Arutelu:Homoseksuaalsus

Allikas: Vikipeedia

â# Võtsin maha definitsioonist vaste "omasooihar". See väljend on vananenud ja homoseksuaalide jaoks solvav (vrd. "vastassooihar" hetero kohta).

  1. Artiklis ütleb definitsioon, et homoseksuaalsuse näol on tegemist "seksuaalse suhtlemisega". Misasi see on? Kas inimene, kes ei ole seksuaalvahekorras samasoolisega ei ole homoseksuaal? Aga inimene, kes pole vastassoolisega vahekorras olnud, kas tema pole siis heteroseksuaal?

--Ken 20. juuni 2007, kell 19:28 (UTC)

oluline just kellele on iha(rus) suunatud. kes pole vahekorras olnud on süütu.

Miks tagasi pöörduti? Kes pöördus? Võtan uuesti maha sõna omasooihar. Homoseksuaalsus ei ole defineeritav ainult selle järgi, kes keda paneb (või panna tahab).--Ken 21. juuni 2007, kell 06:48 (UTC)

ÕS-i järgi on "homoseksuaalsus" ja "omasooiharus" sünonüümid. Ka sõna "homoseksuaalsus" (nagu ka sõnad "paganlus", "juutlus" ja "juut") võib olla kellelegi solvav. Minu meelest ei saa niisugust asja arvestada. Andres 21. juuni 2007, kell 06:57 (UTC)
Heteroseksuaal on ÕS-i järgi teisesooihar inimene. Mina ei näe küll selles väljendis enda kohta tarvitatuna mingit solvangut. ÕS-i järgi see väljend ei ole vananenud ega halvustav. Andres 21. juuni 2007, kell 07:01 (UTC)

See, kas homoseksuaalsuse varjamine uuringu tulemust mõjutab, peaks ju olenema uuringu meetodist. Andres 23. juuli 2008, kell 18:28 (UTC)


Tänapäeval kasutatakse "pederasti" asemel "gei". Esimest nimetust peavad asjaosalised solvavaks. Tundub ka, et pederastiks nimetatakse pigem aktiivset osapoolt. ÕS aga seda väljendit halvustavaks ei nimeta. Andres 19. mai 2009, kell 13:48 (UTC)


"romantiline suhtlemine samast soost isiku(te)ga." - Aga sõprus samasooliste isikute vahel? Sõbralik õlale patsutus... - kohe homoseksuaal.--Rünno 17. juuli 2009, kell 14:47 (UTC)

Eestikeelses Vikipeedias on artikkel romantika küll mitte kõige parem ja põhjalikum, aga kas Sa kirjeldaksid oma suhteid sõpradega selles võtmes/kontekstis, millest nimetatud artikkel kõneleb? -- Toomas 17. juuli 2009, kell 15:52 (UTC)
Mitte mina ei peaks kirjeldama oma suhteid sõpradega (järsku mul polegi sõpru), vaid me peaksime refereerima käibivaid arusaamu romantikast. On ju nii.--Rünno 17. juuli 2009, kell 16:00 (UTC)
Kõik võib olla. Probleem hakkab ilmselt peale sealt, kuidas me defineerime, mis on "romantiline". Ja mis on ühe jaoks romantiline, ei pruugi teise jaoks seda sugugi olla. Selles mõttes on sõna kasutamine siinses kontekstis ehk veidi ebaõnnestunud tõesti. On Sul paremaid ideid? -- Toomas 17. juuli 2009, kell 16:15 (UTC)

"kuidas me defineerime" - selles ongi probleem, et me ei tohiks defineerida, vaid peaksime vahendama mõistet. Sul on üks arvamus, mul teine. Kes ütleb, milline on õige? Viki mõõdupulk on siiski objektiivsus, ehk siis kõrvalseisja/vahendaja roll.--Rünno 17. juuli 2009, kell 16:20 (UTC)

Noh, ma eeldan, et ka teised entsüklopeediad ja sõnastikud üritavad võimaluste piires defineerida. Kui keegi arvab, et vaal on kala, siis ei ole entsüklopeedial mingit põhjust seda seisukohta vahendada. Kui mõned inimesed seostavad romantilisusega asju, mida autoriteetsed allikad sellega ei seosta, siis ei ole meil mingit põhjust neid seisukohti vahendada. Mõistet on üsna raske vahendada seda defineerimata – mõiste kui selline defineerimise käigus tekibki – seetõttu jääb ikkagi küsimus, mida me peame romantika osas autoriteetseks allikaks. Neid võib ka mitu olla.
Homoseksuaalsusest saab täiesti rääkida ka romantilisuse mõistet kasutamata. Minu küsimus oligi, kas sa eelistaksid sellest sõnakasutusest siinses kontekstis vabaneda ja kas sul oleks parem variant välja pakkuda? -- Toomas 17. juuli 2009, kell 16:26 (UTC)

Kuigi mõisted võivad olla ebamäärased, on defineerimise puhul oluline mõistetevaheline seos. Siin on mõeldud romantilist armastust, tähendab sellist armastust, millega kaasneb armumine. Kui sõnastus on praegu ebatäpne, tuleb seda täpsustada. Andres 18. juuli 2009, kell 17:23 (UTC)


Kaks lauset võeti minu meelest ilmaasjata välja. Andres 27. mai 2011, kell 23:37 (EEST)

No tõstame need kaks siis igaks juhuks siia: Selliseid inimesi on arvatavasti väga palju. Statistikas ei kajastu ka biseksuaalsed inimesed. Aga ma kahtlen ka nende asjalikkuses. Esiteks vajab "arvatavasti" viidet (kes arvab?) ning parem oleks konkreetne hinnang autoriteetsest allikast. Teiseks käib teine lause laia lauaga vehkides igasuguse statistika kohta yleyldse, mis on tegelikult totrus. --Oop 28. mai 2011, kell 02:35 (EEST)
Kui jutt on statistilisest uuringust, siis on oluline teada ka selle metoodikat, sest sellest oleneb tõlgendus. Kui tulemused on nii erinevad, siis tõenäoliselt on ka metoodikad väga erinevad. Nähtavasti tuleks viidata ka hinnangutele tegeliku arvu kohta. Andres 28. mai 2011, kell 07:22 (EEST)
Nojah, kokkuvõttes ikkagi tuleks viidata konkreetsetele hinnangutele ja uuringutele. "Arvatavasti väga palju" ei ole entsyklopeediline stiil. --Oop 28. mai 2011, kell 08:41 (EEST)
Nõus. Andres 28. mai 2011, kell 09:58 (EEST)

