Seksuaalsete sättumuste statistika

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Seksuaalsete sättumuste statistikad)
Jump to navigation Jump to search

See artikkel tutvustab statistilisi andmeid eri seksuaalsete sättumuste leviku kohta ja nende saamise viise.

Seksuaalsete sättumuste statistikad erinevad üksteisest tuntavalt. Seetõttu on igasugused hinnangud heteroseksuaalsete, biseksuaalsete ja homoseksuaalsete inimeste arvu kohta vaieldavad.

Täpse numbri kättesaamine on keeruline erinevate põhjuste tõttu. Enamus allpool kirjeldatud olulisematest seksuaalste sättumuste uuringutest tuginevad vastajate endi poolt jagatud teabel. Juba see tekitab teadlastele mitmeid probleeme, eriti kuna tegemist on tundliku materjaliga. Üheks peamiseks põhjuseks, miks esineb näiteks erinevusi hinnangutes homoseksuaalsuse ja biseksuaalsuse kohta, peitub uuringutes kasutatavates küsimustes. Uurijad esitavad enamasti kahte tüüpi küsimusi: ühed uurivad inimeste kogemuste ja külgetõmmete kohta, teised aga isiku enesemääratluse gei, lesbi, biseksuaalse või heteroseksuaalse inimesena. Vähem inimesi määratleb end gei, lesbi või biseksuaalsena kui need, kes omavad seksuaalseid kogemusi samast soost isikutega või vastavaid külgetõmbeid. Lisaks on võimalik, et osa mitteheteroseksuaalseid inimesi on jäänud uurijatele kahe silma vahele. Seda seetõttu, kuna nad ei määratle enda seksuaalsust kasutades üldkasutatavaid termineid. Tulemusi võivad mõjutada ka kasutatud uuringu tüüp ning küsitlemise toimumise koht. Sellegi poolest annavad mitmed eri maades läbi viidud uuringud võrreldava perspektiivi.

Uuringute metodoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Proportsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Enamus uurijaid leiab, et inimeste arv, kellel on mitu samasoolist kogemust, on väiksem, kui nende, kellel on üks kogemus. Samuti nõustutakse sellega, et end eksklusiivselt homoseksuaalsena identifitseerivate inimeste arv on väiksem neist, kellel on olnud mitu samasoolist kogemust. Seega tulenevalt sellest, mille kohta küsimusi esitatakse, esineb tulemustes erinevusi. Seda isegi sama valimi puhul.

Levimus ja esinemus[muuda | muuda lähteteksti]

Uuringuid on võimalik omavahel eristada selle põhjal, kuidas nad definitsioone kasutavad. Isegi, kui kaks uurimust kasutavad sama kriteeriumit, mille alusel nad defineerivad seksuaalset sättumust, võivad tulemused ikkagi erineda. Üks uurimus võib arvestada kõiki inimesi, kes kunagi definitsiooni on täitnud, teine aga neid, kes on seda täitnud näiteks viimase aasta jooksul. Seksuaalne sättumus on "püsiv romantiline ja/või seksuaalne külgetõmme vastassoost, samast soost, mõlemast soost või enam kui ühest soost isikute vastu". Samuti "isiku identiteet, mis tugineb sellel külgetõmbel, sellega seotud käitumistel ning kogukondlikul ühtekuuluvusel nendega, kes jagavad sama külgetõmmet."[1] See aga tähendab, et isik võib näiteks suguelust hoiduda ja ikkagi end identifitseerida geina, lesbina, biseksuaalsena või heteroseksuaalsena, tuginedes romantilistel külgetõmmetel.[2]

Muutus ajas[muuda | muuda lähteteksti]

Sarnaste uuringute tulemustes võib ajas toimuda nihkeid. Näiteks viidi Saksamaal 1970. ja 1990. aastal noorte seas läbi seksuaalse käitumise uuring. Kui 1970. aastal teatasid 18% poistest vanuses 16–17 vähemalt ühest samasoolisest seksuaalsest kogemusest, siis järeluuringutel 1990. aastal oli sama näitaja 2%.[3][4] Ameerika Ühendriikides 1991. ja 2010. aastal läbi viidud uuringus püsis stabiilsena nende arv, kes teatasid valdavalt samasoolistest partneritest. Samas nende inimeste arv, kellel on kunagi olnud samasoolist seksuaalpartnerit, kasvas. Seda eriti naiste hulgas.[5] Teises Ameerika Ühendriikides 2011–2013 läbi viidud uuringus täheldati meeste ja naiste arvu kasvu, kes end määratlevad biseksuaalsena.[6] Biseksuaalsena identifitseerimise kasvu märgati ka Austraalias 2012–2013 toimunud järeluuringutes. Võrreldes 2001. aasta uuringuga oli märgatavalt tõusnud naiste hulk, kes määratlesid end biseksuaalsena. Samuti kasvas meeste hulk, kes teatasid eksklusiivsest samasoolisest külgetõmbest.[7]

Lääne ja muu maailma käsitlus[muuda | muuda lähteteksti]

Läänes kasutatakse homoseksuaalsete meeste kohta enamasti mõistet "gei". See mõiste ei ole ülejäänud maailmas omaks võetud kõikide meeste poolt, kes seksivad meestega (MSM).[8] Osa MSM ei seosta end terminitega "gei" või "homoseksuaalne". On neid, kes ei näe seki teiste meestega seksuaalse tegevusena. Selle mõiste jätavad nad seksuaalsuhetele naistega. Paljud mehed Ladina-Ameerikas ja Aafrikas omavad küll seksuaalsuhteid teiste meestega, aga määratlevad end heteroseksuaalsena.[9] Ehkki selline lähenemine on levinud väljastpoolt Läänt, on see tavaline ka Läänes. Näiteks enamus mehi, kellel on seksuaalset läbikäimist teiste meestega sõjaväes, vanglates, ühesoolistes koolides või ülikoolides ei pea end geiks. Sellele vaatamata omavad nad samasoolisi suhteid, et rahuldada enda ihasid, kasutada võimu, saada soosingut või mõnel muul eesmärgil.[10]

Arengumaades elavate inimeste seksuaalse käitumise kohta on vähe infot. Piiratud allikad osutavad sellele, et ehkki harva määratletakse end homoseksuaalsena, on samasooline käitumine sellest tunduvalt levinum. Osad seksuaalse identiteedi uuringud aga ei võtta neid mehi arvesse. Sellest tulenev alaesindatus võib muuta tulemused ebatäpseks.[11] Selle vältimiseks kasutatakse sageli termineid MSM või "samasoo armastus" sõna "gei" asemel.

Kinsey raportid[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kinsey raportid

Kaks kõige kuulsamat uuringut inimeste seksuaalsete sättumuste kohta on dr. Alfred Kinsey teosed "Mehe seksuaalne käitumine" (1948) ja "Naise seksuaalne käitumine" (1953). Need uuringud kasutasid seksuaalse käitumise määramiseks seitsme osalist skaalat. Osalejad said enda seksuaalsuse paigutada skaalale, kus 0 sümboliseeris täielikku heteroseksuaalsust, 6 aga täielikku homoseksuaalsust. Kinsey järeldas enda tulemustest, et väike protsent rahvastikust määratleb end erineval määral biseksuaalsuse skaalal (langeb skaalal 0 ja 6 vahele). Samuti teatas ta, et 37% Ameerika Ühendriikide meestest on saanud täiskasvanuna orgasmi kokkupuutel teise mehega.[12] Sama näitaja oli naistel 13%.

Kinsey tulemused on kahtluse alla seatud. 1954. aastal John Tukey, Frederick Mosteller ja William G. Cochran väitsid, et Kinsey kasutatud valim ei ole juhuslik. Seetõttu on ka tema tulemused kallutatud. Kinsey kolleeg Paul Gebhard vaatas Kinsety andmed üle ja eemaldas arvatavasti kallutatud andmed. 1979. aastal avaldas ta enda uuringu tulemused. Selle järgi ei olnud mitte ükski Kinsey algsetest hinnangutest väidetavast andmete kallutatusest tuntavalt mõjutatud. Puhastatud tulemuste järgi oli näiteks 36,4% meestest omanud nii homoseksuaalseid kui ka heteroseksuaalseid kokkupuuteid. Kisey algse tulemuse järgi oli see 37%.[13]

Tänapäevaste uuringute tulemused[muuda | muuda lähteteksti]

Ameerika Ühendriigid[muuda | muuda lähteteksti]

1990. aastad[muuda | muuda lähteteksti]

1990

Raamatus "Homoseksuaalsus/heteroseksuaalsus: seksuaalse sättumuse käsitlused" avaldatud andmete järgi omab 13,95% meestest ja 4,25% naistest kas "laialdast" või "enam kui juhuslikku" homoseksuaalset kogemust.[14]

1990

Ulatusliku seksuaalsuse uuringus järgi oli 8,6% osalenud naistest ja 10,1% meestest kogenud mingil viisil homoseksuaalsust. Neist omakorda 87% naistest ja 76% meestest teatas uurijatele enda samasoolistest külgetõmmetest. 41% naistest ja 52% meestest omasid seksuaalkogemusi samast soost isikutega ning 16% naistest ja 27% meestest määratlesid end LGBT-na.[15]

