Guido Arezzost

Allikas: Vikipeedia
Guido raidkuju

Guido Arezzost ehk Guido Aretinus ehk Guido da Arezzo ehk Guido Monaco (991 või 992 – pärast 1033. aastat) oli keskaegne muusikateoreetik.

Teda peetakse tänapäevase noodikirja leiutajaks. Tema teos "Micrologus" oli Boëthiuse kirjutiste järel kõige loetum muusikaalane traktaat keskajal. Selles esitatakse esimest korda noodijoonestik, algselt küll 4 joonega.

Guidot Arezzost peetakse ka noodinimede leiutajaks. Need võttis ta Paulus Diaconuse oodist "Ut queant laxis" Ristija Johannesele, kus iga rida algas eelmisest kõrgema noodiga:
Ut queant laxis
resonare fibris
Mira gestorum
famuli tuorum,
Solve polluti
labii reatum,
Sancte Ioannes.

Tõlge: Et lodevate häälepaeltega õpilased võiksid lauldes sinu imelisi tegusid kiita, lunasta, oo Püha Johannes, ebapuhaste huulte süüteod.


Tänapäeval on esimese noodi nimi do, mis oletatavasti tuleb sõnast "dominus".

Samuti omistatakse talle Guido käsi, nootide seostamine peopesa piirkondadega.