"pederastiat levinud (eksliku) assotsiatsiooni tõttu pedofiiliaga" – assotsiatsioon ei ole ju tegelikult eriti ekslik, sest mõlemad tulevad kreeka sõnast pais, mis tähendab 'poiss' või 'laps. --Morel 17. november 2011, kell 15:46 (EET)

Etymoloogiliselt jah. Sisuliselt siiski on, sest moodsal ajal nimetatakse pederastiaks täiskasvanute vahelist suhet, pedofiiliaks aga täiskasvanu suhet lapsega (aga, muuseas, ka mitte laste omavahelist suguelu). Valuliseks muudab kogu teema just tõik, et yks neist on kriminaalne, vaenulik suhtumine aga kantakse terminoloogilise segadiku tõttu yhelt yle teisele. --Oop 17. november 2011, kell 15:53 (EET)
Kas EV seadustes kasutatakse mõistet 'pedofiilia'? --Morel 17. november 2011, kell 16:08 (EET)
EV karistusseadustik ei kasuta ei "pederastia" ega "pedofiilia" mõistet. Eesti juriidilises keeles räägitakse suguühendusest lapseealisega ja sugulise kire rahuldamisest lapseealisega. -- Toomas 17. november 2011, kell 21:12 (EET)

Kas homoseksuaalsusest vabanemise õpetustele linkimine on ikka asjakohane? Me ju näiteks kvantmehhaanika juurest maagiliste kristallide propageerijate blogidele ei lingi. Või, kui analoogiat venitada, Reformierakonna artiklist Keskerakonnale. Või artiklist immigratsioon marurahvuslike ksenofoobide foorumile. --Oop 17. november 2011, kell 15:53 (EET)

Minu meelest ei tohiks sellist viidet lisada. --Morel 17. november 2011, kell 16:10 (EET)
Minu arust peab jääma. See on haigus, mitte midagi, mille üle peaks uhke olema. --Numbriga kärumees 17. november 2011, kell 16:13 (EET)
Ma ei hakka sel teemal vaidlema, aga nimetatud viide suunab kristlikule propagandale ja minu meelest siia ei sobi. --Morel 17. november 2011, kell 16:20 (EET)
Nõustun Moreliga. Kogu sellest kristlikust soolapuhumisest homoseksuaalsusest tervenemise teemadel peaks kuskil kunagi kirjutama, aga siin ja praegu ei ole see koht, kust taolisele ressursile linkida. -- Toomas 17. november 2011, kell 17:07 (EET)
Leidub inimesi, kelle arvates on ka kristlus haigus, mitte midagi, mille yle peaks uhke olema. Aga me ei hakka artiklitest Kristlus, Luterlus ja EELK neile linkima, eks ole. Tuletan meelde, et ametliku poliitika järgi ei anna Wikipedia meditsiinilisi nõuandeid. --Oop 18. november 2011, kell 14:55 (EET)

Vaidlusi homoseksuaalsuse ymber peaks kuskil kajastama, aga kas siin või mõnes muus artiklis? Vt nt: "Kirikute Nõukogu: homoseksuaalsus on patt!" Õhtuleht, 1. oktoober 2012. --Oop (arutelu) 1. oktoober 2012, kell 18:30 (EEST)

Lühidalt võiks kindlasti selles artiklis olla, aga näiteks kristluses levinud seisukohtadest homoseksuaalsuse teemal võiks hiljem pikem artikkel ka eraldi tulla (koos ajaloolise perspektiiviga ja nii nagu ka muude religioonide ja homoseksuaalsuse kohta). Lihtsalt praegu on see artikkel nii kesine veel, et peab vaatama, mida siia lisada, et esitus kuhugi ära ei kalduks jälle. -- Toomas (arutelu) 1. oktoober 2012, kell 18:55 (EEST)

Varem oli siin nii:

Homoseksuaalsus on seksuaalne või romantiline huvi samast soost isiku(te) vastu.

Ma ei ole kindel, et praegune definitsioon parem on. Andres (arutelu) 29. märts 2013, kell 00:05 (EET)
Kust eelmine definitsioon pärineb? Praegune versioon on tõlge ingliskeelsest artiklist en:Homosexuality. Leidsin ka sellise definitsiooni: "Homoseksuaalsus – seksuaalne ja emotsionaalne tõmme omasooliste vastu." (Amor.ee) Sõna 'huvi' ei ole piisavalt adekvaatne, et kõiki mõiste nüansse edasi anda, sest huvi muuhulgas viitab millelegi, mis on teadlik, kontrollitav või muudetav (nagu hobid) või mingil määral vabatahtlik ehk teisi sõnu, konnotatsioonide poolest see ei ole väga hea lahendus minu arvates. Samamoodi saaks siis öelda, et heteroseksuaalsus on huvi vastassoo vastu, aga tegemist on ju bioloogilise sättumusega, mitte lihtsalt huvitumisega vastassoost. Huvi definitsioon EKSSist: "tähelepanu, samuti mõtete keskendumine objektile, mida tahetakse omandada v. tundma õppida; millegi harrastamine." (Mmartins (arutelu) 29. märts 2013, kell 16:05 (EET))
See on omalooming.
Koos sõnaga "romantiline" või "seksuaalne" ei oma "huvi" sama tähendust.
Mulle tundub, et "tõmbest" jääb mulje, nagu kõik vastassoost isikud tõmbaksid (suurt vahet küll ei ole). Ja "romantiline tõmme" minu meelest ei öelda.
Võib-olla sobiks "seksuaalne tõmme või romantiline huvi"? Andres (arutelu) 29. märts 2013, kell 17:07 (EET)
Kiire google'i otsingu tulemuste järgi on "romantilist huvi" kasutatud kirjanduse kontekstis (romantismiga seonduvalt), "romantilisele külgetõmbele" olid mõned vasted, aga äkki "emotsionaalne tõmme" oleks parem? (Mmartins (arutelu) 30. märts 2013, kell 13:58 (EET))
Emotsionaalne tõmme on minu meelest üldisem, võib olla vanemate ja laste, vendade ja õdede, sõprade jne vahel. Andres (arutelu) 30. märts 2013, kell 14:07 (EET)

Homoseksuaalsus on üks kolmest seksuaalse orientatsiooni põhikategooriast koos biseksuaalsuse ja heteroseksuaalsusega, mis paiknevad heteroseksuaalsuse-homoseksuaalsuse kontiinumis (ning kus mõnikord aseksuaalsust peetakse neljandaks). Jäin mõtlema, et kui kolm-neli varianti ongi ette nähtud, kuhu paigutub näiteks koprofiilia? Kas s... on samast või vastassoost? --IFrank (arutelu) 4. aprill 2013, kell 13:16 (EEST)

