas 2176 lätlast, 186 venelast, 37 valgevenelast, 14 ukrainlast, 13 poolakas ja 17 leedulast.[3] Seda hallatakse piirkonna keskuseks olevast Ausmase talust.[4]

1935 oli Drabeši vald Cēsise maakonna üks valdasid. Tollal oli selle pindala 109,07 km² seal elas 2030 inimest.[5] Aastal 1945 moodustati vallas Rencēni, Ieriķi ja Drabeši külanõukogud, aga vald ise likvideeriti aastal 1949. Aastal 1954 liideti Drabeši külanõukoguga likvideeritav Ieriķi külanõukogu, aastal 1961 aga likvideeritav Līvi külanõukogu. Aastal 1965 arvati Amata sovhoosi maad Kosa külanõukogu koosseisu. Aastal 1977 liideti Drabeši külanõukoguga osa Vaive külanõukogu maadest.[6] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2000. aastal liideti vald Amata vallaga ühiseks Amata piirkonnaks.

Valla loodepiiri moodustab Koiva jõgi, teine tähtsam jõgi on selle lisajõgi Amata. Vallas asub Āraiši järv - 32,6 ha suurune veekogu, mis on tuntud Āraiši järvelinnuse asupaigana.

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Drabeši mõisa vesiveski ja möldri maja, lisaks veel häärberi kaks ahju ja kamin-ahi, Vāvere kõrts, sealhulgas kutsarimajake ja kõrtsihoone, Melturi rehielamu, Brušose karjamõisa hoonetekompleks, Āraiši kirikumõisa ansambel, sealhulgas heinalakaga kanala, tall-tõllakuur, jääkelder, ait, koolimaja, õpetajamaja ja kaks sealset ahju, Āraiši kirik, selle orel ja kaks vitraaži, Vāļi, Kalnamežiņi, Ainavase ning Lejaspeļi muinaskalmed, Āraiši ordulinnus koos asulakohaga, Āraiši muuseumpargi ajaloolised hooned ja Āraiši järvelinnus.[7] Kohaliku kaitse all on Simtēni muinaskalmed, Raksti ristikivid, Mazruki keskaegne kalmistu, Liepiņi muinaskalmed, Uplanti keskaegne kalmistu, Uplanti ristikivi, Uplanti asulakoht, Kalnaastītese asulakoht, Veclauči keskaegne kalmistu, Āraiši kiriku keskaegne kalmistu ja Krustkalni keskaegne kalmistu ehk Rootsi kalmed.[8]

Looduskaitse all on Neļķese tamm, Āraiši Rootsi mänd, Kalnasmīdi allikas, Ieriķi mõisa allee, Cecīļi mänd, Dzilnase pank, Stūķi pank, Ķaubji pank, Ainavase kallas, Rāceņmuiža allee, Dolomiitkallas, Simtēni mänd, Simtēni koobas, Leimaņi mänd, Leimaņi pank, Roči koobas, Rotase pärn, Rotase kask, Zvārte pank, Vanagi pank, Kājiņase koobas, Īļākase pank, Vizuļi pank, Dambji pank ja Bruņi koobas. Lisaks asub vallas viis looduskaitsealust nimetut põlispuud. Valla põhjaosa jääb Gauja rahvusparki, valda jääb 288 hektari suurune Melturi männiku hoiuala.[9]

Vallas on kaksteist küla. Suuremad neist on Ieriķi staatusega lielciems, kus oli 2019. aastal 454 elanikku, ja sama staatusega Līvi 631 elanikuga aastal 2019. Viis valla küla on staatusega vidējciems – Amata 223 elanikuga aastal 2019, Bille 162 elanikuga aastal 2019, Drabeši 99 elanikuga aastal 2019, Kārļi 76 elanikuga aastal 2019 ja Meijermuiža 138 elanikuga aastal 2019. Viis valla küla on ka staatusega mazciemsĀraiši 35 elanikuga aastal 2007, Kalnavērši 25 elanikuga aastal 2007, Mūrnieki 55 elanikuga aastal 2007, Rāceņi 22 elanikuga aastal 2007 ja Vāļukalns 10 elanikuga aastal 2007. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]