Veselava vald

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Veselava vald

läti Veselavas pagasts

Vapp

Pindala: 59,52 km²
Elanikke: 569 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 9,6 in/km²
Keskus: Veselava
Veselavas pagasts LocMap.png
Veselava kalmistu kabel

Veselava vald (läti keeles Veselavas pagasts) on vald Lätis Priekuļi piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Priekuļi vallaga, Vecpiebalga piirkonna Dzērbene vallaga, Cēsise piirkonna Vaive vallaga ja Rauna piirkonna Rauna vallaga.

Valla pindala on 59,5 km². 2016. aasta seisuga elas seal 623 inimest.[2] Aastal 2011 elas vallas 533 lätlast, 35 venelast, 12 valgevenelast, 2 ukrainlast, 9 poolakat ja 3 leedulast.[3] Valla keskus on Veselava küla. Vallavanema kohusetäitjaks on Fjodors Puņeiko.[4]

Veselava vald moodustati 19. sajandil Veselava ja Pauļi mõisa maadest. Saksa keeles kandis vald nime Wesselshof, vene keeles Веселовская.[5] Aastani 1925 kandis see Veselauska valla nime. Aastal 1935 oli valla pindala 55,1 km² ja seal oli 920 elanikku.[6] Aastal 1945 moodustati vallas Dikļi ja Vesalava külanõukogud, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti need külanõukogud Veselava külanõukoguks.[7] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Priekuļi piirkonda.

Vald asub Vidzeme kõrgustikul. Kõrgeim koht ulatub 228,5 m meetrit üle merepinna.[8]

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Veselava mõisa häärber.[9] Kohaliku kaitse all on Veselava keskaegne kalmistu, hiiepaik Silabuli Kuradikivi ja Lielpintuļi muinaskalmed ehk Kaseküngas.[10]

Looduskaitse all on Vanagi tamm. Valla lääneosa asub Gauja rahvuspargis.[11]

Vallas on kaks küla. Valla keskuses Veselavas (mazciems) oli 2017. aastal 30 elanikku. Bērzkrogsi küla on staatusega vidējciems 181 elanikuga aastal 2017. Ülejäänud valla elanikud elavad külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[12]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 11.09.2017.
  2. Latvijas iedzivotaju skaits pašvaldibas. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Ethnic composition of Latvia 2011
  4. Priekuļu novads (vaadatud 8.01 2018)
  5. Волостныя, станичныя, сельскія, гминныя правленія и управленія, а также полицейскіе станы всей Россіи. Изд-во Т-ва Л. М. Фишъ , Кіевъ, 1913
  6. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  7. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  8. Priekuļu novads
  9. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  10. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  11. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  12. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]