Arvan, et see oleneb sellest, kelle oma see on. Andres (arutelu) 4. aprill 2013, kell 13:43 (EEST)



Kas see on tõesti maausulistel endil keelatud (mitte ainult kristlaste keskel)? --IFrank (arutelu) 16. jaanuar 2014, kell 20:58 (EET)

Miks Lilla õudus ei sobinud? --IFrank (arutelu) 17. jaanuar 2014, kell 00:18 (EET)

IFrank, Sulle pinget pakkuvat erootilist kirjandust võid linkida ja tutvustada oma veebilehel. -- Toomas (arutelu) 17. jaanuar 2014, kell 09:00 (EET)
Muuseas, see "erootiline kirjandus" on avaldatud 1933. aastal Eesti ühes suuremas ajalehes ja tänapäeval digiteeritud kujul (siis võiks dea ka ära keelata). Mulle ei paku sellised asjad pinget ja üritan vältida, aga kui mõnede isikute üleolekutunne põhineb artiklis kirjeldatud toimingutel, siis võiks see ka kõigile loetav olla. Sellist Eestit te tahtsitegi. --IFrank (arutelu) 17. jaanuar 2014, kell 19:20 (EET)
DEAs on ka natsionaalsotsialistlikul ja loodetavasti tulevikus ka nõukogude perioodil ilmunud artikleid. Kas nende olemasolu seal tähendab, et me peaksime neid igas vähegi sobivas kohas linkima? Kõik avaldatu ei vääri sugugi entsüklopeedias linkimist. Ja et Sind mõne protsendi inimeste voodielu nii väga häirib, paneb küll muretsema, et millest see pidev torkimine hinges ikka tuleb. Võiks proovida oma kibestumisest üle saada ja professionaalselt käituda. Kahe teema puhul - homoseksuaalsus ja vaikiv ajastu - Sa kahjuks seda ei suuda. -- Toomas (arutelu) 17. jaanuar 2014, kell 22:38 (EET)
Ma kordan: vanaoimur ebakõhttunneb ingsotsi. Ei viitsi rohkem vaielda. --IFrank (arutelu) 17. jaanuar 2014, kell 22:47 (EET)
Nii Sa lõpetad kõik need vastasseisud, millest võiks siis eeldada, et enam ei vaidle ja hoiad eemale, ent ometi kukud esimesel võimalusel jälle teemat surkima, mis selle vaidluse ikka ja jälle tekitab. -- Toomas (arutelu) 17. jaanuar 2014, kell 22:59 (EET)
Kuna need teemad tõstetakse ikka ja uuesti jälle pinnale. --IFrank (arutelu) 17. jaanuar 2014, kell 23:03 (EET)
Just. Sinu sõprade homofoobide poolt, kes püüavad igal võimalusel oma vihkamisest kantud kitsarinnalisi arusaamu levitada. ;) -- Toomas (arutelu) 17. jaanuar 2014, kell 23:05 (EET)
Vanaoimuritel ei ole vihkamist (vaid püüdlus faktidel põhineva objektiivsuse poole) ja minul ei ole Vikipeedias sõpru. Ma ei tea, kes on kaasvõitleja Hallsilm (kui siin teda on mõeldud) ja väljaspool Vikipeediat teda ei tunne. Mul hakkas eile õhtul piinlik kõiki tema muudatusi järjest tagasi pöörata. Ma ei ole end siin ühelgi teemal professionaaliks nimetanud. Käesoleval teemal on oma arvamust avaldanud paljud, keda endast mõõtmatult kompetentsemateks pean. --IFrank (arutelu) 17. jaanuar 2014, kell 23:15 (EET)
See "Lilla õuduse" link ei sobi küll mingi kriteeriumi alusel. Mitte mingeid akadeemiliselt vastuvõetavaid andmeid sealt ju homoseksuaalsuse kohta ei saa. Ainus koht, kuhu seda artiklit võib-olla kõlbaks linkida, oleks selle autori kohta kirjutatud lehekülje juurde. Paraku on tegemist anonüümse soperdisega. --Vihelik (arutelu) 18. jaanuar 2014, kell 01:05 (EET)

Hallsilm pani nähtavasti oma asjad tagasi, tema jutt ei ole neutraalne. Aga tundub, et seal on mõned asjad, mis võiks sisse panna. Andres (arutelu) 17. jaanuar 2014, kell 03:47 (EET)

Ei tundu. See artikkel on niigi suhteliselt viletsas seisus ja Hallsilma jutust mingi iva otsimine ei ole ratsionaalne teguviis. Kuni kellelgi pole aega selle tekstiga siin korralikult tegeleda, tuleb rakendada lihtsalt hädapäraseid meetmeid homofoobia tõkestamiseks ja taolised muudatused nullida. -- Toomas (arutelu) 17. jaanuar 2014, kell 09:00 (EET)

‎:: Hallsilm (arutelu | kaastöö)‎ (Artiklis tuleb NEUTRAALSELT käsitleda ka maailma ja ka Eesti inimeste valdava enamiku ning paljude teadlaste seisukoht. Vähemuste sõna peab olema kuulda kuid see ei tohi summutada enamusi nagu demokraatia põhimõtted ette näevad.)

‎::: Tere!

