Skujene vald

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Skujene vald

läti Skujenes pagasts

LVA Skujenes pagasts COA.png

Pindala: 176,8 km²
Elanikke: 761 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 4,3 in/km²
Keskus: Skujene
Skujenes pagasts LocMap.png
Valla maastik

Skujene vald (läti keeles Skujenes pagasts) on vald Lätis Amata piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Amata, Zaube ja Nītaure vallaga, Vecpiebalga piirkonna Taurene ning Kaive vallaga ja Cēsise piirkonna Vaive vallaga.

Valla pindala on 177 km². 2016. aasta seisuga elas seal 842 inimest.[2] Valla keskuseks on Skujene küla, vallavanem on Vita Demešenkova.[3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1935 oli Skujene valla pindala 65 km² ja seal elas 1276 inimest.[4] Aastal 1945 moodustati vallas Skujene ja Kaive külanõukogud, aga vald ise likvideeriti aastal 1949.

Aastal 1954 liideti Skujene külanõukoguga likvideeritav Dūmkalnsi külanõukogu. Aastal 1959 liideti Skujene külanõukogu Leimaņi külanõukoguga, ent aastal 1964 moodustati see taas. Aastal 1965 arvati külanõukogu koosseisu Kosa, Zaube ja Sērmūkši külanõukogudes asunud Skujene sovhoosi ja Kosa külanõukogu keskuseks olnud Kosa küla maad, ent kolhooside Drošais ceļš ning Kaive maad arvati moodustatava Kaive külanõukogu koosseisu. Aastal 1975 liideti Skujene külanõukoguga veel osa Sērmūkši külanõukogu maid. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.[5] 2009. aastal liideti vald Amata piirkonnaga.

Muinsusmälestised[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Skujene ordulinnus, Drapmaņi muinaskalmed, Ģībēni muinaskalmed, Taurupe muinaskalmed ja Skujene kiriku orel.[6] Kohaliku kaitse all on Skujene kirik, Skujene kiriku keskaegne kalmistu, Eži või Māļi õigeusu kirik, Siši muinaskalmed, Ķibere muinaskalmed ehk Ķibere küngas, Māļi keskaegne kalmistu ja hiiepaik Drapmaņi Kirikumägi.[7]

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Valla tähtsaim jõgi on selle piirialadel voolav Amata. Looduskaitse all on Andrēni tamm, Dūmkalnsi kased, Dūmkalnsi tammed, Dūmkalnsi kuused, Sērmūkši tammed, Ošiņi kuusk ja Druvase tammed. Lisaks on looduskaitse all veel kolm nimetut põlispuud.[8]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2011 elas vallas 790 lätlast, 34 venelast, 7 valgevenelast, 2 ukrainlast ja 4 leedulast.[9]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv [10]
Ģērķēni skrajciems 34 (2007)
Kosa skrajciems 10 (2007)
Māļi mazciems 10 (2007)
Pērkoņi mazciems 22 (2007)
Sērmūkši vidējciems 114 (2019)
Skujene vidējciems 314 (2019)
Vecskujene mazciems 30 (2007)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10] Varem asus vallas veel Prišņicase küla.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]