Homofoobia

Allikas: Vikipeedia
Meeleavaldaja homovastase plakatiga

Homofoobia hõlmab endas erinevaid negatiivseid hoiakuid ja tundeid, mis on suunatud homoseksuaalsuse või inimeste vastu, kes määratlevad end või keda nähakse lesbina, geina, biseksuaalsena või transsoolisena (LGBT).[1][2][3] Seda on defineeritud kui põlgust, eelarvamust, tülgastust, viha või vastumeelsust, mis võib põhineda irratsionaalsel hirmul. Sageli on see seotud religioossete uskumustega.[4][5] Mitte-heteroseksuaalsete inimeste vastu suunatud arvustavas ja vaenulikus käitumuses (näiteks diskrimineerimises ja vägivallas) on sageli näha homofoobiat.[1][2]

Homfoobia vormideks peetakse institutsionaliseeritud homofoobiat (näiteks religioosne homofoobia või riigi poolt toetatud homofoobia) ja sisemist homofoobiat (kogetud samasoolisi külgetõmbeid tundva inimese poolt olenemata sellest, kuidas ta end määratleb). Konkreetsete LGBT-gruppide vastu suunatud negatiivsed suhtumised omavad homofoobiaga sarnaseid nimetusi: lesbofoobia on kokkupuute punkt homofoobia ja seksismi vahel, mis on suunatud lesbide vastu; bifoobia märklauaks on biseksuaalsus ja biseksuaalsed inimesed; transfoobia sihtmärgiks on transsoolised, transseksuaalsed ning ühiskondlikult oodatud sugude või soorollidega mittevastavuses olevad inimesed.[1][3][6]

2010. aastal Ameerika Ühendriikides Föderaalne Juurdlusbüroo poolt välja antud vihakuritegude statistika järgi oli 19.3% vihakuritegudest "motiveeritud seksuaalse sättumusega seotud eelarvamustest."[7] 2010. aastal välja antud raport uurits FBI poolt avaldatud vihakuritegude statistikat perioodil 1995–2008. Raporti järgi olid LGBT-inimesed teistest vähemusgruppidest suurema tõenäosusega vihakuritegude ohvrid.[8]

Mõistet homofoobia ja selle kasutust on kritiseeritud. Välja on toodud, et mõiste annab liialt hinnanguid ning on liiga üldine.

Homofoobia Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

2000. aastal leidis 72% küsitletud heteroseksuaalsest tallinlastest, et homoseksuaalsus on individuaalne iseärasus, mida tuleb aktsepteerida; kõrgelt homofoobseid inimesi oli kõigest 13,7%, kusjuures kõige homofoobsemaks osutusid eakad mehed.[viide?] 2001. aastal küsitletud homoseksuaalidest pidasid homofoobiat Eestis suuremal või vähemal probleemiks koguni 91,7% vastanutest ning 73,5% leidis, et ühiskonnas valitsevaid hoiakuid on vaja muuta.[viide?] Homofoobse käitumise traditsioonilised esindajad on rahvuslased, neonatsid ning kristlikud organisatsioonid.[viide?]

2006. aasta geiparaadil ründasid osavõtjaid neo-natsid, loopides neid munade ning kividega. Rünnaku tulemusena vajasid mitmed inimesed meditsiinilist abi.[viide?]

2007. aasta geiparaadil viibisid samuti kohal neonatsid ning ka toimus ka Eesti Kristlike Demokraatide vastudemonstratsioon, kuid mõlemad väiksemas koosseisus kui paraad ise. Vägivaldseid konflikte ei olnud.[viide?]

2015. aastal uuringufirma Saar Poll korraldatud küsitluse järgi leidis 50% eestimaalastest, et homoseksualism ei tohiks kindlasti olla lubatud, samasooliste kooselu registreerimisele oli "kindlasti vastu" 53% inimestest.[9]

Poliitilistest erakondadest on Eestis homofoobsete seisukohtadega esinenud peamiselt EKRE ja IRL, kuid ka teiste erakondade mitmed tipp-poliitikud.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Maurianne Adams, Lee Anne Bell, Pat Griffin (2007). Teaching for Diversity and Social Justice. Routledge. pp. 198–199. ISBN 1135928509. Vaadatud 20. juuni 2017. "Kuna sooidentiteedi, soorollide ja seksuaalse identiteedi vahel on keerulised vastastikused suhted, eeldatakse sageli, et transsoolised inimesed on lesbid või geid. [...] Kuna transsooline identiteet seab kahtluse alla binaarse käsitluse seksuaalsusest ja soost, peavad õpetajad selgitama enda arusaamist neist käsitlustest. [...] Abistajad peavad aitama osalistel aru saada seksismi, heteroseksismi, transsooliste allasurumise ja soorollide alalhoidmise vahelistest seostest. Osaliselt kasutades selle illustreerimiseks homofoobiat." 
  2. 2,0 2,1 Claire M. Renzetti, Jeffrey L. Edleson (2008). Encyclopedia of Interpersonal Violence. SAGE Publications. p. 338. ISBN 1452265917. Vaadatud 20. juuni 2017. "Homofoobses kultuuris (irratsionaalne hirm geide, lesbide, biseksuaalsete ja transsooliste [GLBT] ees), GLBT inimesed seisavad sageli silmitsi kõrgendatud vägivalla riskiga, mis on suunatud nende seksuaalse identiteedi vastu." 
  3. 3,0 3,1 Kerri Durnell Schuiling, Frances E. Likis (2011). Women's Gynecologic Health. Jones & Bartlett Publishers. pp. 187–188. ISBN 0763756377. Vaadatud 20. juuni 2017. "Homofoobia on isiku irratsionaalne hirm või viha, mis on suunatud homoseksuaalsete inimeste vastu. See võib hõlmata biseksuaalseid või transsoolisi inimesi. Mõnikord kasutatakse nende jaoks eraldi mõisteid bifoobia ja transfoobia." 
  4. * "homophobia". Merriam-Webster. 2008. Vaadatud 20. juuni 2017. 
  5. Newport, Frank (3. aprill 2015). "Religion, Same-Sex Relationships and Politics in Indiana and Arkansas". Gallup. Vaadatud 20. juuni 2017. 
  6. Thomas Spijkerboer (2013). Fleeing Homophobia: Sexual Orientation, Gender Identity and Asylum. Routledge. p. 122. ISBN 1134098359. Vaadatud 20. juuni 2017. "Vägivalla ohvritest transsoolised inimesed teatavad sageli, et transfoobset vägivalda väljendatakse homofoobsetes terminites. Kalduvus tõlkida homofoobiaks vägivalda transsooliste inimeste vastu väljendab sotsiaalse soo rolli homoseksuaalsuse omistamisel. Samuti seda, et homoseksuaalsusega ühendatud vaenulikkus on sageli seotud kurjategija eelarvamusega konkreetsetest soolistest praktikatest ja nende nähtavusest ühiskonnas." 
  7. The Federal Bureau of Investigation. "FBI Releases 2010 Hate Crime Statistics". 14. november 2011. Kasutatud 20. juuni 2017.
  8. Intelligence Report, Winter 2010, Issue Number: 140, Anti-Gay Hate Crimes: Doing the Math by Mark Potok, Senior Fellow [1]
  9. Pooled eestimaalased leiavad, et homoseksualism ei tohiks olla lubatud ERR 15. juuni 2015