1990–1992, Ameerika riiklik tervise uuring

Aastatel 1990 ja 1991 viidi läbi kolm intervjuudel tuginevat uuringut. Kõigil kolmel uuringul küsitleti enam kui 9000 vastajat. Küsimusele: "Kas sa oled mees, kes on seksinud teise mehega pärast 1977. aastat, isegi ühe korra?" vastas olenevalt uuringust 2–3% vabatahtlikest.[16]

1992

Küsitluses osales 3432 vabatahtliku vanuses 18–59, kellelt uuriti nende homoseksuaalse kogemuse kohta. Alates 18. eluaastast omas homoseksuaalset kogemust 4,% naistest. Viimase aasta jooksul omas kogemust 1,3% naistest. Meeste puhul olid samad näitajad 4,9% ja 2,7%.[17]

1993

Samuel ja Cynthia Janus küsitlesid ameeriklasi alates 18. eluaastast. Üleriiklik küsitlus viidi läbi 4550 küsitluslehe laiali saatmisega. Neist 3260 saadeti teadlastele tagasi ning neist omakorda 2765 olid kasutuskõlblikud. 9% vastanud meestest ja 5% naistest teatasid enda sagedasest või kestvast homoseksuaalsest kogemusest.[18]

1994

Teadlased analüüsisid 1992. aastal 3432 vabatahtlikuga toimunud küsitluse tulemusi. Nende järgi oli homoseksuaalse iha määraks meestel 7,7% ja naistel 7,5%.[19]

1998

Juhusliku valimiga uuringus küsitleti 1672 meest vanuses 15–19. Vabatahtlikelt küsiti teiste küsimuste seas ka samasoolise tegevuse kohta. Uuring viidi läbi kasutades kahte küsitlemisviisi: paberi ja pliiatsi meetod ning arvuti-audiomeetod. Viimasel juhul kuulsid osalejad küsimusi kõrvaklappidest. Kahe erineva küsimuse esitamise viisil saadud tulemused olid teineteisest märkimisväärselt erinevad. Võrreldes paberi ja pliiatsi meetodiga teatas arvuti-audiomeetodil ligemale 400% rohkem mehi enda homoseksuaalsest tegevusest (vastavalt 1,5% ja 5,5%). Küsimusele "Kas oled olnud kunagi anaalses vahekorras teise mehega vastuvõttev pool?" tõusis näitaja ligemale 800% (vastavalt 0,1 ja 0,8%).[20]

2000. aastad[muuda | muuda lähteteksti]

2000

Turu-uuring kasutas LGBT-identiteetide uurimiseks kolme meetodit. Telefoniintervjuus määratles 2% vastanutest end LGBT-na. Suletud ümbrikuga läbi viidud näost näkku küsitlusel kasvas sama näitaja 4%-le. Võrgu küsitlusele vastanutest määratles end 6% LGBT-na. Uurijad järeldasid, et tulemuste erinevust põhjustab võrguküsitluste suurem anonüümsus ja privaatsus. See pakub vastajatele suurema mugavuse, et jagada enda kogemusi.[21]

2003

Telefoni teel läbi viidud uuringus osales 4193 New Yorgis elavat täiskasvanud meest. Neist 91,3% määratles end heteroseksuaalsena, 3,7% geina, 1,2% biseksuaalsena, 1,7% ei olnud kindlad ja 2,1% keeldus vastamast. Uurijad vaatasid täpsemalt mehi, kes teatasid neile enda seksuaalse sättumuse. Andmetest tulid välja suured erinevused seksuaalse identiteedi ja seksuaalse käitumise vahel. 87,5% sättumuse teatanutest teatas enda eksklusiivsest heteroseksuaalsetest kogemustest viimase aasta jooksul. Eksklusiivselt homoseksuaalset kogemust samal perioodil teatas 12,5% vastanutest. Meestest, kes aasta jooksul olid seksinud teiste meestega, määratles end heteroseksuaalsena 72,8%.[22]

2005

Ameerika Ühiskonna Uuring, mis tugines 2005. aasta rahvaloendusele, hindas samasooliste paaride arvukust. Uuringu järgi oli USA-s 776 943 samasoolist paari, mis moodustas umbes 0,5% kogu rahvastikust.[23]

2007

Cornelli ülikool viis läbi esindusliku valimiga uuringu. Kokku osales küsitluses umbes 20 000 vabatahtliku. 85,1% noortest naistest määratles end heteroseksuaalsena, 14,4% mitteheteroseksuaalsena ja 0,5% ei määratlenud enda seksuaalset identiteeti. 94% noortest meestest määratles end heteroseksuaalsena, 5,6% biseksuaalsena või geina ning 0,4% ei määratlenud enda seksuaalset identiteeti.[24][25]

2010. aastad[muuda | muuda lähteteksti]

2003–2010, rahvuslik tervise ja toitumise uuring

Uuringu esinduslik valim koosnes 11 744 vastajast vanuses 20–59. Vabatahtlikega viidi läbi intervjuud. Muude teemade seas uuriti ka vastajate seksuaalset identiteeti ja seksuaalpartnerite sugu. 90,7% osalejatest määratles end heteroseksuaalsena, 2,3% biseksuaalsena ning 1,5% gei või lesbina. 92,8% vastanutest teatas enda eksklusiivsest vastassoolisest kogemusest, 3,3% omas samasoolist kogemust.[26]

2010

Riiklik seksuaaltervise ja käitumise uuring viidi läbi 5865 vabatahtlikuga vanuses 14–94. Osalejatel paluti täita võrgus asuv küsitlus. 7% naistest ja 8% meestest määratles end gei, lesbi või biseksuaalsena. Uuringust tuli välja, et nende arv, kellel on enda elu jooksul olnud samasoolist kogemust, on kõrgem.[27]

2010

Rahvuslik intiimpartnerite ja seksuaalse vägivalla uuring viidi läbi kasutades telefoni-intervjuusid. Esindusliku valimiga uuringus osales 9086 naist ja 7421 meest ehk kokku 16 507 täiskasvanud inimest. Osalenud naistest määratles 96,5% end heteroseksuaalsena, 2,2% biseksuaalsena ja 1,3% lesbina. Meestest 96,8% heteroseksuaalsena, 1,2% biseksuaalsena ja 2,0% geina.[28]

2012

Williamsi Instituut hindas tuginedes neljale hiljutisele riiklikule ning kahele osariiklikule uuringule, et 3,5% ameeriklastest määratleb end gei, lesbi või biseksuaalsena (vastavalt 1,8% biseksuaalsena ja 1,7% lesbi või geina). Naised määratlevad end suurema tõenäosusega biseksuaalsena kui mehed. Hinnangud nende osas, kes teatavad eluaegsetest samasoolistest seksuaalsetest kogemustest ja ükskõik millistest samasoolistest külgetõmmetest on oluliselt kõrgemad kui nende, kes määratlevad end LGB-na. Hinnanguliselt 8,2% ameeriklastest omavad samasoolisi kogemusi ning 11% kinnitavad vähemalt mingit samasoolist külgetõmmet.[29]

2013

USA esimeseks laiaulatuslikuks valitsusepoolseks uuringuks, mis mõõtis muude teemade seas ka ameeriklaste seksuaalset sättumust, oli Riiklik tervise uuring. Varasemad riiklikud uuringud ei olnud piisavalt suure valimiga, et neid oleks võimalik olnud üldistada kogu riigile. Näost näkku toimunud intervjuudel tuginevas uuringus osales 33 557 täiskasvanut vanuses 18–64. Vastanutest 96,6% määratles end heteroseksuaalsena, 1,6% gei või lesbina, 0,7% biseksuaalsena. 1,1% vastas "midagi muud", "ei tea" või keeldus üldse vastamast.[30]

2002–2013, riiklik pere kasvu uuring

Mitu aastat kestev uuring kasutab riiklikult esinduslikku valimit. Vastajate vanus jäi vahemikku 15–44. Muude teemade seas küsiti täiskasvanud vastajatelt küsimusi ka nende seksuaalse sättumuse kohta. Esimeses tabelis on andmed naisvastajate, teises meesvastajate kohta.

  • Naised:
Lesbi (%) Biseksuaalne (%) Midagi muud (%) Heteroseksuaalne (%) Ei vastanud (%)
2002[31] 1,3 2,8 3,8 90,3 1,8
2006-2010[32] 1,2 3,9 0,4 93,6 0,8
2011-2013[33] 1,3 5,5 92,3 0,9
  • Mehed:
Gei (%) Biseksuaalne (%) Midagi muud (%) Heteroseksuaalne (%) Ei vastanud (%)
2002[31] 2,3 1,8 3,9 90,2 1,8
2006–2010[32] 1,8 1,2 0,2 95,6 1,2
2011–2013[33] 1,9 2,0 95,1 1,0
2013

Internetis läbi viidud uuring leidis, et mitteheteroseksuaalset populatsiooni on tugevalt alahinnatud erinevates teadustöödes, mis kasutavad traditsioonilisi küsitlemise meetodeid. Seda isegi juhul, kui tegemist on anonüümse küsitlusega. Teadlased leidsid, et kõikide kolme seksuaalse sättumuse külje (identiteet, külgetõmme ja käitumine) puhul on mitteheteroseksuaalsete inimeste protsent suurem, kui uuring kasutab kaudse vastuse meetodit. Kaudse vastuse meetod tagab veelgi suurema privaatsuse kui harilikud anonüümsed küsitlused. Käesolevas uuringus võrdlusena kasutatud kaudse vastamise puhul esitasid vastajad uurijatele numbri vastuste arvuga, mis oli nende jaoks tõesed. Kuna uurijad ei teadnud, millised küsimused anti konkreetsele vastajale, siis ei ole hiljem võimalik teada saada, kuidas keegi vastas. Suurem anonüümsus vähendas võimalust, et vastaja annab meelega sotsiaalselt aktsepteerituma vastuse.

