Ungarlased
 | |
 Ungarlaste diasporaa | |
| Keeled | |
|---|---|
| ungari keel | |
| Subetnosed | |
| Seekelid, Tšaangod |
Ungarlased ehk madjarid (ungari keeles magyarok) on Euroopas elav rahvas, Ungari põhirahvas ja suurim soome-ugri rahvas.[2]
Ungarlaste üldarv maailmas on 13,2–14,5 miljonit.[2] Osa traditsioonilisest ungarlaste asualast jääb tänapäeval Ungari naaberriikide territooriumile, mistõttu elab kuni 3,5 miljonit ungarlast vähemusrahvusena Ungari naaberriikides.[3]
Ungarlased kõnelevad peamiselt soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt. Ungarlaste lähim sugulasrahvas keele kaudu on ugri keeli rääkivad handid ja mansid.[3]
Usundilt on ungarlased valdavalt katoliiklased, märkimisväärselt on ka kalviniste ja vähesemal määral luterlasi.[2] 2022. aasta seisuga ei järginud 27% Ungari rahvast ühtegi usku.[4]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
Ungarlaste rahvas sai alguse Lääne-Siberis elanud ugri ja turgi rahvaste segunemisest. 5. sajandiks pKr olid nad asunud liikunud edelasse ja elasid Kaspia mere läheduses. 830. aastaks olid nad Doni jõe ääres ja 896. aastaks olid ungarlased ületanud Karpaadid ning jõudnud oma praegustele asualadele.[5][6]
Pärast Kesk-Doonau madaliku vallutamist rajasid ungarlaste eelkäijad oma riigi ja segunesid seal varem elanud avaari, gepiidi ja slaavi rahvastega.[7] Kesk- ja uusajal lisandusid Ungari kultuuri mõjud kuningriigi vallutanud türgi ja saksa (eriti austria) kultuuriruumist.[6] Ungarlased said autonoomia Austrias 1867. aastal ja täieliku iseseisvuse sai Ungari riik taas 1918. aastal.[5]
Hajala
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Ungarlaste diasporaa
Ungaris moodustavad ungarlased 9,6 miljonit elanikust (2022. aasta seisuga) 94% riigi rahvastikust.[4][8] Rumeenias (peamiselt Transilvaanias, umbes 1,5 miljonit), Slovakkias (umbes 0,5 miljonit), Ukrainas (peamiselt Taga-Karpaatias), Serbias (Vojvodinas) ja vähemal määral Horvaatias.[2][3]
Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Eesti ungarlased
2021. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 380 ungarlast (208 meest ja 172 naist). Neist 279 emakeel oli ungari keel ja 103 olid Eesti kodanikud.[9] 2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 165 ungarlast, neist Tallinnas 63.[10]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Ungarlased |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Pettai, Vello (märts 2024). "NATIONAL MINORITY SYMBOLS AND HOLIDAYS: COMPARATIVE EUROPEAN PERSPECTIVES: Romania" (PDF). European Centre for Minority Issues: 16-17.
- 1 2 3 4 "Ungarlased". Eesti entsüklopeedia. 2006.
- 1 2 3 "Ungarlased". MTÜ Fenno-Ugria Asutus. Vaadatud 13. septembril 2025.
- 1 2 "Hungary: People". Britannica. 13. september 2025. Vaadatud 13. septembril 2025.
- 1 2 "Hungarian people". Britannica. 31. juuli 2025. Vaadatud 16. septembril 2025.
- 1 2 "Ungarlased". Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. 1976. Lk 216.
- ↑ "Hungary: History". Britannica. 13. september 2025. Vaadatud 16. septembril 2025.
- ↑ "Hungary". WHO. Vaadatud 13. septembril 2025.
- ↑ "Statistika andmebaas.RL21442". Eesti Statistikaamet. Vaadatud 5. juunil 2022.
- ↑ "Päring Statistikaameti andmebaasist: Ungarlased". Eesti Statistikaamet. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. november 2017. Vaadatud 2. juunil 2013.
/NENE8_page_0226.jpg){kind=link}