Artiklis EI tule NEUTRAALSELT käsitleda homoseksuaalsust
aga võiks püüda küll, sest tõega võttes ei saa ka näituseks munkade suguelutust ja selle kirjeldust neutraalseks pidada...
homoseksuaalsus, sarnaselt heteroseksuaalsusele, on seotud inimkultuuriga ja valdav enamik inimestest ei ole neutraalsed ei ühe ega teise suguelu vormi kaudu, paratamatult me eelistame ja kasutame (erinevatel motiividel ja erineva seotuse ning kaasatusega - kas erootilise armastuse ehk abieluliste suguühete raames jpm, valdavalt ühte suguelu viisi aga see ei muuda küll teisi täiskasvanud inimeste vastastikusel kokkuleppel sooritatavaid suguelu viise diagnoosilisteks, väärastunuteks või haiguslikeks jne jne... suguava, erootiline armastus, vastastikune sugutung (suguiha), anaalne suguühe, vaginaalne suguühe, oraalne suguühe jne jne ega ka ei muuda ju kedagi meist vähem inimeseks ...
Mariina 17. jaanuar 2014, kell 10:21 (EET) alias Простота
Hallsilm mainis selliseid sõnu nagu "uranism" ja "menadism". Kui need on õiged, siis peaks neid mainima.
Aegunud mõisted. Loomulikult võib neid mainida, küsimus on, kus. Pole mingit põhjust laduda artikli sissejuhatavasse osasse hulka mõisteid, mida on kasutatud teaduskirjanduses viimati 20. sajandi esimesel poolel.
"Omasooiharus" on ÕS-is sünonüüm ilma mingi halvustamise märkuseta. Selle kohta, et seda keegi peab solvavaks, ei ole mingit viidet. Sellepärast on esitus minu meelest praegu mitteneutraalne. See sünonüüm peaks olema kohe alguses rasvases kirjas, või kui õnnestub tõendada, et seda peetakse solvavaks, siis peaks alguses olema vastav allmärkus.
Formaalselt on Sul õigus. Teisest küljest võib empiiriliselt julgelt väita, et "omasooiharus" sõna, mida kasutavad kas väga vanad inimesed või inimesed, kes üritavad homoseksuaalsusele anda negatiivset varjundit. Minu meelest on veider nõuda ÕS-is sisalduva sõna tõstmist esimesse lõiku kui mitte ükski teaduslik ega populaarteaduslik allikas seda sõna tänapäeval ei kasuta. Ma ei nõustu Sinu loogikaga. See, et meil ei ole teaduslikku allikat selle solvavaks või vähemalt vananenuks pidamise kohta ei ole veel põhjus eirata kogemuslikku tõde, et sõna on vananenud ja enamasti kasutuses negatiivse varjundiga. Kuna see kogemus ei ole allikatega tõestatav, siis võib minu poolest ära võtta praeguse selgituse omasooiharuse solvavaks pidamise kohta, aga artikli sissejuhatuses seda mainima ei peaks.
Sõnal "pederastia" on mitu tähendust. Esiteks, Vana-Kreeka komme (mehe armastus poisi (nooruki) vastu). Arvan, et pealkirja "Pederastia" all tuleks rääkida sellest. Teiseks, meeste homoseksualism, üldistunud tähendus. Pedofiiliaga seostamine on etümoloogiliselt ja ajalooliselt õigustatud, seetõttu on arusaadav, miks geid seda nimetust endale ei taha. Millise pealkirja all peaks meeste homoseksualismist eraldi rääkima? Kolmandaks, pederastia oli kuriteo nimetus. Arvan, et sellest peaks olema eraldi artikkel.
Ei saa aru, milles küsimus. Meil on artikkel "pederastia" olemas, seal võib rääkida selle sõna eri tähendustest. Siin artiklis peab olema viide sellele artiklile ja lühike selgitus sõna kasutamisest homoseksuaalsuse kontekstis. Põhimõtteliselt ei näe ma praeguses tekstis olulist probleemi, veidi ümber võiks sõnastada, aga midagi hullu ei ole.
Kui nüüd öelda, et nimetus "gei" ei ole halvustav, siis see pole täpne. Lihtsalt geid kasutavad seda enda kohta ega pea seda iseenesest solvavaks. Aga seda ja kõiki teisi nimetusi võidakse kasutada ka halvustavalt, sest halvustav suhtumine on olemas.
Sellega ma olen nõus. Kui Sa oskad artiklis selle osa ümber sõnastada, siis mul ei oleks selle vastu midagi.
See kunagi ajalehes ilmunud lugu tundub mulle tähelepanuväärsena. Ma ei usu, et selliseid kirjutisi oli jalaga segada. Las viide jääb arutelulehele ootama, kuni suudame selle konteksti panna. Andres (arutelu) 18. jaanuar 2014, kell 12:04 (EET)
Sulle tundub, mulle ei tundu. Mis me siis nüüd teeme? Ajalehes ilmub igasuguseid lugusid. Ma ei näe mingit põhjust neile kõigile linkida.
Kas siin siis pole tegu ühe inimese pihtimusega? Andres (arutelu) 18. jaanuar 2014, kell 12:09 (EET)
Kui see on väljamõeldis ja laim, siis muidugi on ta vähem tähelepanuväärne. Andres (arutelu) 18. jaanuar 2014, kell 12:11 (EET)
Tule taevas appi. Kuidas me Sinu meelest peaksime aastal 2014 kindlaks tegema, kas see on tõetruu pihtimus või laim? Mina küsiks, kuidas see sobib teiste, artiklis praegu kasutatud kaasaegsete teadusartiklite ja rahvusvaheliste organisatsioonide teabematerjalide sekka? Tegemist on väga selgelt looga, mis on avaldatud ajal, mil homoseksuaalsust peeti tõsiseks meditsiiniliseks (psühhiaatria on ka meditsiini valdkond) häireks ja kannab väga selgelt homoseksuaalsuse stigmatiseerimise pitserit. Ei ole tähelepanuväärne, on häbiväärne, et me tahame aastal 2014 entsüklopeedia nimele pretendeerivasse allikasse lisada taolist viidet. -- Toomas (arutelu) 18. jaanuar 2014, kell 12:37 (EET)
Ma olen täitsa nõus, et seda ei saa praegu artiklisse kanda. Räägingi, et see võiks arutelulehel tallel hoida, kuni on võimalik seda sobivasse konteksti paigutada. See ei ole asi, mille hõlpsasti uuesti üles leiaks.
Loomulikult kannab see jutt homoseksuaalsuse stigmatiseerimise pitserit, aga ma leian, et seda stigmatiseeritust (mis ei ole praegugi ära kadunud, kuigi on leevenenud) ja varasemaid seisukohti ei saa teema terviklikul käsitlemisel unustada ega ignoreerida. Praegu on artikkel alles algjärgus.
Ega mina üksinda ei otsustagi asju, sellepärast ma räägingi, et mulle tundub nii, mitte et see nii on. Andres (arutelu) 18. jaanuar 2014, kell 12:49 (EET)

Leian, et meeste homoseksuaalsuse ja naiste homoseksuaalsuse kohta peaksid olema ka eraldi artiklid. Ma ei tea, mis pealkirjaga need peaksid olema.

Kui räägitakse halvustavalt pederastiast, siis vist peetakse silmas ainult tegelikku seksuaalset praktikat. Ma eraldasin pederastia juures kolm tähendust, ühes tähenduses tegin täpsustusmärkuse parema puudumisel siia. Andres (arutelu) 18. jaanuar 2014, kell 13:28 (EET)

Ma ei mõelnud, et "uranismi" ja "menadismi" (mälu järgi) peaks mainima tingimata sissejuhatavas osas. Kui aga eraldi juba sõnadest räägitakse, siis võiks neid ka mainida.

