Jaunpiebalga vald

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Jaunpiebalga vald

läti Jaunpiebalgas pagasts

Vapp
Jaunpiebalga valla vapp

Pindala: 183,6 km²
Elanikke: 1791 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 9,8 in/km²
Keskus: Jaunpiebalga
Jaunpiebalgas pagasts LocMap.png
Mežezeriņši järveke valla lõunaosas

Jaunpiebalga vald (läti keeles Jaunpiebalgas pagasts) on vald Lätis Jaunpiebalga piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Zosēni vallaga, Rauna piirkonna Drusti vallaga, Gulbene piirkonna Ranka ja Druviena vallaga, Madona piirkonna Liezēre vallaga ja Vecpiebalga piirkonna Vecpiebalga vallaga.

Valla pindala on 184 km². 2016. aasta seisuga elas seal 2026 inimest.[2] Aastal 2011 elas vallas 1858 lätlast, 47 venelast, 17 valgevenelast, 14 ukrainlast, 9 poolakat ja 4 leedulast.[3] Valla keskus on Jaunpiebalga küla.

Aastal 1935 oli Jaunpiebalga valla pindala 233 km². Aastal 1945 moodustati vallas Abrupe, Kalnieši, Gauja, Jaunpiebalga ja Zosēni külanõukogust, vald ise likvideeriti aga aastal 1949. Aastal 1950 sai Jaunpiebalga töölisasula staatuse, aga ülejäänud külanõukogu maad liideti aasta hiljem Abrupe külanõukoguga. Aastal 1957 liideti Abrupe külanõukogu Jaunpiebalgaga kui Jaunpiebalga töölisasula maapiirkond. Aastal 1963 liideti sellest kujunenud Jaunpiebalga alevi maapiirkonnaga ka Gauja külanõukogu. Aastal 1990 kaotas Jaunpiebalga alevi staatuse ja nii alevist kui ka selle maapiirkonnast kujunes Jaunpiebalga vald.[4] 2009. aastast kuulub vald Jaunpiebalga piirkonda.

Vald asub suuremalt jaolt Vidzeme kõrgustikul. Tähtsamad jõed on Koiva jõgi ja selle lisajõed Tirza ning Tulija. Suurim kõrgus on 243,2 meetrit (Vinķi mägi).[5]

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Jaunpiebalga kõrtsihoone, Lejas Niklavase talu rehi, Jaunpiebalga luteri kirik (sealhulgas sealsed altar, kantsel ja orel), Tūlija linnamägi, Tīrumviekšeļi linnamägi, Mazķūģi muinaskalmed (Nauda ehk Lazdi küngas), Jaunpiebalga muinaskalmed ehk Rootsi kalmistu, Ezerbrici muinaskalmed ehk Sõjakalmed, Brici järve ümbruskond, klaasikunstniku Kārlis Miesnieksi elumaja, helilooja Emīls Dārziņši elumaja ja Jaunpiebalga vallakooli hoone.[6] Kohaliku kaitse all on Tirznieki muinaskalmed, Vecviekšeļi keskaegne kalmistu (Kalmemägi) ja sealsed kellamännid, Tirumviekšeļi keskaegne kalmistu, hiiepaik Lielmežsi lohukivi, Jaunģeisti keskaegne kalmistu ehk Butka küngas, Jānēni keskaegne kalmistu ehk Kalmemägi, Jaunpiebalga keskaegne kalmistu ja endiste kellamändide ase Ciere mäel ning Brici muinasasula.[7]

Looduskaitse all on Mazpaupi tamm, Laivaskalnsi saar, Rudgalvji mänd, Ležēni mänd, Maztenclavi mänd, Valge Luha mänd, Kalna Klavi vaher, Bukani või Slocene mänd, Vecpaupi tamm ja Kellamänd. Lisaks kasvab vallas arvukalt nimetuid põlispuid.[8]

Vallas on kolmkümmend kaks küla. Valla keskuseks on Jaunpiebalga (lielciems), kus aastal 2018 oli 948 elanikku. Kaks valla küla olid staatusega skrajciems - Ormaņi 23 elanikuga aastal 2007 ja Rudiņi 10 elanikuga aastal 2007. Kakskümmend viis valla küla olid staatusega mazciems – Abrupe 61 elanikuga aastal 2018, Baltiņi, Baši 15 elanikuga aastal 2007, Dukuļi 17 elanikuga aastal 2007, Dzirkstiņi 3 elanikuga aastal 2007, Ģeisti, Jaunzemi 9 elanikuga aastal 2007, Jānēni 3 elanikuga aastal 2007, Kanāži 2 elanikuga aastal 2007, Kaņepi 18 elanikuga aastal 2007, Kleivas 12 elanikuga aastal 2007, Ķūģi, Lāci, Mācītājmuiža 40 elanikuga aastal 2007, Naudēļi 18 elanikuga aastal 2007, Naukšēni 13 elanikuga aastal 2007, Paupi 16 elanikuga aastal 2007, Pēterīši 7 elanikuga aastal 2007, Roci 35 elanikuga aastal 2007, Skrāģi 11 elanikuga aastal 2007, Skubiņi 17 elanikuga aastal 2007, Viekšeles 11 elanikuga aastal 2007, Viņķi 18 elanikuga aastal 2007, Zariņi ja Žagari 4 elanikuga aastal 2007. Kuus valla küla olid staatusega skrajciems – Boļi 12 elanikuga aastal 2007, Brici, Mostene 11 elanikuga aastal 2007, Niklavas, Rempi 18 elanikuga aastal 2007 ja Rudgalvji 11 elanikuga aastal 2007. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 11.09.2017.
  2. Latvijas iedzivotaju skaits pašvaldibas. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Ethnic composition of Latvia 2011
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  5. Jaunpiebalgas novads
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 06.06 2019
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 06.06 2019
  8. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  9. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]