Zaube vald

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Zaube vald

läti Zaubes pagasts

Pindala: 162,76 km²
Elanikke: 721 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 4,4 in/km²
Keskus: Zaube
Zaubes pagasts LocMap.png
Valla maastik

Zaube vald (läti keeles Zaubes pagasts) on vald Lätis Amata piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Nītaure ja Skujene vallaga, Mālpilsi piirkonnaga, Vecpiebalga piirkonna Kaive vallaga ja Ogre piirkonna Mazozoli, Taurupe ning Ķeipene vallaga.

Valla pindala on 163 km². 2016. aasta seisuga elas seal 818 inimest.[2] Valla keskuseks on Zaube küla, vallavanem on Mudīte Liepiņa.[3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vald on kujunenud endise Zaube ordulinnuse ümbrusesse. See moodustati XIX sajandi algusaastatel ordulinnusest välja kasvanud Jaunpilsi mõisa Jaunpilsi mõisavallast, kui sellega liideti Bērzmuiža ja Kliģene mõisavallad. Algselt kandis see nime Jaunpilsi vald. Kui Läti iseseisvaks riigiks kujunes, oli riigis kaks Jaunpilsi valda ja nõnda otsustas sealne vallavalitsus aastal 1925 valla seal voolava Zaube jõe järgi Zaube vallaks ümber nimetada. Zaube nime kannab vald aastast 1926.

Aastal 1935 oli Zaube valla pindala 155,18 km² ja seal elas 2388 inimest.[4] Aastal 1945 moodustati vallas Zaube, Bērzsi ja Kliģene külanõukogud, aga vald ise likvideeriti aastal 1949.

Aastal 1951 liideti Zaube külanõukoguga likvideeritava Bērzsi külanõukogu Stalini nimelise kolhoosi maad aastal 1954 aga Kliģene külanõukogu kolhoosi Uzvara maad. Aastal 1959 liideti Taurupe külanõukoguga Taurupe sovhoosi maad. Aastal 1964 liideti Zaube külanõukogua likvideeritav Kliģene külanõukogu. Aastal 1965 arvati Skujene külanõukogu koosseisu Skujene sovhoosi maad. Aastal 1975 liideti Skujene külanõukoguga veel osa Nītaure külanõukogu maid. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.[5] 2009. aastal liideti vald Amata piirkonnaga.

Muinsusmälestised[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Zaube ordulinnus.[6] Kohaliku kaitse all on Ozolkalnsi muinaskalmed, Bērzmuiža keskaegne kalmistu, Ļūkāni järve ümbruskond, Roķēni keskaegne kalmistu ehk Seaküngas ja Anna mõisa muinaskalmed ehk Kirikumägi.[7]

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Valla tähtsamad jõed on Amata ja selle lõunapiiril voolav Mazā Jugla. Looduskaitse all on Skudrase tammed, Jaunpilsi tamm ja Jaunpilsi Väike tamm. Lisaks on looduskaitse all veel mitmed nimetud põlispuud. Valda jääb 132 hektari suurune Spinduļi metsa hoiuala.[8]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2011 elas vallas 752 lätlast, 12 venelast, 20 valgevenelast, 15 ukrainlast, 6 poolakat ja 7 leedulast.[9]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv [10]
Annas mazciems 13 (2019)
Bērzs mazciems 19 (2019)
Kliģene mazciems 1 (2019)
Krūsāri mazciems 14 (2007)
Pauļi mazciems 15 (2007)
Zaube vidējciems 304 (2019)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]