ÕS-is on sõnad "teisesooiharus", "omasooiharus" ja "mõlemasooiharus". Mulle tundub kogemuse põhjal, et need sõnad on haruldased, aga ma ei tea oma kogemuse põhjal, kas neid on varem sagedamini kasutatud, sellepärast ma ei julgeks öelda, et need on vananenud. Igatahes keelekorraldajad neid vananenuks ei pea.

Nojah, vähemalt mõni inimene tajub sõna "omasooiharus" solvavana (küllap ka sõna "homoseksuaalsus" tajutakse solvavana). Ja see on muidugi tõsi, et mõnikord kasutatakse seda halvustavalt, aga halvustavus oleneb ikkagi eeskätt kasutaja suhtumisest. Kas ei võiks nii teha, et paneme esimesse lausesse allmärkuse sõna "omasooiharus" kohta või siis teksti sisse jutu, kus see sõna on kursiivis? Mõlemal juhul ei soovitaks me seda sõna kasutada. See sõna on ikkagi sees nii EKSS-is, ÕS-is kui ka VE-s, mis on kõik hiljuti ilmunud. Vikipeedias (ja teistes entsüklopeediates) on ju üldiselt nii, et sünonüüme mainitakse esimeses lauses. Lugeja ei pruugi hakata otsima sõnade kohta eraldi alajaotust.

Ma ei hakka enne midagi muutma, kui oleme selles asjas kokkuleppele jõudnud. Andres (arutelu) 18. jaanuar 2014, kell 13:56 (EET)

Tahtsin öelda, et jutt sõnadest võiks olla kohe esimeses alajaotuses pärast sissejuhatust, aga praegu nii ongi. Aga sissejuhatus tundub mulle liiga pikk. Olgu, jäägu siis pealegi nii. Las jäävad sünonüümid alguses mainimata. Andres (arutelu) 18. jaanuar 2014, kell 13:59 (EET)

Lisasin materjali nimetuste alajaotusse portugali ja saksa viki järgi ning osalt omast peast. Seda tuleb kindlasti veel toimetada ja on ka veel materjali, mida lisada. Andres (arutelu) 18. jaanuar 2014, kell 16:32 (EET)

Need täiendused on väga head ja asjakohased. Muidugi saab kõike alati paremaks muuta ja veelgi täiendada.
Sissejuhatus on ehk tõesti liiga pikk, eks selle artikli struktureerimine tuleks tervikuna läbi mõelda. Kahjuks on see nii suur ja mahukas teema, et endal ei ole aega olnud siin palju muud teha, kui võidelda vaid rünnakutega, mille eesmärk on olnud see praegunegi enam-vähem objektiivne käsitlus rikkuda. -- Toomas (arutelu) 18. jaanuar 2014, kell 16:38 (EET)
Arvan, et esmajärjekorras tuleb sisu arendada. Mida täielikum on esitus, seda raskem on artiklit rikkuda ja seda kergem on sobimatut sisu eemaldada ja detailset sisu integreerida. Andres (arutelu) 18. jaanuar 2014, kell 17:34 (EET)

Arvan, et peaks olema eraldi alajaotus homoseksuaalsuse mõiste ja definitsioonide kohta. Teine lõik võiks sissejuhatusest sinna üle minna. Ka esimese lõigu definitsiooni võiks lihtsustada, aga kõigepealt tuleks seal kasutatavad mõisted selgeks teha. Andres (arutelu) 18. jaanuar 2014, kell 19:10 (EET)

Esimene lõik on pidevas tõusulaines
pakun :
Homoseksuaalsuseks või homoseksualismiks (homosexualitas) nimetatakse nii samast soost inimeste seksuaalset külgetõmmet, romantilist armastust kui ka seksuaalse orientatsiooni praktiseerimist...
ja siis veel enne lühidalt see nn meeste kaudu uranism ja naiste kaudu lesbiline armastus, sapfism ehk tribadism ENE HERN-KIRU 3, Tallinn 1971, lk 68...
Mariina 18. jaanuar 2014, kell 19:26 (EET) alias Простота
Kaks esimest punkti on OK, aga "seksuaalse orientatsiooni praktiseerimist" ei tähenda midagi, nii et seksuaalpraktikad (või seksuaalkontaktid) jäävad mainimata ning seksuaalsed identiteedid jäävad mainimata.
Toomas siin ennist rääkis, et "uranism" ja "tribadism" ei ole enam kasutusel. Need võiks siis nimetuste alajaotusse panna. Pealegi me räägime siin homoseksuaalsusest üldiselt. Andres (arutelu) 18. jaanuar 2014, kell 19:44 (EET)
homoseksuaalsus ongi minu arust samast soost inimeste seksuaalne identiteet
"Homoseksuaalsuseks või homoseksualismiks (homosexualitas) nimetatakse samast soost inimeste seksuaalset külgetõmmet, romantilist armastust ja seksuaalpraktikaid ja ka seksuaalset identiteeti..."
Homoseksuaalsuse ühe küljena vaadeldakse nii mees-mehele kui naine-naisele suunatud romantilist armastust jm ühe terminiga - niipalju kui mina aru saan...
Mariina 18. jaanuar 2014, kell 20:29 (EET) alias Простота
Külgetõmme ja armastus võivad olla ka ühepoolsed: see, keda armastatakse või ihaldatakse, ei pruugi olla homoseksuaalne. Ja seksuaalne identiteet ei ole isikutevaheline, vaid ühe isiku oma. Andres (arutelu) 18. jaanuar 2014, kell 20:40 (EET)
Jah on küll nii, et romantiline armastus võib-olla ka ühepoolne
aga sellele vaatamata on ka vastuarmastuseta armastus armastus ja 1 mees armastamas 2 meest on - 1 armastus-inimene-identiteet ja 2 armastus-inimene-identiteet oh jah eks neil ole ka armastuse kolmnurgad - ma räägin, et neil on samad rõõmud, mured, ihad, soovid ja tunded kui enamikel inimestel....
Mariina 18. jaanuar 2014, kell 20:48 (EET) alias Простота
Jah, aga siis ei saa öelda "samast soost inimeste seksuaalset külgetõmmet, romantilist armastust", sest külgetõmme ja armastus ei pruugi olla vastastikune, aga on ikkagihomoseksuaalne. Andres (arutelu) 18. jaanuar 2014, kell 21:16 (EET)

Tundub, et "homofiilia" on kitsam mõiste. Andres (arutelu) 23. aprill 2014, kell 11:29 (EEST)


Minu meelest olid need "Vaata ka" lingid vajalikud isegi punastena. Need on osa üldisest ehitusplaanist ja aitavad edasisi kirjutajaid. Andres (arutelu) 23. aprill 2014, kell 11:35 (EEST)

