Taurene vald

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Taurene vald

läti Taurenes pagasts

Vapp

Pindala: 102,4 km²
Elanikke: 756 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 7,4 in/km²
Keskus: Taurene
Taurenes pagasts LocMap.png
Valla maastik

Taurene vald (läti keeles Taurenes pagasts) on vald Lätis Vecpiebalga piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Dzērbene, Vecpiebalga ja Kaive vallaga, Jaunpiebalga piirkonna Zosēni vallaga, Cēsise piirkonna Vaive vallaga ning Amata piirkonna Skujene vallaga.

Valla pindala on 102 km². 2016. aasta seisuga elas seal 882 inimest.[2] Valla keskuseks on Taurene küla, vallavanem on Inese Saliņa.[3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Taurene valla eelkäijaks oli Nēķene vald, mis moodustati 19. sajandi alguses Nēķini mõisa maadele. Valla saksakeelne nimekuju oli Nötkenshof. 1920. aasta agraarreformi ajal kuulus vallas Nēķini mõisale 1150 hektarit maad, Lode mõisale 785 hektarit, Gusti mõisale aga 616 hektarit. Lisaks kuulusid valla alla veel osaliselt Dzērbene mõisa (70 hektarit) ja Dzērbene kirikumõisa (109 hektarit) maad.[4]

Aastal 1925 nimetati Nēķene vald ümber Taurene vallaks. Aastal 1935 oli valla pindala 81,7 km² ja seal oli 1303 elanikku.[5] Aastal 1945 moodustati vallas Brežģise ja Taurene külanõukogud, aga vald ise likvideeriti aastal 1949. Aastal 1954 liideti Taurene külanõukoguga likvideeritav Brežģise külanõukogu, aastal 1968 arvati aga Dzērbene sovhoosi maad Dzērbene külanõukogu koosseisu. Aastal 1975 liideti Taurene külanõukoguga osa Sērmūkši külanõukogu maadest.[6] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Vecpiebalga piirkonda.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Vald asub Vidzeme kõrgustikul; mitmed sealsed tipud ulatuvad 200 m üle merepinna. Üks kõrgemaid tippe on Brežģise mägi (255 m).[7] Valda läbib Koiva jõgi, teised tähtsamad jõed on selle lisajõed Gaujiņa, Meļļupe ja Pīsla. Vallas on arvukalt järvesid, nende seas ka Bānūži järv – 42,6 ha, Dabari järv – 17,8 ha, Ilze järv – 42,4 ha, Stupēni järv – 37,5 ha ja Taurene järv – 31,6 ha. Valla kagupiiril asub Alauksts pindalaga 774,8 ha.

Looduskaitse all on Nēķene park ja Bānūži kollane allikas. Lisaks asub vallas viis looduskaitsealust nimetut põlispuud. Alaukstsi ümbruskond jääb Vecpiebalga kaitstavale maastikule.[8]

Kultuurimälestised[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Apši või Lode luteri kirik ja selle uksed, Lode mõisa uksed, Lībieši muinasasula, Liela Lībieši muinaskalmed ehk Kivimägi, Lejstupi muinaslinnus, Nēķini muinaskalmed ja Bānūži linnamägi.[9] Kohaliku kaitse all on Zaļkalnsi muinaskalmed ehk Kalmemägi, Jaunruntese keskaegne kalmistu ehk Kauliņkalns, Dunkupe keskaegne kalmistu ehk Kalmeküngas, Gambase keskaegne kalmistu ehk Kalmeküngas, Bērcēni keskaegne kalmistu, Andrupi keskaegne kalmistu ja hiiepaik Bānūži püha allikas.[10]

Looduskaitse all on Nēķene park ja Bānūži kollane allikas. Lisaks asub vallas viis looduskaitsealust nimetut põlispuud. Alaukstsi ümbruskond jääb Vecpiebalga kaitstavale maastikule.[8]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2011 elas vallas 790 lätlast, 27 venelast, 10 valgevenelast, 5 ukrainlast ja 1 poolakas.[11]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv [12]
Andrēni skrajciems 4 (2007)
Bānūži mazciems 5 (2007)
Brežģis skrajciems 15 (2007)
Jērūži mazciems 10 (2007)
Krustakrogs mazciems 20 (2007)
Lodesmuiža mazciems 8 (2007)
Ļūdi mazciems 7 (2007)
Mežrijas mazciems 13 (2007)
Ramdoti mazciems 12 (2007)
Runtes mazciems 12 (2007)
Taurene lielciems 392 (2019)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[12]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 11.09.2017.
  2. Latvijas iedzivotaju skaits pašvaldibas. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Vecpiebalgas novads (vaadatud 10.02 2019)
  4. Latviešu konversācijas vārdnīcas XXI. sējuma 42 265 - 42 267 slejas
  5. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  6. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  7. Taurenes pagasts
  8. 8,0 8,1 Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  9. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  10. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  11. Ethnic composition of Latvia 2011
  12. 12,0 12,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]