Võrreldes otsese vastuse meetodiga kasvatas kaudse vastuse kasutamine vastajate arvu, kes teatasid enda mitteheteroseksuaalsest identiteedist (65%) ja samasoolisest seksuaalsest kogemusest (59%). Lähtudes uuringu eesmärgist ja sellest, et uurijad kasutasid meetodite võrdlemiseks mitteesindusliku valimit, ei teinud teadlased katset hinnata LGBT populatsiooni tegelikku suurust.[34]

2013

Seth Stephens-Davidowitz hindas ajalehe The New York Times arvamusküljel, et umbes 5% Ameerikas elavatest meestest omavad külgetõmmet "peamiselt meeste" poole. Numbri teada saamiseks ühendas ta kõigepealt Facebooki avalikud andmed ja rahvaküsitluste tulemused, et siduda kapist väljas olevad geide protsent nende sünni- ja elukohaga. Seejärel mõõtis ta Google pornograafiliste otsingute seast gei porno otsingute protsenti. Kui esimene meetod andis geide arvuks osariigiti 1–3%, siis gei pornot otsis umbes 5% meestest. Number oli natukene kõrgem osariikides, mida peetakse geide suhtes tolerantsemateks.[35]

2014, üldine ühiskondlik uuringu käitumise küsitlus

Teadlased analüüsisid üldise sotsiaalse uuringu riiklikult esinduslike andmeid täiskasvanud inimeste seksuaalkäitumise kohta perioodil 1974–2014. Uuringus küsiti vastajatelt kaks küsimust nende seksuaalpartnerite arvu kohta. Esimene küsimus uuris kui paljude naissoost partneritega on vastaja seksinud alates 18. eluaastast. Teine küsimus oli analoogiline meessoost partnerite kohta. Teadlased leidsid, et meeste ja naiste proportsioon, kes on teatanud enda samasoolisest partnerist, on ühtlaselt kasvanud alates 1990. aastate algusest. Perioodil 1989–1994 teatas 4,53% meestest ja 3,61% naistest oma samasoolisest seksuaalpartnerist. 2010–2014 oli sama näitaja meeste puhul 8,18% ja naistel 8,74%. Samasooliste partnerite osakaalu tõus tulenes peamiselt inimestest, kes teatasid enda mõlemast soost partneritest (vastavalt 3,08% ja 7,70%). Kogu vaadeldud perioodi teatas 1,7% meestest ja 0,9% naistest, et nad omavad eksklusiivselt samasoolisi seksuaalpartnereid. Samasooliste seksuaalpartnerite teatamise kasv vaadeldud perioodil oli ühtlane kõikides vanuserühmades kuni vanuseni 50.[36]

2015

Juhusliku valimiga uuringus osales 2314 täiskasvanut vanuses 18–35. Intervjuud viidi läbi internetis. 88% vastanutest määratles end küsitluses heteroseksuaalsena, 4% biseksuaalsena, 2% gei, 3% lesbina ja 3% ei soovinud küsimusele vastata. Uurijad leidsid erinevuse organiseeritud religiooniga liitunute ja mitteliitunute vastuste vahel. Enam kui 12% religiooniga mitte seotut määratles end vastuses LGBT-na, samas religiooniga seotute puhul jäi sama näitaja olenevalt religioonist 6–1% vahele.[37]

2015

Küsitleti 1000 täiskasvanut, kellest 89% identifitseeris end heteroseksuaalsena, 4% biseksuaalsena, 2% geina, 2% lesbina, 2% ei soovinud vastata ning 1% valis variandi "muu". Uuringust tuli välja erinevused vanuserühmade seas. Kui näiteks vanuses 18–29 määratles end biseksuaalsena 10% vastanutest, siis 30–44 aasta vanuste hulgas oli sama näitaja 3%. Homoseksuaalsest identiteedist teatas enim vanuserühm 30–44 (4% määratles end geina, 5% lesbina).

Vastajatel paluti end paigutada ka Kinsey skaalale. Eksklusiivset heteroseksuaalsust sümboliseeriva väärtuse 0 valis 78% vastanutest, eksklusiivset homoseksuaalset sümboliseeriva väärtuse 6 valis 4% vastanutest. 16% vastanutest paigutas end erineva väärtusega biseksuaalsuse skaalale: 10% paigutas end lähemale heteroseksuaalsusele, 3% homoseksuaalsusele ning 3% valis väärtuse skaala keskel. Kõige suurem erinevus vanuserühmade vahel tuli välja Kinsey skaalal eksklusiivselt heteroseksuaalsust sümboliseeriva väärtuse valinute vahel: kui vanuses 18–29 valis 64% vastanutest väärtuse 0, siis vanuses 65+ valis sama väärtuse 87% vastanutest.[38]

2008–2016, üldise ühiskondliku uuringu identiteedi küsitlus

Vabatahtlikele esitati küsimus: "Milline järgnevatest valikutest kirjeldab sind kõige paremini?" Järgnevas tabelis on toodud ümardatult nende vastajate protsent, kellele oli küsimus kohandatav.

[39] Heteroseksuaalne (%) Biseksuaalne (%) Gei/lesbi (%) Ei tea (%) Ei vastanud (%)
2008 95,0 1,5 1,9 0,4 1,2
2010 95,0 1,7 1,5 0,5 1,4
2012 94,2 2,5 1,5 0,2 1,6
2014 93,4 2,8 1,9 0,3 1,7
2016 92,6 3,2 2,6 0,3 1,4
2016

Valimiste päeval küsitleti üle 24 500 valija vahetult pärast hääletamist. Neist 5% määratles end LGBT-na.[40]

2012–2016, Gallupi küsitlus

Juhuvalikul viidi viie aasta jooksul läbi telefoniintervjuusid enam kui 1,6 miljoni USA täiskasvanuga. Teiste küsimuste seas küsiti ka: "Kas sina isiklikult määratled end lesbi, gei, biseksuaalse või transsoolise inimesena?".

2012 2013 2014 2015 2016
LGBT-na määratlenud (%) 3,5 3,6 3,7 3,9 4,1
LGBT populatsiooni suuruse hinnang 8,3 miljonit 8,7 miljonit 9,2 miljonit 9,7 miljonit 10,0 miljonit

Kasvu vedas vaadeldaval perioodil täiskasvanuks saav Y-põlvkond ehk vastajad, kelle sünniaeg jäi vahemikku 1980–1998. Kui 2012. aastal määratles neist 5,8% end LGBT-na, siis 2016. aastal oli sama näitaja 7,3%. 2016. aastal langes Y-põlvkonna arvele 58% vastanutest, kes määratlesid end LGBT-na. Y-põlvkond moodustas 2016. aastal kogu täiskasvanud rahvastikust 32%.[41]

2017

Riiklikult esindusliku valimiga uuringus määratles 87% meestest vanuses 18–30 end heteroseksuaalsena, 7% homoseksuaalsena, 4% biseksuaalsena ja 1% muuna.[42]

Austraalia[muuda | muuda lähteteksti]

2001–2002

Toona suurim ja põhjalikum uuring viidi läbi kasutades telefoniintervjuusid. Küsitluses osales 19 307 vastajat vanuses 16–59. Uuring leidis, et 97,4% meestest määratles end heteroseksuaalsena, 1,6% geina ja 0,9% biseksuaalsena. Naistest 97,7% määratles end heteroseksuaalsena, 0,8% lesbina ja 1,4% biseksuaalsena. Samas 8,6% meestest ja 15,1% naistest teatasid, et neil on olnud samasoolisi külgetõmbeid või mingisuguseid samasoolisi seksuaalseid kokkupuuteid.[43] Omakorda 8,6% naistest ja 5,9% meestest teatas homoseksuaalsest kogemusest enda elu jooksul. Samas kui välja jäeti mittesuguline seksuaalne läbikäimine, siis olid samad näitajad 5,7% ja 5,0%.[44] Pooled meestest ja kaks kolmandiku naistest, kellel oli olnud samasooline seksuaalne kogemus määratlesid end heteroseksuaalsetena.[45]

2012–2013

Tegemist on 2001–2002 toimunud küsitluse järeluuringuga. Kasutati sama meetodit. Valimi koosnes 20 055 vastajast vanuses 16–69. Uuring leidis, et 96,5% kogu valimist (ehk 96,8% meestest ja 96,3% naistest) määratles end heteroseksuaalsena. Võrreldes eelmise uuringuga oli see näitaja langenud (97,4%-lt 96,5%-le).[46] Homoseksuaalsena määratlenud meeste ja naiste osakaalu vahel ei olnud erilist vahet: 1,9% meestest ja 1,2% naistest määratles end homoseksuaalsena. 1,3% meestest ja 2,2% naistest identifitseeris end biseksuaalsena. Naised määratlesid end tõenäolisemalt biseksuaalsena kui mehed. Samuti teatas vähem naisi eksklusiivselt samasoolistest või vastassoolistest külgetõmmetest või kogemustest. Võrreldes varasema uuringuga kasvas naiste arv, kes määratlesid end lesbina või biseksuaalsena. Gei identiteet oli tavalisem meeste hulgas, kellel oli kõrgharidus ja elasid linnas, haruldasem lihttööd tegevate meeste hulgas. Nii meeste kui ka naiste hulgas oli biseksuaalsena määratlemine tavalisem alla 20-aastaste vastajate hulgas. Meeste biseksuaalsus oli üleesindatud 60. eluaastates meeste hulgas.[7]