Hmm... okei. Võtan edaspidi arvesse. --J (arutelu) 23. aprill 2014, kell 12:13 (EEST)

Siit võeti osa materjali välja põhjendusega, et passiivseid ja aktiivseid rolle ei olemas. Mulle on see arusaamatu, mis mõttes neid olemas ei ole. Kas on mõeldud, et need rollid on vahelduvad, mitte püsivad? Aga suurem osa väljavõetud materjalist räägibki vahelduvatest rollidest. Andres (arutelu) 16. mai 2015, kell 00:01 (EEST)

Tere Andres!
Kas 'välja tõstetu' : Heteroseksuaalsed mehed keelavad sageli partneril oma päraku stimuleerimise, rääkimata penetreerimiseks, kartes, et see muudab nad naise või passiivse homoseksuaali sarnaseks, kuid passiivsed homoseksuaalid ei pruugi olla naisesarnased.[1] Sageli on passiivne osapool just välimuse, käitumise ja isiksuse poolest mehelikum.[2]
Mina tõstaksin tagasi, üks inimene ei saagi 'seksuaalpraktika aktides' pidevalt 'vastuvõtjaks' ja/või 'väljaandjaks' olla - sest a) ta võib ära väsida, b) ta võib 'pidevat' lisastimulatsiooni vajada, et 'sellega ühe inimese ühe koha peal' toime saada c) naine-mees suguakti puhul ei teki ju vaidlust, kes on 'meesosatäitja', kui 'appi võtta' silikoonist (mitte muffinivormid) jvm materjalist 'suguelunite aseained' siis vast võib 'kakluseks' minna d) artikkel on ju viidatud (paistab, et on) kui on soovi materjali (kasvõi teooriate või avaldatud materjalide raames) lisada ja7või täiendada siis aga palun, meie ei tee mees- ja/või naiskasutajatel vahet...
mina päris hästi siin liikuda ei saa, mulle meenub inimese anatoomia ja füsioloogia ja osadele inimestele võib tunduda tõeliselt uhkena küll see: "Geide seksuaalkäitumise individuaalsed eripärad on väga sarnased heteroseksuaalide omadele: esineb fetišismi, sageli räägitakse seksi ajal, mõned praktiseerivad grupiseksi, teised mitte (grupiseks võib seisneda kahe peenise panemises pärakusse)"[3] - mina küsiksin kohe kas need inimesed on pärakut ja/või peenist näinud - kes neid kõiki kokku 'lappima' hakkab, 'selline käitumine' pole 'jätkusuutlik' mu meelest (paljud meie eestlastest esivanemad olid 'triksis' veel üsna kõrges vanuses), kokku õmmeldu ei anna välja tunnetust ja ei pruugi järgmisel korral mitte avaneda ja võib järele anda (rebeneda)... aga see võib ka 'võhiku vaade' olla, ma pole ühtegi meeste (ega ka nastikute) vahelist homoseksuaalset vahekorda mulimeedias vaadanud ega silmadega näinud...

Mariina 16. mai 2015, kell 07:55 (EEST) alias Простота

  1. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viite nimega aldopereiradoisdoisquatro tekst puudub.
  2. Aldo Pereira. Vida Intima – Enciclopédia do amor e do sexo, Abril Cultural, 1981, kd 1, lk 225
  3. Aldo Pereira. Vida Intima – Enciclopédia do amor e do sexo, Abril Cultural, 1981, kd 1, lk 227–228.

Ma lugesin seda materjali küll, millele lingitakse. Minu meelest on allikas liiga obskuurne, tuleks otsida algallikat. Teiseks, esitus on kallutatud ja satiiriline. Kolmandaks ei ütle kirjeldatud juhtum suurt midagi homoseksuaalsuse kui sellise kohta. Andres (arutelu) 30. juuli 2015, kell 20:02 (EEST)

Sissejuhatus[muuda lähteteksti]

Korrigeerisin keeleliselt ja terminoloogiliselt sissejuhatuses olevat inglisekeelse Vikipeedia tõlget. Viisin keelekasutuse, mõistete kasutuse ja üldise ülesehituse sarnaseks artiklitele heteroseksuaalsus, biseksuaalsus ja seksuaalne orientatsioon ning Mall:LGBT. Vaatasin viited üle ja eemaldasin need, mis ei avanenud. Lisasin viiteid.--Taavik27 (arutelu) 17. mai 2017, kell 12:02 (EEST)

Sünonüümid ja keelspetsiifilised nimetused[muuda lähteteksti]

1) Kas eestikeelses Vikipeedia artiklis on vaja eraldi alalõikudena loetleda inglise-, prantsuse- ja saksakeelseid mõisteid? Koos etümoloogiaga? Leian, et huvilised saavad teistest Vikipeediatest need ise üles otsida. Kui need tunduvad väärt säilitamist (mida nad minu arvates ei ole), siis tuleks nende jaoks luua uus artikkel. Eeskujuks: en:Terminology of homosexuality

2) Nimetuse osa on ülekoormatud väheolulistest terminitest. Leian, et selle artikli kontekstis on üleliigne rääkida terminitest, mida ei kasutata või ei ole Eestis kasutatud. Näiteks "uranismus", "kontraarne sugutunnus". Kui luua uus artikkel terminitest, siis sinna nad muidugi sobiksid. Minu arvates on siia artiklisse ära eksinud "bi-curious", mis ei ole üldse temaatiline.--Taavik27 (arutelu) 17. mai 2017, kell 17:33 (EEST)

Plaanin inglisekeelsest Vikipeediast mõiste osa paremasse eesti keelde panna, ebavajalik info likvideerida ja mõiste osa ülekirjutada. Samuti ühtlustada see heteroseksuaalsuse ja biseksuaalsuse artiklis oleva ülesehitusega. Kas selline sobiks?

"Homoseksuaalsus" on  kreeka-ladina hübriid. Liitsõna koosneb kreekakeelsest sõnast ὁμός (homos: 'võrdne', 'ühesugune', teaduses kasutusel eesliitena tähenduses 'sama') ja ladinakeelsest sõnast sexualis ('sugueluline'). Mõiste võttis esmakordselt kasutusele ungari ajakirjanik Károly Mária Kertbeny oma kirjas 1868. aastal. Trükis ilmus sõna esmakordselt järgmisel aastal, kui Kertbeny avaldas anonüümselt poliitilise pamfletti. Mõiste pärineb 19. sajandi isiksusetüüpide süstematiseerimise traditsioonist. Selle kasutus on tugevasti mõjutanud kaasaegse seksuaalne orientatsiooni käsitluse kujunemist. Sõna saab kasutada kirjeldamaks isiku seksuaalset orientatsiooni, seksuaalset ajalugu või mina-käsitlust. Osa inimesi lükkab mõiste tagasi, kuna nende arvates kätkeb mõiste endas ainult seksuaalset käitumist, jättes kirjeldamata mitte-seksuaalsed romantilised tunded.

