Vaive vald

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Vaive vald

läti Vaives pagasts

Vapp

Pindala: 152,4 km²
Elanikke: 1335 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 8,8 in/km²
Keskus: Vaive
Vaives pagasts LocMap.png

Vaive vald (läti keeles Vaives pagasts) on vald Lätis Cēsise piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Cēsise linnaga, Priekuļi piirkonna Priekuļi ja Veselava vallaga, Vecpiebalga piirkonna Taurene ja Dzērbene vallaga ning Amata piirkonna Skujene, Amata ja Drabeši vallaga.

Valla pindala on 152 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1547 inimest.[2] Aastal 2011 elas vallas 1339 lätlast, 79 venelast, 17 valgevenelast, 13 ukrainlast, 10 poolakat ja 20 leedulast.[3] Valla keskuseks on Vaive küla, vallavanem on Valda Zaļaiskalna.[4]

Vaive valla eelkäijaks oli Veismaņi vald, mis moodustati Veismaņi, Zekleri ja Rucka mõisa maadest, osaliselt liideti sellega ka Võnnu kirikumõisale kuulunud alasid. Aastal 1925 nimetati see ümber Vaive vallaks. Aastal 1935 oli valla pindala 56 km².[5] Aastal 1945 moodustati vallas Rīdzene ja Vaive külanõukogu, aga vald ise likvideeriti aastal 1949. Aastal 1954 liideti külanõukoguga likvideeritav Rīdzene külanõukogu, aastal 1960 aga likvideeriti Vaive külanõukogu ja selle maad liideti Priekuļi külanõukoguga. Aastal 1975 loodi Vaive külanõukogu taas (moodustati Rāmuļi ja Priekuļi külanõukogu maadest). ja selle territoorium eraldati Priekuļi külanõukogu omast. Aastal 1977 liideti külanõukoguga osa Priekuļi külanõukogu maadest, ent osa Vaive külanõukogu alasid arvati Drabeši külanõukogu koosseisu. Aastal 1987 liideti Vaive külanõukoguga veel üks osa Skujene ja Priekuļi külanõukogu maadest.[6] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Cēsise piirkonda.

Vald asub Vidzeme kõrgustikul; mitmed sealsed tipud ulatuvad 200 m üle merepinna (Ziedu kalns – 201,2 m, Lazdukalns – 225,2 m, Spilvas kalns – 236 m, valla idapiiril ka Jurģu kalns 211,3 m). Valla tähtsamad jõed on Amata jõgi, Raunis ja Vaive jõgi. Vallas on üle 20 järve, nende seas ka Dziļūksnis (Dziļūkstis, Dziļūksnietis, Dziļūksne järv) – 1,2 ha, Klebēķētis (Klabēķītis, Klabeki või Klebeķi järv) – 1,8 ha, Kapainītis pindalaga alla 1 ha, Kūlūni (Kuļāni) järv – 1,7 ha, Lambardi järv pindalaga alla 1 ha, Lazdiņš (Drabeši valla piiril) – 1 ha, Gaucis (Gauči järv) – 11,2 ha, Lejase veskijärv Vaive jõel – 2,1 ha, Mazumsi järv – 25,9 ha, Rāmuļi järv (Raganiņas) – 2,8 ha, Raunis (Rauņa) – 2,2 ha ja Vidusezers pindalaga alla 1 ha.[7]

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Veismaņi mõisa hoonetekompleks (park, tall, tõllakuur, laut, endisest teenijate majast rajatud aidaga laut, ait, magasiait, tootmishoone, mõisavalitseja maja ja häärber), Šķesteri muinaskalmed ehk Koolnuküngas, Pūtēji muinaskalmed ehk Rehemägi ja Autine muinaslinnuse arvatav asupaik Sārumkalnsi linnamägi.[8] Kohaliku kaitse all on Veiti muinaskalmed, Jaunīte keskaegne kalmistu, Veclejas Daudzieši keskaegne kalmistu ehk Katkuküngas, Kalnamieriņi keskaegne kalmistu ehk Isandakalmed, Kalauzi muinaskalmed, Kalauzi keskaegne kalmistu ehk Männiküngas ja Rahuküngas ning Vengāri keskaegne kalmistu.[9]

Looduskaitse all on Krīvi mänd, Dāvida dzirnavase allikad, Ausekļis Ramatase Jurģukalnsi dendropark, Plūči mänd, Raunise nõlvad ja Rāmuļi tammed. Lisaks asub vallas arvukalt looduskaitsealuseid nimetuid põlispuid. Valla lääneosa asub Gauja rahvuspargis.[10]

Vallas on kolmteist küla. Valla keskuses Vaives (skrajciems) oli 2007. aastal 31 elanikku. Sama staatusega on veel kolm küla – Mežmaļi 40 elanikuga aastal 2018, Pūtēji 14 elanikuga aastal 2001 ja Rāmuļi 23 elanikuga aastal 2018. Kaks küla on staatusega vidējciems – Krīvi 158 elanikuga aastal 2017 ja Rīdzene 374 elanikuga aastal 2018. Seitse valla küla on staatusega mazciems – Eicēni 24 elanikuga aastal 2007, Lielmaņi 9 elanikuga aastal 2007, Pinderes 30 elanikuga aastal 2007, Rāmuļmuiža 5 elanikuga aastal 2007, Slaņķi 38 elanikuga aastal 2007, Veismaņi 49 elanikuga aastal 2018 ja Ģūģeri 28 elanikuga aastal 2007. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[11]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 11.09.2017.
  2. Latvijas iedzivotaju skaits pašvaldibas. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Ethnic composition of Latvia 2011
  4. Cesis.lv (vaadatud 14.04 2018)
  5. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  6. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  7. Vaives pagasts
  8. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  9. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  10. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  11. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]