Eesti[muuda | muuda lähteteksti]

2000[muuda | muuda lähteteksti]

Soome Demograafiauuringute Instituudi poolt tellitud eestlaste seksuaalkäitumise uuringu viis läbi Emor. Tegemist on ühe mahukama eestlaste seksuaalkäitumise uurimusega, kus teiste küsimuste seas uuriti ka samasoolisi külgetõmbeid ja kogemusi. Uuringufirma saatis välja 500 ankeeti, millest nelja kuu jooksul tagastati 41,2%. Kokku osales küsitluses 1031 vastajat. Vastajatel paluti määrata enda seksuaalsed külgetõmbed kasutades selleks Kinsey skaala variatsiooni. 89% meestest ja 88,8% naistest andis teada enda eksklusiivsest heteroseksuaalsest külgetõmbest. Umbes 10% naistest ja meestest teatas, et nad tunnevad erineval määral seksuaalset külgetõmmet mõlemast soost isikute vastu. 0,7% meestest ja 0.6% naistest teatas enda eksklusiivsest homoseksuaalsest külgetõmbest. 8% mõlemast soost vastanutest andis teada, et nad omavad seksuaalseid kogemusi samast soost inimestega.[47][48]

  • Seksuaalne külgetõmme
Ainult vastassugu Peamiselt vastassugu Mõlemad sood võrdselt Peamiselt samast soost Ainult samast soost
Mehed 89,0 7,8 1,4 1,1 0,7
Naised 88,8 7,8 2,4 0,4 0,6

2004–2005, Eesti naise tervise küsitlusuuring[muuda | muuda lähteteksti]

2004 ja 2005. aastal viidi läbi uuring "Eesti naise tervis". Osalejate leidmiseks kasutati rahvastikuregistris kihistatud juhuvalimit vanuserühmades 16–17, 18–24, 25–34 ja 35–44. Teistest oli tunduvalt alaesindatud vanuserühm 16–17 (7,3% valimist). Küsimustikku oli võimalik täita vaid paberil. Anonüümsuse tagamiseks anti vastajatele kood, mille pidi küsimustiku täitja küsimustikust eraldi uurijatele postiga tagasi saatma. Lõplikus valimis oli kokku 2672 vastajat. Teiste küsimuste seas uuriti ka naiste seksuaalset sättumust ja samasoolisi kogemusi. 89,3% vastajatest teatas, et nad tunnevad seksuaalset külgetõmmet ainult meeste poole, 0,4% peamiselt või ainult naiste poole. 6,8% vastanutest teatas, et nad on enda elus korra omanud samasoolist seksuaalset kogemust, 4,0% andis teada enda korduvast samasoolisest kogemusest.[49]

  • Seksuaalne külgetõmme
16–17 1824 2534 3544 Kokku
Ainult meeste vastu (%) 83,5 87,8 89,0 93,5 89,3
Peamiselt meeste vastu (%) 12,4 9,2 9,0 3,9 8,0
Võrdselt meeste ja naiste vastu (%) 1,0 2,0 1,1 1,0 1,4
Peamiselt/ainult naiste vastu (%) 0,4 0,3 0,1 0,3
Teadmata (%) 3,1 0,7 0,6 1,5 1,0
  • Samasooline kogemus
16–17 1824 2534 3544 Kokku
Ei (%) 89,2 87,4 87,9 91,4 88,7
Jah, ühel korral (%) 6,2 7,5 7,6 5,1 6,8
Jah, mitmel korral (%) 3,6 5,0 4,2 2,6 4,0
Teadmata (%) 1 0,2 0,3 0,9 0,4

2014, Eesti naise tervise küsitlusuuring[muuda | muuda lähteteksti]

2014. aastal viidi läbi küsitlusuuring "Eesti naise tervis", mis kasutas 2004.–2005. aasta uuringuga sarnast meetodit. Osalejate leidmiseks kasutati rahvastikuregistris kihistatud juhuvalimit vanuserühmades 16–17, 18–24, 25–34 ja 35–44. Lõplikus valimis oli kokku 5233 vastajat. Küsimustikku oli võimalik täita nii paberil kui ka veebis. Teiste küsimuste seas uuriti ka naiste seksuaalset sättumust ja samasoolisi kogemusi. Anonüümsuse tagamiseks anti vastajatele kood, mis hoiti teda tuvastada võivatest andmetest lahus.

85,3% vastajatest teatas, et nad tunnevad seksuaalset külgetõmmet ainult meeste poole, 0,4% naiste poole ja 12,6% erineval määral mõlema soo poole. 16–17-aastaste vanuserühmas teatas peaaegu 19% vastanutest, et omab mingil määral külgetõmmet mõlema soo poole. 7,5% vastanutest teatas, et nad on enda elus korra omanud samasoolist seksuaalset kogemust. 4,3% andis teada enda korduvast samasoolisest kogemusest. Teiste vanuserühmade poolest paistavad silma 25–35-aastased, kellel on teistest rohkem nii ühe- kui ka mitmekordset samasoolist kogemust (vastavalt 9,7% ja 5,1%).

Uurijad tõid välja, et vastajad on enda seksuaalset sättumust nii 2004.–2005. kui ka 2014. aastal läbi viidud uuringus sarnaselt hinnanud. Vähesel määral on suurenenud nende osakaal, kes ei tunne eksklusiivset külgetõmmet vaid ühe soo vastu. Seksuaalkogemuste sagedus samast soost partneritega tõusis vähesel määral kõigis vanuserühmades, välja arvatud 18–24-aastaste seas.[50]

  • Seksuaalne külgetõmme
16–17 1824 2534 3544 Kokku
Ainult meessugupoole vastu (%) 76,9 85,4 89,1 94,6 85,3
Peamiselt meessugupoole vastu (%) 13,6 10,9 8,2 4,1 9,9
Võrdselt mõlema sugupoole vastu (%) 4,9 1,6 0,8 0,7 2,3
Peamiselt naissugupoole vastu (%) 0,4 1,0 0,2 0,5
Ainult naissugupoole vastu (%) 0,4 0,4 0,6 0,4
Teadmata (%) 3,8 0,7 1,0 0,7 1,7
  • Samasooline kogemus
16–17 1824 2534 3544 Kokku
Ei (%) 86,6 88,3 84,6 88,5 87,1
Jah, ühel korral (%) 7,1 6,7 9,7 7,4 7,5
Jah, mitmel korral (%) 3,7 4,6 5,1 3,7 4,3
Teadmata (%) 2,6 0,4 0,6 0,4 1,1

Holland[muuda | muuda lähteteksti]

2001

Näost näkku toimunud intervjuus osales 9511 vastajat. Meestest 1,5% määratles end geina, 0,6% biseksuaalsena ja 97,9% heteroseksuaalsena. Naistest 1,5% määratles end lesbina, 1,2% biseksuaalsena ja 97,3% heteroseksuaalsena.[51]

2009

Riiklikult esinduslikule võrguküsitlusele vastas 6428 inimest. Seksuaalse identiteedi määratlemine toimus 5-punktise skaala alusel. Väärtuste 1 ja 5 vahele jäävad mitteeksklusiivsed väärtused ühendati biseksuaalseks määratluseks. Homoseksuaalsena määratles end 3,6% meestest ja 1,4% naistest, biseksuaalsena 5,5% meestest ja 7,4% naistest. Samasooline külgetõmme oli valdavam kui homoseksuaalne või biseksuaalne identiteet. Samasoolist külgetõmmet oli kogenud 9,9% meestest (4,2% eksklusiivselt), naistest 10,9% (1,5% eksklusiivselt). Viimase kuue kuu jooksul oli 3,6% meestest seksinud meestega ning 2% nii meeste kui ka naistega. Naiste puhul olid samad näitajad 1,6% ja 0,8%. Enesemääratlus geina, lebina või biseksuaalsena ilma samasoolise seksuaalse külgetõmbeta peaaegu puudus. Samas kõik mehed ja naised, kes tundsid külgetõmmet enda soo vastu ei identifitseerinud end gei või biseksuaalsena. Samasoolist käitumist leidus meeste ja naiste hulgas, kes ei teatanud mingist samasoolisest külgetõmbest ega määratlenud end gei, lesbi või biseksuaalsena. Seda eriti juhul, kui arvestati eluaegseid käitumisi.[52]

Iirimaa[muuda | muuda lähteteksti]

2006

Riiklikult esinduslikus uuringus osales 7441 inimest vanuses 18–64. Uuring viidi läbi kasutades telefoniintervjuud ja iseseisvalt täidetavat küsitlust. Uurijad küsisid esmalt: "Mõeldes endale, kas sa määratleksid end kui: heteroseksuaalne, homoseksuaalne (gei või lesbi), biseksuaalne, ei ole kindel või midagi muud?". Sellele järgnes Kinsey skaala variatsioonil tuginev küsimus, millega määratleti vastaja seksuaalne külgetõmme. Viimasena uuriti vastaja seksuaalset käitumist.