Eesti LGBT Ühing soovitab kasutada homoseksuaalsete inimeste kohta väljendeid "gei" ja "lesbi" või "homoseksuaalne mees" ja "homoseksuaalne naine".Levinumateks sünonüümideks on "homoseksuaal", "omasooihar" ja kõnekeelne "homo". Osa inimesi ei soovitata esimest kasutada selle kliinilise tausta tõttu, viimastel on aga negatiivne varjund. Meditsiinis kasutatakse termineid "mehed, kes seksivad meestega" (MSM) ja "naised, kes seksivad naistega" (NSN), kui räägitakse spetsiifiliselt seksuaalsest aktist.--Taavik27 (arutelu) 17. mai 2017, kell 21:57 (EEST)

Palun ära viska infot välja, vaid paiguta kitsama teemaga artiklisse. Andres (arutelu) 18. mai 2017, kell 01:16 (EEST)
Lõin artikli Terminid homoseksuaalsuse kohta, kuhu viisin seni oleva materjali nii eestikeelsete kui ka välismaiste mõistete kohta.--Taavik27 (arutelu) 18. mai 2017, kell 11:35 (EEST)

Homoseksuaalsus on romantiline või seksuaalne külgetõmme samast soost isikute poole või nendele suunatud seksuaalkäitumine. Seksuaalse orientatsioonina on homoseksuaalsus "kestev emotsionaalne, romantiline ja/või seksuaalne külgetõmme" samast soost isikute vastu. Samuti "isiku identiteet, mis tugineb sellel külgetõmbel, sellega seotud käitumistel ning kogukondlikul ühtekuuluvusel nendega, kes jagavad sama külgetõmmet."[1][2]

See ei ole arusaadav. Siin on kolm lauset ja kolm eri asja. Kas homoseksuaalsus on a) külgetõmme ja/või vastav käitumine, b) orientatsioon või c) identiteet? Ja kogu lõigust ei tule välja, et see välistaks biseksuaalsust. Andres (arutelu) 18. mai 2017, kell 16:53 (EEST)
Esimene lõik oli identne artikliga heteroseksuaalsus, kuni viimase muutmiseni. Siin tuleb selguse mõttes teha sama, mida heteroseksuaalsuse artikliski. St teha ruumi biseksuaalsusele.--Taavik27 (arutelu) 18. mai 2017, kell 17:43 (EEST)
Sinu küsimusele kolme eri asja kohta, siis ta on kõike, mida sa nimetasid. Mõiste homoseksuaalsus võib viidata 1) orientatsioonile ehk lihtsustatult külgetõmme (eelistatud sugu) 2) sellel orientatsioonil tuginevale identiteedile (homoseksuaalsed identiteedid on gei ja lesbi) ja 3) käitumisele (seksuaalpraktika). Mõistet võidakse kasutatakse kas kõige või osade komponentide kohta, olenevalt kontekstist. Erinevatel teaduslikel uuringutel on homoseksuaalsuse kohta küsitud järgmisi küsimusi: 1) kelle vastu on külgetõmme (orientatsioon) 2) milline on käitumise ajalugu (käitumine) 3) kellena identifitseeritakse (identiteet). Analoogia perega: pere koosneb pojast, tütrest ja vanematest. Tütar üksi ei ole pere. --Taavik27 (arutelu) 18. mai 2017, kell 17:43 (EEST)
See tuleb selgelt lahti kirjutada. Praegu seda kirjas pole ja esitus on arusaamatu. Andres (arutelu) 18. mai 2017, kell 18:49 (EEST)
Kui kohendada viimast lauset: "homoseksuaalsuss viitab samuti isiku identiteedile, "mis tugineb...". Siis peaks aru saama, et räägitakse erinevast tahust. Teises lauses on minu arvates aru saada, et täpsustakse definitsiooni.--Taavik27 (arutelu) 18. mai 2017, kell 22:41 (EEST)
Sõnastasin Sinu tõlgenduse järgi ümber. Andres (arutelu) 19. mai 2017, kell 15:52 (EEST)
Väga hea! Minu arvates on see parim variant, mis siiani on olnud.--Taavik27 (arutelu) 19. mai 2017, kell 18:58 (EEST)

Pakun, et homoseksuaalse identiteedi kohta võiks olla eraldi artikkel, et mõisted segi ei läheks. Andres (arutelu) 19. mai 2017, kell 15:58 (EEST)

Aga kas meil ei ole juba? Gei ja lesbi on ju homoseksuaalsed identiteedid. Kas me peaksime siis tegema artikli ka heteroseksuaalsuse identiteedi kohta, biseksuaalsuse, aseksuaalsuse, panseksuaalsuse jne?--Taavik27 (arutelu) 19. mai 2017, kell 18:55 (EEST)

Välja võetud:

Homoseksuaalsete praktikate regulatsioone[muuda lähteteksti]

Antiik-Kreekas põlati küll täiskasvanud meeste vahelist homoseksuaalsust, kuid ülistati mehe ja poisi vahelist kasvatuslikku suhet (pederastia). Ka hiljem on homoseksuaalne praktika keeldudele vaatamata levinud meestekesksetes institutsioonides (kloostrid, sõjavägi, vanglad, poistekoolid), kus see võib olla üks võimusuhete väljendusviise.

Kristluses on homoseksuaalsus keelatud, seda peetakse patuks. Kristlikust kultuurist tulenevalt on Läänes (sh nt Nõukogude Liidus) homoseksuaalsust pikka aega kriminaliseeritud (pederastia (kuritegu)), hilisematel sajanditel peeti seda 90% ulatuses meesterahvaste haiguseks. Tänapäeval peetakse seda üha laiemalt loomulikuks, kuid ka veendumus, et homoseksuaalsus on haiguslik nähe, ei ole tänini sugugi kadunud.

