Heteroseksism

Allikas: Vikipeedia

Heteroseksism on käitumiste, eelarvamuste ja diskrimineerimiste süsteem, mis eelistab vastassoo seksuaalsust ja suhteid.[1] See võib endas sisaldada eeldust, et teised inimesed on heteroseksuaalsed või et vastassoolised seksuaalsed külgetõmbed ja suhted on ainukene norm[2] ning seepärast ülemad. Heteroseksismi on defineeritud kui geide ja lesbide vastast diskrimineerimist "heteroseksuaalsete inimeste poolt."[3] Samas võivad selliseid suhtumisi ja eelarvamusi hoida inimesed igasuguse seksuaalse sättumusega. Heteroseksism võib muutuda osaks omaks võetud vihast enda seksuaalse sättumuse vastu.[4] Heteroseksism diskrimineerimisena näeb paljudes ühiskondades ja õigusruumides geisid, lesbisid, biseksuaalseid inimesi ja teised seksuaalseid vähemusi teise-klassi kodanikena, kui küsimuse all on erinevad legaalsed ja kodanikuõigused, majanduslikud võimalused ning sotsiaalne võrdsus. Heteroseksism on sageli seotud homofoobiaga.

Taust[muuda | muuda lähteteksti]

Erinevus homofoobiast[muuda | muuda lähteteksti]

Homofoobia on heteroseksismi vorm, mis viitab nii "irratsionaalsele hirmule või vastumeelsusele homoseksuaalsete inimeste või homoseksuaalsuse suhtes"[5] kui ka "käitumisele, mis tugineb sellisel tundel".[6] Heteroseksism märgib laiemalt "ideoloogiliste mõtete süsteemi, mis muudab heteroseksuaalsuse ühiskonnas ainsaks normiks."[7] Kalduvusena eelistada heteroseksuaalseid inimesi ja heteroseksualsust on heteroseksismi kirjeldatud millegina, mis on "kodeeritud ühiskonna peamistesse sotsiaalsetesse, kultuurilistesse ja majanduslikesse institutsioonidesse ning neile iseloomulik."[8] Sellest tuleneb essentsialistlik kultuuriline arvamus, et mehesus-maskuliinsus ja naisesus-feminiinsus on üksteist täiendavad.

Uurija ja psühholoogia professor Gregory M. Harek väidab, et heteroseksism "töötab läbi nähtamatuse ja rünnaku protsessi. Homoseksuaalsus jääb harilikult kultuuris nähtamatuks. Kui aga homoseksuaalsena määratlevad või homoseksuaalse käitumusega inimesed muutuvad nähtavaks, siis muutuvad nad ühiskonnapoolsete rünnakute subjektideks."[9] Psühholoog Karen Franklin on intervjueerinud kurjategijaid, kes on kasutanud vägivalda LGBT-inimeste vastu. Ta toob välja, et "heteroseksism ei ole lihtsalt isiklike väärtuste süsteem. [Pigem] on tegemist vahendiga, mille abil hoitakse alal sookahesust."[10] Ta jätkab, et "rünnakuid homoseksuaalsete ja teiste indiviidide vastu, kes kalduvad kõrvale soorollide normidest, ei nähta enesekaitselise vastusena. Selle asemel on tegu sotsiaalse kontrolli õpitud vormiga."[10]

Hoiakute ja uskumuste kogumina[muuda | muuda lähteteksti]

Üksikisiku ja grupi tasemel[muuda | muuda lähteteksti]

"Päästke meie lapsed" kampaania bošüür 1977. aastast.

Heteroseksism uskumuste kogumina tugineb tuumuskumisel, mille järgi harilikes tingimustes ei eksisteeri homoseksuaalsust ega biseksuaalsust. Sellisena kujutavad need vaimuhaigust või normist hälbivat käitumist.[11] Heteroseksistliku ideoloogia või mentaliteediga lükatakse tagasi või ei peeta oluliseks käsitlust seksuaalsest sättumusest. Keerukamad heteroseksistlikud vaated võivad tugineda religioonil, dogmadel, "üldkehtivatel tõdedel", loodusseadustel, autoriteetidel või populaarsetel uskumustel. Tavatarkuseks või sotsiobioloogiliseks teadmiseks peetavad hoiakud ja uskumused võivad muu seas sisaldada järgnevaid väiteidi:

  • Mitte-heteroseksuaalne isik peaks oma seksuaalset sättumust hoidma privaatsena (see tähendab seda, et nad peaksid "jääma kappi")[12] lk 15
  • Hoiak, et geid ei ole "tõelised mehed" ja lesbid ei ole "tõelised naised". Seda ühiskonnas valdava vaate tõttu, et heteroseksuaalsed külgetõmbed ja tegevused on "norm" ning seetõttu ülemad.[11]
  • "Jumal lõi Aadama ja Eeva" ja sarnased essentsialistlikud kultuurilised arvamused, mille järgi mehesus-maskuliinsus ja naiselikkus-feminiinsus on üksteist täiendavad.
  • Homoseksuaalsus on väär, jumala või looduse vastane. Seetõttu on see patt, pahe või ebainimlik.[12] lk 18
  • Vaated, mis sarnanevad Anita Bryanti väidetele tema "Päästke meie lapsed" kampaania ajal Ameerika Ühendriikides. (Vaata paremal pilti kampaania brošüürist): "Emana ma tean, et homoseksuaalid ei saa bioloogilisi lapsi. Järelikult peavad nad värbama meie lapsi."
  • Homoseksuaalsetel inimestel ei ole nende elustiili tõttu perekondi lastega. Seetõttu õõnestavad nad inimkonna ellujäämist (natalism).
  • Homoseksuaalsus on kiindumus, vaimne häire või sotsiaalne probleem. Seetõttu on seda võimalik ravida või kaotada. Kui homoseksuaalsust ei juurita ühiskonnast välja, siis viib see ühiskonna lagunemiseni ja sotsiaalse kollapsini.
  • Homoseksuaalseid inimesi on võimalik muuta heteroseksuaalseteks.[12] lk 109

1977. aastal lõik Mark Roclini "Heteroseksuaalsuse küsimustikku", mille eesmärgiks oli inimestele teadustada nende heteroseksistlike vaateid. Küsimustik koosneb küsimustest, mida sageli küsitakse mitte-heteroseksuaalsetelt inimestelt, aga mitte heteroseksuaalsetelt inimestelt. Näiteks: "Mis sinu arvates põhjustas sinu heteroseksuaalsuse?" või "Millal ja kuidas sa esimest korda otsustasid, et sa oled heteroseksuaalne?" Küsimustikke jagatakse sageli ülikooli linnakutest, et juhtida tähelepanu LGBT-inimeste vastu suunatud heteroseksistlikutele eelarvamustele.[13][14]

Institutsionaalsel tasemel[muuda | muuda lähteteksti]

Heteroseksistlike suhtumisi võivad hoida lisaks üksikisikutele ja sotsiaalsetele gruppidele ka erinevad institutsioonid. Selle tulemusena võivad koolid, haiglad või karistusasutused erinevatel viisidel propageerida heteroseksistlike vaateid. Need suhtumised võivad koolides väljenduda ebavõrdsete ja ebajärjekindlate distsiplinaarsete meetmete kasutamisel. Näiteks võidakse kooli eeskirjade sarnasel või identsel rikkumisel nõuda samasoolistele paaridele karmimaid karistusi kui heteroseksuaalsetele paaridele. Haiglad võivad piirata patsientide külastamist lähimate perekonnaliikmetega ja sellega välistada samasoolised partnerid.[15]

Heteroseksism mõjutab peret mitmeti. Näiteks ei ole paljudes riikides samasooline abielu lubatud. See tähendab, et mitte-heteroseksuaalsed inimesed peavad jääma kas vallaliseks või astuma heteroseksuaalsesse abiellu.[16] Paljud riigid keelavad samasoolistele paaridele erinevaid õigusi ja toetusi. Näiteks laste hoolekandjaks olemine või adopteerimine, sotsiaalkindlustushüvitisi, automaatselt kehtivad volikirjad või elukaaslase õigused haiglates.[16]

Diskrimineerimisena[muuda | muuda lähteteksti]

Otsene või avalik[muuda | muuda lähteteksti]

Seda tüüpi heteroseksism hõlmab endas homoseksuaalsuse vastaseid seadusi, poliitikaid ja institutsionaliseeritud praktikaid; seksuaalsel sättumusel või eeldataval seksuaalsel sättumusel põhinevat kiusamist; stereotüüpimist, diskrimineerivat keelt ja diskursuseid ning teisi LGBT-isikute vastaseid diskrimineerimise vorme nagu:

  • Vaenu õhutamine, halvustamised, vihakirjad, surmaähvardused, "mõrva muusika";
  • Patuoinaks tembeldamine, nõiajaht, moraalne paanika, vaimne ahistamine;
  • Geide, lesbide ja biseksuaalsete inimeste negatiivne kujutamine või nende stereotüüpimine meedias, kunstis, kirjanduses või meelelahutuses. Näiteks nende kujutamine ainult mõrva või enesetapu ohvritena;[17]
  • Kriminaalkuriteos kahtlustatava homoseksuaalsusele või biseksuaalsusele viitamine, kui analoogilises situatsioonis ei mainitaks kahtlusaluse heteroseksuaalsust;
  • Mõrva või kallaletungi kaasuses gei paanika kaitse kasutamine;
  • Sodoomia seadused, mis on suunatud osaliste nõusolekul toimuvate samasooliste seksuaalsete praktikate vastu;
  • Osades riikides on homoseksuaalsus kriminaliseeritud ning seaduse rikkujaid võidakse karistada surmanuhtlusega. Näiteks Sudaanis, Mauritaanias, Saudi Araabias ja Iraanis.
  • Lahknevused seksuaalse küpsuse vanuses samasoolistele ja erisoolistele partneritele, kus samasooliste partnerite seksuaalsete aktide lubatav vanus on erisooliste omast kõrgem. Enamus selliseid seadusi kasutatakse (või on ajalooliselt kasutatud) ainult meesoost homoseksuaalse seksuaalse tegevuse vastu;
  • Keeld noortel tuua enda samasoolist partnerit kooliga seotud üritustele;
  • Adopteerimise keeld geidele, lesbidele ja biseksuaalsetele inimestele või samasoolistele paaridele;[18]
  • Õigusliku ja sotsiaalset võrdsust takistavad seadused. Näiteks seksuaalsel sättumusel või eeldataval seksuaalsusel tugineva diskrimineerimise vastase kaitse keelustavad seadused. Enamasti on sellised seadused seotud tervishoiu, majutamise valdkonna või tööturuga;
  • Abielu institutsioon ja õigus abielule, mis on jäetud otsesel määratlusel rangelt vastassoolistele paaridele või on keelatud samasooliste abielu;[1] pp. 145–151
  • Ülal mainitud piirangud isegi siis, kui samasoolistel paaridel on riigi poolt antud võimalus tsiviilpartnerluseks olenemata sellest, kas see on või ei ole analoogiline või võrreldav abieluga;
  • Tsiviilpartnerluse võimaldamine ainult vastassoolistele paaridele;
  • Geide, lesbide ja biseksuaalsete inimeste välja jätmine sõjaväest või haridusest; see võib hõlmata Ameerika sõjaväe poliitikat "Ära küsi, ära ütle" või Lech Kaczyński ja teiste konservatiivsete Poola poliitikute seisukohta jätta geid ja lesbid eemale haridust andvatest ametitest;
  • Organiseeritud opositsioon LGBT-õigustele; nende õiguste ja privileegide sildistamine "eriõigustena" või "gei agendana".

Kaudne või varjatud[muuda | muuda lähteteksti]

Seda tüüpi heteroseksism töötab läbi nähtamatuse, alaesindatuse ja kustutamise. See hõlmab endas:

  • LGB-inimeste puudumine või alaesindatus üldisele avalikkusele suunatud reklaamides;
  • LGB tegelaste, teemade või probleemide tsenseerimine kunstis, kirjanduses ja meelelahutuses;
  • Ajalooliste isikute, poliitikute ja kuulsuste homoseksuaalsuse või biseksuaalsuse kõrvale jätmine ning nende kujutamine heteroseksuaalsetena;
  • LGB-inimeste mainimise täielik puudumine või nende positiivse panuse eiramine uudiste kanalites ;
  • Seksuaalsetele külgetõmmetele või tegevustele viitamine seksuaalhariduses või ametlikes nõuannetes ainult läbi vastassooliste partnerite;
  • LGB-inimesi mõjutavatest probleemidest koolides või tööl vaikimine või neist aruteludest puuduv positiivse valguse nägemine;
  • Interneti sisu kontrolli tagavara rakendamine ja kasutamine, et eemaldada teave ja veebileheküljed, mis on seotud homoseksuaalsusega või biseksuaalsusega;
  • Materjalide konfiskeerimine piiril, mida tõlgendatakse sündsusetuks ainult selle alusel, et need sisaldavad homoseksuaalsusega seotud materjale. Seda isegi juhul, kui need ei sisalda erootilisi või pornograafilisi materjale;
  • Töökeskkond, mis vaikimisi nõuab LGB-inimestelt, et nad ei avaldaks enda seksuaalset sättumust vestluses samal ajal kui heteroseksuaalsed inimesed võivad enda suhteid ja abielustaatust vabalt jagada;
  • Homoseksuaalsete teemadega raamatutest, filmidest ja plakatitelt äraütlemine, nende eemaldamine või hävitamine avalikes raamatukogudes või raamatupoodides;
  • Samasooliste vanematega perekondade mittelubamine kooli üritustele või kooli õppekavades selliste perekondade mitte esindamine;
  • LGB-inimestele sookorrigeerimise operatsiooni kohustuslikuks või sunniviisiliseks tegemine;[19]
  • Inimeste sunniviisiline kaotamine, ajaloost kustutamine (damnatio memoriae), kogukonnast kõrvale jätmine või muud sotsiaalse tõrjutuse vormid, mis panevad LGB-inimesed põlu alla ning muudavad nad personae non gratae'ks.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Jung, Patricia Beattie; Smith, Ralph F. (1993). Heterosexism: An Ethical Challenge. State University of New York Press. ISBN 0-7914-1696-8. 
  2. "Accueil". Granddictionnaire.com. 12. mai 2013. Vaadatud 12. juuni 2017. 
  3. "Definition of HETEROSEXISM". Vaadatud 12. juuni 2017. 
  4. Kira Weidner. "Heterosexism and Internalized Heterosexism". Vaadatud 12. juuni 2017. 
  5. "homophobia". Dictionary.com. 2008. Vaadatud 19. juuni 2017. 
  6. "homophobia - Dictionary definition and pronunciation - Yahoo! Education". Education.yahoo.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. detsember 2012. Vaadatud 19. juuni 2017. 
  7. "Accueil". Granddictionnaire.com. 13. mai 2013. Vaadatud 19. juuni 2017. 
  8. Dines, Gail (2002). Gender, Race, and Class in Media: A Text-Reader. ISBN 0-7619-2261-X.
  9. "Definitions: Sexual Prejudice, Homophobia, and Heterosexism". Psychology.ucdavis.edu. Vaadatud 19. juuni 2017. 
  10. 10,0 10,1 Karen Franklin. "Inside the Minds of People Who Hate Gays". PBS Frontline, 1998. Kasutatud 19. juuni 2017.
  11. 11,0 11,1 Johnson, Allan J. (1997). The Gender Knot. Philadelphia: Temple University Press. Lk 17, 149. ISBN 1-56639-519-4.
  12. 12,0 12,1 12,2 Jung, Patricia Beattie; Smith, Ralph F. (1993). Heterosexism: An Ethical Challenge. State University of New York Press. ISBN 0-7914-1696-8. 
  13. "The Pink Practice - Heterosexuality Questionnaire". Vaadatud 15. juuli 2017. 
  14. Martin Rochlin. "Heterosexual Questionnaire". Gender and Sexuality Center. Kasutatud 15. juuli 2017.
  15. Heterosexism and Homophobia. Encyclopedia of Race and Racism, 2, 1–4. Vaadatud 31. märts 2008.
  16. 16,0 16,1 Adams, Maurianne; Bell, Lee Anne; Griffin, Pat (2007). "Appendix 9H". Teaching for Diversity and Social Justice (trükk: 2). Routledge. ISBN 0-415-95200-X. 
  17. Garnets, Linda; Kimmel, Douglas C. (1993). Psychological perspectives on lesbian and gay male experiences. Columbia University Press. ISBN 0-231-07884-6. 
  18. "Parliamentary Inquiries – Same Sex Adoption". GordonMoyes.com. 26. veebruar 2009. Vaadatud 17. juuli 2017. 
  19. Tanaz Eshaghian (2008). Be Like Others.