  • Seksuaalne identiteet
Heteroseksuaalne (%) Gei/lesbi (%) Biseksuaalne (%) Ei ole kindel (%) Midagi muud (%) Keeldus vastamast (%)
Mehed 96,5 1,6 1,1 0,4 0,2 0,2
Naised 98,6 0,4 0,8 0,1 0,2 0,0
  • Seksuaalne külgetõmme
Mehed (%) Naised (%)
Ainult heteroseksuaalne 94,3 94,0
Enamasti heteroseksuaalne 3,6 5,0
Nii hetero- kui ka homoseksuaalne 0,2 0,5
Enamasti homoseksuaalne 0,8 0,2
Ainult homoseksuaalne 0,8 0,1
Ei ole tundnud seksuaalset külgetõmmet 0,1 0,2
Keeldus vastamast 0,3 0,1

91% vastanutest, kes oli mingil kujul kogenud samasoolist külgetõmmet, määratles end heteroseksuaalsena, 8% biseksuaalsena ning vähem kui 1% homoseksuaalsena. 7,1% meestest ja 4,7% naistest omas samasoolist seksuaalset kogemust. 4,4% meestest ja 1,4% naistest omavad samasoolist sugulist kontakti enda elu jooksul. 3% meestest ja 1,1% naistest omab viimase viie aasta jooksul samasoolist sugulist kontakti.[53]

Iisrael[muuda | muuda lähteteksti]

2012

Riiklikult esinduslik valimiga küsitlusele vastas 2002 juudi rahvusest vastajat vanuses 18–44. 11,3% meestest ja 15,2% naistest teatas samasoolistest külgetõmmetest. 10,2% mehi ja 8,7% naisi omasid samasoolist kogemust. 8,2% meestest määratles end gei või biseksuaalsena, 4,8% naistest lesbi või biseksuaalsena.[54]

2015

Võttes eeskuju Kinsey skaalast paluti end paigutada Kinsey skaalale. 4,5% mittereligioosetest vastajatest paigutas end väärtusele 5 või 6, mis tähistas täielikku homoseksuaalsust või õrna külgetõmmet vastassoo vastu. 91,5% neist paigutas end väärtustele 0 või 1, mis tähistas täielikku heteroseksuaalsust või õrna külgetõmmet sama soo vastu. Noortest vanuses 18–24 paigutas 7,4% end väärtustele 5 või 6, 80% väärtustele 0 või 1. Võrreldes kogu valimiga paigutasid selles vanuses vastajad end suurema tõenäosusega väärtusele 3, mis sümboliseerib võrdset külgetõmmet mõlema soo vastu (4,2% noorte seas, 1% üldises valimis). Samuti väärtusele 2, mis tähendab enamasti heteroseksuaalset sättumust suure samasoo külgetõmbega (7,4% noortest, 2,3% valimis). Väärtust 4, mis sümboliseeris enamasti homoseksuaalset sättumust suure vastassoo külgetõmbega, valisid noored üldise populatsiooniga enam-vähem võrdselt (1,1% vs 0,7%).[55]

Itaalia[muuda | muuda lähteteksti]

2011

Juhuvalikul koostatud küsitluses osales 7725 inimest vanuses 18–74. Uuringule vastanutest 2,4% määratles end homoseksuaalsena või biseksuaalsena, 77% heteroseksuaalsena, 4% valis "muu" ja 15,6% ei vastanud. 6,7% vastas, et nad on enda elu jooksul armunud samast soost isikusse või omanud samasoolist seksuaalset kontakti. Homoseksuaalsena määratles end rohkem mehi kui naisi, rohkem põhjapoolseid elanikke kui lõuna ning rohkem noori kui vanu.[56]

Kanada[muuda | muuda lähteteksti]

1988

Küsitluses osales 5514 alla 25-aastast kolledži õpilast ja ülikooli tudengit. Uuring leidis, et 1% neist olid homoseksuaalsed ja 1% biseksuaalsed.[57]

2012

Arvuti abil tehtud telefoniküsitluses osales 2700 inimest. 5,3% neist määratles end gei, lesbi, biseksuaalsena või transsoolisena. Vastajad vanuses 18–34 määratlesid end suurema tõenäosusega LGBT-kogukonna liikmeks (11,1%) kui vanemad (2,6–3,4%).[58]

2003–2014: Kanada kogukonna tervise uuring

Uuringul paluti täiskasvanud vabatahtlikel määratleda enda seksuaalne identiteet.

Gei/lesbi (%) Biseksuaalne (%) Kokku (%)
2003[59] 1 0,7 1,7
2005[60] 1,1 0,8 1,9
2007[61] 2,1
2009[62] 1,1 0,9
2012[63] 1,3 1,1
2014[64] 1,7 1,3

Lõuna-Aafrika Vabariik[muuda | muuda lähteteksti]

2012

2012. aastal läbi viidud turu-uuring leidis, et Lõuna-Aafrika Vabariigi umbes 51 700 000 elanikust on LGBTI umbes 4 900 000.[65]

2016

2016. aastal avalikustati raporti järgi umbes 530 000 meest ja naist kõikidest rahvastiku rühmadest (nii maapiirkondades kui ka linnas ja igas vanuserühmas) määratles end kas homoseksuaalsena, biseksuaalsena või väljaspool soonorme ühel või teisel viisil.

Mehhiko[muuda | muuda lähteteksti]

2017

Riiklikult esinduslik uuring viidi läbi meeste seas vanuses 18–30. Neist 88% määratles end heteroseksuaalsena, 6% homoseksuaalsena, 5% biseksuaalsena ja 1% muuna.[66]

Norra[muuda | muuda lähteteksti]

1988

Uuringust võttis osa 6300 inimest. 3,5% meestest ja 3% naistest teatasid, et neil on olnud homoseksuaalne kogemus.[67]

2003

Anonüümses uuringus küsitleti 1971 meessoost keskkooli õpilast. 2% vastajatest oli enda elu jooksul armunud mehesse, 1% oli poiss-sõber.[68]

Poola[muuda | muuda lähteteksti]

2008

Täiskasvanud vabatahtlikega tehtud uuring Poolas näitas, et erinevad uuringu läbiviimise moodused mõjutavad olulisel määral inimeste hulka, kes teatavad uurijatele oma homoseksuaalsetest külgetõmmetest. Paberil läbi viidud uuringus teatas 6% vastajaid samasoolisest külgetõmbest. Seevastu võrgus läbi viidud uuringus oli sama näitaja 12%. Teiste seksuaalelu külgede puhul ei tulnud välja olulisi erinevusi. Kaks gruppi vabatahtlikke olid sarnase vanuse, haridustaseme ja elukohaga.[69]

Portugal[muuda | muuda lähteteksti]

2005

Ajaleht Expresso viis läbi seksuaalsust puudutava küsitluse, mille ühe osana uuriti vastajate seksuaalset sättumust. Uuringus osales 726 vastajat alates 15. eluaastast. 90,1% vastajatest teatas, et nad määratlevad end heteroseksuaalsena, 7% homoseksuaalsena ja 2,9% biseksuaalsena. Küsitlus ei leidnud märkimisväärset vahet meeste ja naiste vahel, kes määratlesid end homoseksuaalselt või biseksuaalselt: homoseksuaalsena määratles 7,3% meestest ja 6,8% naistest, biseksuaalsena 2,8% meestest ja 3% naistest.[70][71][72]

2012

18-aastaste ja vanemate inimeste seas viidi läbi seksuaalelu puudutav uuring, kus muude teemade seas uuriti vastajate seksuaalset sättumust. Küsitluses osales 1220 vabatahtlikku. 77,5% vastajatest teatas, et nad määratlevad end eksklusiivselt heteroseksuaalsena, 2,1% valdavalt heteroseksuaalsena, 1,6% eksklusiivselt homoseksuaalsena, 0,4% valdavalt homoseksuaalsena ning 0,6% biseksuaalsena. 17,8% osalejatest ei vastanud seksuaalset sättumust puudutavale küsimusele. End eksklusiivselt või valdavalt heteroseksuaalsena määratlenud vastajatest oli 5,7% suudelnud samast soost inimest, 1.3% olid tundnud külgetõmmet samast soost inimese poole ning 1% oli seksinud samast soost inimesega.[73]

Prantsusmaa[muuda | muuda lähteteksti]

1992

Uuringus osales 20 055 inimest. 4,1% meestest ja 2,6% naistest teatasid, et neil on olnud elu jooksul vähemalt üks samasooline seksuaalpartner.[74][75]

2011

Riiklikult esinduslikule võrguküsitlusele vastas 7841 täiskasvanut. Neist 3,6% määratles end homoseksuaalsena, 3% biseksuaalsena ja 90,8% heteroseksuaalsena. Võrreldes heteroseksuaalse populatsiooniga identifitseerisid end homoseksuaalsena rohkem mehed, üksikud ja nooremad kui 65. Suurema tõenäosusega olid nad majanduslikult aktiivsed, töötasid intellektuaalsetel ametitel ning elasid suurtes linnades, eriti Pariisi piirkonnas. Samas määratlesid end homoseksuaalsena rohkem üksi elavad ja väiksema peresissetulekuga inimesed. Biseksuaalse rahvastiku statistikas on vähem erisusi heteroseksuaalse populatsiooniga. Osades punktides sarnanesid nad rohkem heteroseksuaalsetega, teistes homoseksuaalsetega, jäädes kahe vahele. Suurema tõenäosusega kui homoseksuaalsed või heteroseksuaalsed inimesed olid nad vanuses 18–24. Sarnaselt homoseksuaalsete inimestega olid nad ka suurema tõenäosusega üksikud[76].