1971. aastal tunnistati Soomes seaduslikuks homoseksuaalsed suhted täiskasvanute vahel. Diskrimineerimisvastane kaitse garanteeriti alates 1995. aastast ning alates 1996. aastast kehtivas rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis RHK-10 ei tule soolist sättumust häireks lugeda. Vaatamata sellele on käesoleva ajani homoseksuaalsuse ühiskondlik aktsepteerimine vaidlemata küsimus.[1]

1973. aastal kustutas Ameerika Psühhiaatriaassotsiatsioon homoseksuaalsuse psüühikahäirete nimekirjast.[2] Maailma Tervishoiuorganisatsiooni rahvusvahelisest haiguste klassifikatsioonist kaotati homoseksuaalsus kui diagnoos, mille statistikat sooviti koguda, 1990. aastal.[3]

Andres (arutelu) 15. juuli 2017, kell 00:46 (EEST)


Panen ülekirjutatud osa siia. Miks see ei kõlvanud?

Homoseksuaalsed praktikad[muuda lähteteksti]

Geide seksuaalpraktika[muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Meeste homoseksuaalsus.

Geide vahelise seksuaalpraktika kõige tavalisem vorm ei ole mitte anaalseks, nagu arvatakse, vaid põhilised praktikad on fellatio ja partneri masturbeerimine; pole selge, kumb neist on levinum.[4] Levinud praktika on ka reitevaheline ühe või suguelundite hõõrumine muude kehaosade vastu.[4] Siiski kuulub ka anaalseks levinud praktikate hulka.[5]

Suudlevad mehed; meestevaheline suudlus ei erine millegi poolest mehe ja naise vahelisest suudlusest.

Kuigi pärak on erootiliselt väga tundlik, ei ole andmeid, et homoseksuaalide seksuaalne nauding oleks suurem kui heteroseksuaalidel. Mõned heteroseksuaased inimesed hoiduvad anaalseksist esteetilistel kaalutlustel (assotsiatsioon roojaga).[6]

Geide seksuaalpraktikate seas on veel anilingus ja fisting, mis on haruldasem ja mida seostatakse sadomasohhismiga.[7]

Geide seksuaalkäitumise individuaalsed eripärad on väga sarnased heteroseksuaalide omadega: esineb fetišismi, sageli räägitakse seksi ajal, mõned praktiseerivad grupiseksi, teised mitte (grupiseks võib seisneda kahe peenise panemises pärakusse)[8], samuti võib neil olla romantilisi ja seksuaalfantaasiaid kuulsustest ja tuttavatest.[8]

Lesbide seksuaalpraktika[muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Naiste homoseksuaalsus.

Kuigi lesbilisi seksuaalkontakte mõnikord taunitakse, on enamiku meeste jaoks naistevahelised suudlused ja seksuaalkontaktid köitvad.[9] On ka mehi, kes "meheuhkuse" tõttu põlgavad naisi, kes saavad seksuaalset rahuldust ilma peeniseta. Lesbilises seksuaalsuhtes on esikohal naise partneri erootilisus ja välimus.[9]

Suudlevad naised.

Pole teada, milline seksuaalpraktika on lesbide seas kõige levinum; oletatakse, et see on cunnilingus G-punkti ja/või kõdisti stimuleerimisega.[9] Sagedane on "lesbiline 69".[9]

Sageli räägitakse tribadismist, mis seisneb häbemete hõõrumises teineteise vastu.[9] Seksuaalset naudingut ei saada seejuures mitte niivõrd partneri häbeme kui reite vastu hõõrumisest.[9]

Harvem esineb penetratsiooni[10], sealhulgas dildoga. Harvem on ka suguelundite stimuleerimine käega.[10]

On uuritud, kas lesbide huvi peeniseimitatsioonide vastu tuleb frustratsioonist päris peenise puudumise pärast. Ühtede uurijate järgi ei saa üldistust teha, teised on leidnud, et kunstpeenist kasutavatel lesbidel puudub seksuaalne ja afektiivne huvi meeste vastu.[11] Kunstpeenise kasutamine on lesbide jaoks suguelu "rikastamine".[11]

Haruldasemad praktikad on fisting, anaalseks (käe või dildo abil)[11]. Väga haruldased on sadomasohhistlikud praktikad, sealhulgas piitsutamine.[12]

On uuritud, kas rinnanibud on lesbidele seksuaalselt köitvad, ning enamik autoreid on leidnud, et huvi on enam-vähem samasugune nagu heteroseksuaalsetel meestel.[12]

Andres (arutelu) 3. august 2017, kell 21:17 (EEST)

Miks ma kirjutasin uue geide seksuaalpraktika teksti? Eelmine variant tugines ainult ühel allikal, mis oli aegunud. 1981. aastast pärinenud allikas ei sobi enam selle teema põhiallikaks. Praegune tekst tugineb allikatel ja uurimustel, millest enamus ei ole vanemad kui 10 aastat. Mina leian, et uus tekst on konkreetsem, detailsem, vähem sõltuv ühest allikast ja annab parema ülevaate teemast. Lisaks tõlkisin ma sama teemalise artikli, mis peaks andma teemast enam-vähem ammendava ülevaate. Mida ja millises proportsioonis sealt artiklist siia tuua on muidugi omaette küsimus. Kas sul on mingeid ettepanekuid?
Lesbide seksuaalpraktikaid ma ei ole veel otseselt puutunud. Küll aga likvideerisin kaks lauset, mis on minu arvates ei sobi antud teemaga kokku. Ma leian, et antud alapeatükk ei ole koht, kus rääkida heteroseksuaalsete meeste suhtumisest lesbidesse ja nende seksi.--Taavik27 (arutelu) 3. august 2017, kell 21:51 (EEST)
Kas tõesti vanas tekstis ei ole mitte midagi, mida saaks Vikipeedias kasutada? Milles aegumine seisneb? Võimaluse korral tuleks materjal integreerida, mitte asendada.
Kui materjal ei sobi artikli teema alla, siis ei tule seda kustutada, vaid välja tõsta ja püüda sobivat kohta leida. Andres (arutelu) 3. august 2017, kell 23:56 (EEST)
    • Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viite nimega d15IO tekst puudub.
    • Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viite nimega amici tekst puudub.
    • Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viite nimega rRDgK tekst puudub.
    • 4,0 4,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viite nimega aldodoisdoistres tekst puudub.
    • Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viite nimega jSM5d tekst puudub.
    • Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viite nimega aldopereiradoisdoisquatro tekst puudub.
    • Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viite nimega aldodoisdoiscinco tekst puudub.
    • 8,0 8,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viite nimega aldopereiradoisdoissetedoisdoisoito tekst puudub.
    • 9,0 9,1 9,2 9,3 9,4 9,5 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viite nimega aldoumoitocinco tekst puudub.
    • 10,0 10,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viite nimega aldoumoitoseis tekst puudub.
    • 11,0 11,1 11,2 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viite nimega aldoumoitosete tekst puudub.
    • 12,0 12,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viite nimega aldoumoitooito tekst puudub.