2011

Uuringus osales 9515 täiskasvanut, kellest 3% määratles end homoseksuaalsena, 3,5% biseksuaalsena. LGB vastajate hulgas oli mehi enam kui poole rohkem kui naisi.[77]

Rootsi[muuda | muuda lähteteksti]

2003

2003. aastal viidi Rootsis läbi anonüümne küsitlus 1978 meessoost keskkooliõpilase seas. Vabatahtlikel paluti vastata küsimusele samasoolise külgetõmbe kohta valides number ühest viieni Likerti skaala (1 = ei ja 5 = tugev). 4% vastajatest valis väärtuse viis, mis sümboliseeris tugevat samasoolist külgetõmmet. 7% valis väärtuse 3 või 4, mida uurijad tõlgendasid "mõningase" samasoolise külgetõmbena.[68]

Suurbritannia[muuda | muuda lähteteksti]

1992

Uuringus osales 8337 meest. 6,1% vastas, et neil on olnud "homoseksuaalne kogemus" ning 3,6% et neil on olnud elu jooksul "1+ homoseksuaalset partnerit".[78]

2005

Majandusega tegelevad ministeeriumid koostasid uuringu, millega aidata valitsusel hinnata tsiviilpartnerluse seaduse võimalikke rahanduslikke mõjusid (näiteks pensionid, pärandused, maksu suudustused). Tegemist on Suurbritannia valitsuse esimese katsega hinnata riigi homoseksuaalse populatsiooni arvu. Uuringu järgi elab Suurbritannias 3,6 miljonit geid ja lesbit, mida on kokku umbes 6% rahvastikust ehk 1 inimene 16,66-st on homoseksuaalne. Varasemad hinnangud on kõikunud vahemikus 1 inimene 5-st ja 1 inimene 100-st vahel.[79]

2008

Ajalehe The Observer tellitud anonüümses uuringus osales 1000 britti, kellel paluti ilma küsitlejate juuresolekuta täita küsitlus. 92% vastanutest määratles end heteroseksuaalsena, 4% homoseksuaalsena, 2% biseksuaalsena. 2% vastas "ei tea".[80]

2009

Veebiküsitluses osales üle 75 000 vabatahtliku Suurbritanniast. Neist 90,9% määratles end heteroseksuaalsena, 5,8% gei, lesbi või biseksuaalsena, 3,4% ei vastanud eri põhjustel küsimusele. Valimi loomisel lähtuti sellest, et see oleks võimalikult sarnane Suurbritannia rahvastiku demograafiliste näitajatega nagu vanus, sugu, töö staatus ja sotsiaal-majanduslikud klassifikatsioonid. Uuringust tuli välja, et inimesed etnilistest vähemustest määratlesid end vähem gei või lesbina kui valged (vastavalt 1,4% ja 3,5%) ning eelistasid suurema tõenäosusega enda seksuaalset sättumust mitte avalikustada (vastavalt 7,5% ja 0,9%).

20% biseksuaalsetest inimestest, 9% lesbidest ja 7% geidest ütles, et nad ei avalikustaks näost näkku toimuval intervjuul enda tegelikku seksuaalset sättumust. Suure tõenäosusega määratleksid nad end seal hoopis heteroseksuaalsena. Arvestatav vähemus kõikidest vaadeldud rühmadest, muuhulgas ka heteroseksuaalsetest inimestest, ei vastaks intervjuul üldse sellele küsimusele.[81]

2010–2015
Majapidamiste lõimitud uuring

Majapidamiste lõimitud uuring kasutas esindusliku valimit alates 16 aasta vanustest brittidest, kellega viidi läbi kas silmast-silma või telefoniintervjuu. Alates 2010. aastast paluti osalejatel muude küsimuste seas määratleda enda seksuaalne identiteet. 2010. aastal viidi läbi katseuuring, mille tulemusi ei loeta ametlikuks. Sellele vastas 238 206 britti, kellest 98,5% määratles end heteroseksuaalsena, 1% gei või lesbina, 0,5% biseksuaalsena ja 0,5% muuna. 3% vastanutest valis variandiks "ei tea" või keeldus vastamisest.[82]

LGBT-organisatsiooni Stonewall järgi on järgmiste küsitlustega oodata end LGB-na määratlevate inimeste arvu kasvu. Seda seetõttu, kuna selle küsitluse raames alles esimest korda uuriti inimeste seksuaalse sättumuse kohta. Nende kogemuse järgi kasvab LGB-na määratlenute arv, kui seksuaalse sättumuse kohta küsitakse regulaarselt osana üldisemast uuringust. Kuna käesoleva uuringu raames küsitleti seda esmakordselt, siis võis see osad vastajad ära ehmatada. Eriti need, kes ei ole enda kodus kapist välja tulnud.[82]

Heteroseksuaalne (%) Gei/lesbi (%) Biseksuaalne (%) Muu (%) Ei tea/keeldus vastamast/puudus vastus (%)
2011[83] 93,9 1,1 0,4 0,3 4,2
2012[84] 93,5 1,1 0,4 0,3 4,7
2013[85] 92,7 1,2 0,5 0,3 5,4
2014[86] 93,8 1,1 0,5 0,3 4,3
2015[87] 93,7 1,1 0,6 0,4 4,1

Aastate lõikes läbivalt on end LGB-na määratlemine olnud kõige sagedasem Londoni elanike ja alla 35 aasta vanuste seas. Homoseksuaalne identiteet on kaks korda levinum meeste kui naiste seas. Biseksuaalsus seevastu on sagedasem naiste seas.

2014

Ajaleht The Observer tellis võrgus toimunud anonüümse küsitluse brittide seksuaalelu kohta, mis oli mõtteliseks jätkuks 2008. aastal sama ajalehe poolt tellitud uuringule. Uuringud ei ole aga omavahel võrreldavad, kuna kasutatud on erinevat uurimismeetodit. 2014. aasta uuringule vastas 1052 inimest. Neist 92% määratles end heteroseksuaalsena, 4% gei või lesbina ja 4% biseksuaalsena. 21% noortest vanuses 16–24 määratles end gei, lesbi või biseksuaalsena.[88]

2015

2015. aastal toimunud uuringust võttis osa 1632 täiskasvanut. Neist 89% määratles end heteroseksuaalsena, 6% geina ja 2% biseksuaalsena. 3% eelistas küsimusele mitte vastata[89] Uuringus osalejatel paluti end paigutada Kinsey skaalale. 72% kõikidest täiskasvanutest valisid skaalal väärtuse 0, mis tähendab, et nad identifitseerisid täielikult heteroseksuaalsena. Sama vastuse valis aga ainult 46% täiskasvanutest vanuses 18–24. Täielikku homoseksuaalsust tähistava väärtuse 6 valis 4% vastanutest. Noorte täiskasvanute hulgas oli sama vastus 6%.[89][90]

2017

Riiklikult esindusliku uurimuse järgi 87% briti meestest vanuses 18–30 määratlevad end heteroseksuaalsena, 7% homoseksuaalsena, 5% bisekuaalsena ja 2% muuna.[91]

Taani[muuda | muuda lähteteksti]

1992

Uuringus osalenud 1373 mehest 2,7% vastas ankeedile, et neil on olnud homoseksuaalset kogemust (vahekorda).[92]

Uus-Meremaa[muuda | muuda lähteteksti]

1993–2011
Dundeni multidistsiplinaarne tervise ja arengu uuring

Dunedini multidistsiplinaarne tervise ja arengu uuring on pikkajaline uuring, mis teiste teemade hulgas vaatleb muutusi seksuaalses käitumises, külgetõmbes ja identiteedis. Uuring viidi läbi umbes 1000 uusmeremaalase seas, kes sündisid aastatel 1972 või 1973. Vabatahtlike intervjueeriti esimest korda 1993. aastal, kui nad olid 21 aasta vanused. Kordusintervjuud tehti samade inimestega, kui vastajad olid vanuses 26, 32 ja 38.

Uuring leidis olulisi muutusi naiste arvus, kes teatasid enda heteroseksuaalsest külgetõmbest. Kui 21 aasta vanuselt teatas 8,3% intervjuus osalenud naistest eksklusiivsest heteroseksuaalsest külgetõmbest, siis 26 aasta vanuselt teatas sellest vaid 82,5% vabatahtlikest. 32 ja 38 aasta vanuselt toimusid väikesed tõusud vastavat külgetõmmet teatavate naiste osakaalus (vastavalt 84,2% ja 87,6%). Seevastu meeste osakaal, kes teatasid enda heteroseksuaalsest külgetõmbest, püsis suhteliselt stabiilne. 21 ja 32 aasta vanuste meeste külgetõmmete osakaal oli sarnane (vastavalt 94,9% ja 94,2%). Väike langus toimus 38 aasta vanuselt (92,9%).

Seksuaalset identiteeti hinnati uuringus osalejatel vanuses 32 ja 38. 32 aasta vanuselt määratles end geina 0,9% naistest ja 1,3% meestest, biseksuaalsena 2,9% naistest ja 1,8% meestest. Variandi "muu" valis 1,5% naistest ja 2,2% meestest. 38 aasta vanuselt määratles end geina 1,1% naistest ja 1,7% meestest, biseksuaalsena 2,6% naistest ja 3% meestest. Variandi "muu" valis 1,1% naistest ja 0,2% meestest.

Seksuaalne külgetõmme muutus naistel rohkem kui meestel. Kui muutused meestel olid järjekindlalt suurema homoseksuaalsuse suunas, siis naistel pärast 26 eluaastat toimusid muutused võrdselt mõlemas suunas (ehk nii suurema kui ka väiksema heteroseksuaalsuse suunas). Teadlased on seda seletanud mitmesuguste võimalike teguritega vanusest kultuuriliste mõjudeni. Viimastes on olulisemana välja toodud homoseksuaalsuse, eriti naiste homoseksuaalsuse laiemat aktsepteerimist Lääne ühiskondades 1990. ja 2000. aastatel.[93]

2001–2012, Youth2000

Perioodil 2001–2012 viidi Uus-Meremaa 3. kooliastme ja gümnaasiumiõpilaste seas läbi uuring "Youth2000". Muude teemade seas uuriti kolmes küsitluses ka noorte seksuaalsuse ja sellega seotu kohta. Kõik küsitlused kasutasid sarnast uurimismeetodit. Uuringus osalesid õpilased vanuses 12–18.

Noortele esitati küsimus: "Kelle suhtes järgmistest on sul seksuaalne külgetõmme?" Vastuse variantideks anti uurijate poolt "vastassugu" (mees-naine), "sama sugu" (mees-mees, naine-naine), "mõlemad sood" (mehed ja naised), "ei tea" ja "mitte kumbki".

Aasta Vastassugu (%) Sama sugu (%) Mõlemad sood (%) Ei tea (%) Mitte kumbki (%)
2001[94] 92,2 0,7 3,1 2,3 1,7
2007[95] 92,2 0,9 3,3 18 1,8
2012[96] 91,9 0,7 3,0 2,3 2,1
2012: Suhtumiste ja väärtuste uuring Uus-Meremaal

Viienda Suhtumiste ja väärtuste uuringus Uus-Meremaal paluti muude küsimuste seas määratleda enda seksuaalne identiteet. 94,2% vastanutest valis vastusevariandi heteroseksuaalne, 2,6% gei või lesbi, 1,8% biseksuaalne, 0,6% bi-curious, 0,5% panseksuaalne ja 0,3% aseksuaalne.[97][98]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. American Psychological Association. "Answers to Your Questions: For a Better Understanding of Sexual Orientation & Homosexuality". Psychology Help Center. Vaadatud 23. mai 2017. 
  2. American Psychological Association. "Sexual Orientation and Homosexuality". Psychology Help Center. Vaadatud 23. mai 2017. 
  3. "Gibt es Heterosexualität?". Lsbk.ch. 17. märts 2003. Vaadatud 26. august 2013. 
  4. "Jugendsexualität – Veränderungen in den letzten Jahrzehnten". Bvvp.de. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. september 2008. Vaadatud 26. august 2013. 
  5. Wienke, C. & Whaley, R. B. (2015). "Same-Gender Sexual Partnering: A Re-Analysis of Trend Data". Journal of Sex Research 52 (2): 162–173. doi:10.1080/00224499.2013.819066. 
  6. "Bisexuality on the rise, says new U.S. survey". CNN. 7. jaanuar 2016. Vaadatud 23. mai 2017. 
  7. 7,0 7,1 "Sexual identity, sexual attraction and sexual experience: the Second Australian Study of Health and Relationships.". Sex Health. 11 (5): 451–60. 2014. doi:10.1071/SH14117. 
  8. "Primary care of gay men". Uptodate.com. Vaadatud 23. mai 2017. 
  9. Latino Studies (1. aprill 2004). "Latino Studies – Latinos on DA Down Low: The Limitations of Sexual Identity in Public Health". Palgrave-journals.com. Vaadatud 23. mai 2017. 
  10. "Afghan Men Struggle With Sexual Identity, Study Finds". Fox News. 28. jaanuar 2010. Vaadatud 26.08.2013. 
  11. "Sexual Orientation and Young People" (PDF). Vaadatud 26.08.2013. 
  12. Alfred Kinsey (1948). Sexual Behavior in the Human Male. Lk 656. 
  13. New River Media. "NEW RIVER MEDIA INTERVIEW WITH: PAUL GEBHARD Colleague of Alfred Kinsey 1946–1956 Former Director of the Kinsey Institute". PBS.org. Vaadatud 24. mai 2017. 
  14. McWhirter, David P., Sanders, Stephanie A., & Reinisch, June Machover(Eds.). (1990). Homosexuality/Heterosexuality: Concepts of Sexual Orientation. The Kinsey Institute Series. New York: Oxford University Press.
  15. Laumann, Edward O. (1994). The Social Organization of Sexuality: Sexual Practices in the United States. University of Chicago Press. p. 299. ISBN 978-0-226-47020-7. 
  16. Dawson, D. & Hardy, A.M. (1990–1992). National Center for Health Statistics, Centers for Disease Control, Advance Data, 204, 1990–1992.
  17. Summary of The National Health and Social Life Survey ("The Sex Survey")
  18. Janus, Samuel S. & Janus, Cynthia L. (1993). The Janus Report on Sexual Behavior. New York: John Wiley & Sons.
  19. Laumann, Edward O., Gagnon, John H., Michael, Robert T., and Michaels, Stuart (1994). The Social Organization of Sexuality: Sexual Practices in the United States. Chicago: University of Chicago Press, 297.
  20. "Adolescent sexual behavior, drug use, and violence: increased reporting with computer survey technology". Science 280 (5365): 867–73. Mai 1998. PMID 9572724. doi:10.1126/science.280.5365.867. 
  21. "The GLBT Market Reseach Leaders - Hands down". Harris Interactive, 2007. Kasutatud 8. juuni 2017.
  22. Preeti Pathela; Anjum Hajat; Julia Schillinger; Susan Blank; Randall Sell; Farzad Mostashari (2006). "Discordance between Sexual Behavior and Self-Reported Sexual Identity: A Population-Based Survey of New York City Men". Annals of Internal Medicine 145: 416–425. doi:10.7326/0003-4819-145-6-200609190-00005. 
  23. Gary J. Gates "Same-sex Couples and the Gay, Lesbian, Bisexual Population: New Estimates from the American Community Survey". The Williams Institute. Oktoober 2006. Vaadatud 9. juuni 2017.  
  24. Ritch Savin-Williams and Geoffrey L. Ream, "Prevalence and stability of sexual orientation components during adolescenceand young adulthood," Archives of Sexual Behavior, volume 36, pp. 385 - 394, 2007.
  25. "Sax on Sex: The emerging science of sex differences". Psychology Today. 3. aprill 2010. Vaadatud 9. juuni 2017. 
  26. Susan D. Cochran; Frank C. Bandiera; Vickie M. Mays (2013). "Sexual Orientation–Related Differences in Tobacco Use and Secondhand Smoke Exposure Among US Adults Aged 20 to 59 Years: 2003–2010 National Health and Nutrition Examination Surveys". American Journal of Public Health 103 (10): 1837–1844. PMC 3780743. PMID 23948019. doi:10.2105/ajph.2013.301423. 
  27. "National Survey of Sexual Health and Behavior (NSSHB)". Center for Sexual Health Promotion, 2010. Kasutatud 10. juuni 2017.
  28. Walters, M.L., Chen J., & Breiding, M.J. (2013). The National Intimate Partner and Sexual Violence Survey (NISVS): 2010 Findings on Victimization by Sexual Orientation. Atlanta. Lk 12. 
  29. Gary J. Gates. "How many people are lesbian, gay, bisexual, and transgender". The Williams Institute, Aprill 2011. Kasutatud 10. juuni 2017.
  30. Sandhya Somashekhar. "Health survey gives government its first large-scale data on gay, bisexual population". The Washington Post, 15. juuli 2014. Kasutatud 10. juuni 2017.
  31. 31,0 31,1 Anjani Chandra; et al. (2011). "Sexual Behavior, Sexual Attraction, and Sexual Identity in the United States: Data From the 2006–2008 National Survey of Family Growth". Natl Health Stat Report. Mar 3 (36): 1–36. 
  32. 32,0 32,1 Anjani Chandra; Casey E. Copen; William D. Mosher (2013). "Sexual Behavior, Sexual Attraction, and Sexual Identity in the United States: Data from the 2006–2010 National Survey of Family Growth". peatükis Amanda K. Baumle. International Handbook on the Demography of Sexuality 5. Texas A&M University. ISBN 978-94-007-5512-3. 
  33. 33,0 33,1 Copen CE; et al. (2016). "Sexual Behavior, Sexual Attraction, and Sexual Orientation Among Adults Aged 18-44 in the United States: Data From the 2011-2013 National Survey of Family Growth". Natl Health Stat Report. 2016 Jan 7 (88): 1–14. 
  34. Katherine B. Coffman, Lucas C. Coffman, Keith M. Marzilli Ericson (2013). THE SIZE OF THE LGBT POPULATION AND THE MAGNITUDE OF ANTI-GAY SENTIMENT ARE SUBSTANTIALLY UNDERESTIMATED. NATIONAL BUREAU OF ECONOMIC RESEARCH. Lk 3-4,12. 
  35. Stephens-Davidowitz, Seth (7. detsember 2013). "How Many American Men Are Gay". nytimes.com. The New York Times. Vaadatud 12. juuni 2017. 
  36. Jean M. Twenge, Ryne A. Sherman, Brooke E. Wells. "Changes in American Adults’ Reported Same-Sex Sexual Experiences and Attitudes, 1973- 2014". (10-12, 15, 42, 44, 46). Unedited Manuscript of Accepted Paper. Archives of Sexual Behavior, Mai 2016. Kasutatud 12. juuni 2017.
  37. Robert P. Jones, Daniel Cox. "HOW RACE AND RELIGION SHAPE MILLENNIAL ATTITUDES ON SEXUALITY AND REPRODUCTIVE HEALTH. Findings from the 2015 Millennials, Sexuality, and Reproductive Health Survey". (46, 48). Public Religion Research Institute, 27. mai 2015. Kasutatud 16. juuni 2017.
  38. YouGov. "YouGov report". YouGov, 2015. Kasutatud 12. juuni 2017.
  39. General Social Survey. "Variable: Sexual orientation". GSS Data Explorer, 2016. Kasutatud 12. juuni 2017.
  40. "Exit polls 2016". CNN. CNN Politics. 23. november 2016. Vaadatud 12. juuni 2017. 
  41. Gary J. Gates. "In US, More Adults Identifying as LGBT". Gallup, 11. jaanuar 2017. Kasutatud 12. juuni 2017.
  42. Brian Heilman, Gary Barker, Alexander Harrison (2017). The Man Box: A Study on Being a Young Man in the US, UK, and Mexico. Washington, DC ja London:: Promundo-US ja Unilever.. Lk 18. 
  43. Smith, A. M.; Rissel, C. E.; Richters, J; Grulich, A. E.; De Visser, R. O. (2003). "Sex in Australia: Sexual identity, sexual attraction and sexual experience among a representative sample of adults". Australian and New Zealand Journal of Public Health 27 (2): 138–45. PMID 14696704. doi:10.1111/j.1467-842x.2003.tb00801.x. 
  44. Grulich, A. E.; De Visser, R. O.; Smith, A. M.; Rissel, C. E.; Richters, J (2003). "Sex in Australia: Homosexual experience and recent homosexual encounters". Australian and New Zealand Journal of Public Health 27 (2): 155–63. PMID 14696706. doi:10.1111/j.1467-842x.2003.tb00803.x. 
  45. "Sex in Australia: the rationale and methods of the Australian Study of Health and Relationships". Aust N Z J Public Health 27 (2): 106–17. 2003. PMID 14696700. doi:10.1111/j.1467-842X.2003.tb00797.x. 
  46. "The intriguing reason why there are now more gays and lesbians in Australia". GayStarNews. 3. detsember 2014. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. detsember 2014. Vaadatud 24. mai 2017. 
  47. Ülle-Marike Papp, Riina Kütt (2011). LGBT inimeste olukorra uuringute analüüs. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. Õiguse instituut. Lk 25-26. 
  48. Haavio-Mannila, E., Kontula, O. Sexual Trends in the Baltic Sea Area. Publications of the Population Research Institute, Series D 41/2003. The Population Research Institute. Väestöntutkimuslaitos. Väestöliitto, The Family Federation of Finland. Lk 94-98.
  49. Kai Part, Made Laanpere, Kaja Rahu, Kai Haldre, Mati Rahu, Helle Karro (2007). EESTI NAISTE TERVIS: seksuaal- ja reproduktiivtervis, tervisekäitumine, hoiakud ja tervishoiuteenuste kasutamine. Tartu: Tartu Ülikooli Naistekliinik. Lk 9, 23, 41. 
  50. Hedda Lippus, Made Laanpere, Kai Part, Inge Ringmets, Mati Rahu, Kai Haldre, Kärt Allvee, Helle Karro (2015). Eesti naise tervis 2014: seksuaal- ja reproduktiivtervis, tervisekäitumine, hoiakud ja tervishoiuteenuste kasutamine. Tartu: Tartu Ülikooli naistekliinik. Lk 8, 85, 118-119. 
  51. Theo G.M. Sandfort; Floor Bakker; François G. Schellevis; Ine Vanwesenbeeck (2006). "Sexual Orientation and Mental and Physical Health Status: Findings From a Dutch Population Survey". Am J Public Health 96 (6): 1119–1125. doi:10.2105/AJPH.2004.058891. 
  52. Bakker, F. (2009). Seksuele gezondheid in Nederland 2009 (PDF) (Report) (in Dutch). Vaadatud 12 oktoober 2015.
  53. Dr Richard Layte, Prof. Hannah McGee, Amanda Quail Kay Rundle, Gráinne Cousins, Dr Claire Donnelly, Prof. Fiona Mulcahy, Dr Ronán Conroy (2006). The Irish Study of Sexual Health and Relationships. Crisis Pregnancy Agency and the Department of Health and Children. Lk 24-25, 33, 125-129. 
  54. Zohar Mor, Udi Davidovich. "Sexual Orientation and Behavior of Adult Jews in Israel and the Association With Risk Behavior". Archives of Sexual Behavior, 11. jaanuar 2016. Kasutatud 24. mai 2017.
  55. "הסר תיוג: שליש מהצעירים בישראל לא מגדירים את עצמם כסטרייטים לחלוטין". 26. august 2015. 
  56. La popolazione omosessuale nella società italiana – Testo integrale (PDF) (Report) (itaaliakeelne). 17 mai 2012. pp. 17–18. Vaadatud 23 mai 2015.
  57. King et al. (1988). Canada, Youth and AIDS Study. Kingston, ON: Queen's University.
  58. "One twentieth of Canadians claim to be LGBT". Forum Research. 28. juuni 2012. Vaadatud 24. mai 2017. 
  59. "Canadian Community Health Survey". Statistics Canada. 15. juuni 2004. Vaadatud 24. mai 2017. 
  60. Handbook of Psychology and Sexual Orientation. Oxford University Press. p. 71. ISBN 978-0-19-024707-2. 
  61. Basia Pakula; Jean A Shoveller (2013). "Sexual orientation and self-reported mood disorder diagnosis among Canadian adults". BMC Public Health 13. PMC 3599883. PMID 23510500. doi:10.1186/1471-2458-13-209. 
  62. "Gay Pride... by the numbers". Statistics Canada. 8. juuli 2011. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. mai 2013. Vaadatud 24. mai 2017. 
  63. "Same-sex couples and sexual orientation… by the numbers". Statistics Canada. 20. juuni 2014. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. august 2014. Vaadatud 24. mai 2017. 
  64. "Same-sex couples and sexual orientation... by the numbers". Statistics Canada. 25. juuni 2015. Vaadatud 24. mai 2017. 
  65. Lunch Box Media. "The LBM Gay Consumer Profile". 2012. Kasutatud 6. juuni 2017.
  66. Brian Heilman, Gary Barker, Alexander Harrison. "The Man Box: A Study on Being a Young Man in the US, UK, and Mexico". Promundo, 2017. Kasutatud 26. mai 2017.
  67. "Prevalence of risk-prone sexual behaviour in the general population of Norway". Global Impact of AIDS. New York: Alan R. Liss. 1988. pp. 53–60. 
  68. 68,0 68,1 Michael C. Seto; Cecilia Kjellgren; Gisela Priebe; Svein Mossige; Carl Göran Svedin; Niklas Långström (2010). "Sexual Coercion Experience and Sexually Coercive Behavior: A Population Study of Swedish and Norwegian Male Youth". Child Maltreatment 15 (3): 219–228. doi:10.1177/1077559510367937. 
  69. "T01-O-19 The analysis of sexual lifestyles of adult Poles. Comparison of an internet-based survey and paper-based survey". Sexologies 17: S56. 2008. doi:10.1016/S1158-1360(08)72669-0. 
  70. "Sondagem: um milhão de portugueses são homossexuais". portugalGay.pt, 30. detsember 2005. Kasutatud 7. september 2017.
  71. "Portugueses homossexuais são cerca de um milhão". Correio da Manha, 31. detsember 2005. Kasutatud 7. september 2017.
  72. "Sexualidade: Um em cada 10 portugueses é homossexual ou bissexual - Expresso". 30. detsember 2005. Kasutatud 7. september 2017.
  73. "As experiências homossexuais dos hetero portugueses". Dezanove, 8. oktoober 2012. Kasutatud 7. september 2017.
  74. "AIDS and sexual behaviour in France. Mostly Indian Girls are affected from France girls .ACSF investigators". Nature 360 (6403): 407–9. detsember 1992. PMID 1448162. doi:10.1038/360407a0. 
  75. "AIDS and sexual behaviour in France". 13. jaanuar 2011. Kasutatud 24. mai 2017.
  76. Le profil de la population gay et lesbienne en 2011(PDF) (Report) (prantsuskeelne). Vaadatud 1 May 2015.
  77. Les électorats sociologiques: Gays, bis et lesbiennes : Des minorités sexuelles ancrées à gauche (Report) (prantsuskeelne). 2012. Vaadatud 1 mai 2015.
  78. "Sexual lifestyles and HIV risk". Nature 360 (6403): 410–2. Detsember 1992. PMID 1448163. doi:10.1038/360410a0. 
  79. Denis Campbell. "3.6m people in Britain are gay – official". The Observer, 11. detsember 2005. Kasutatud 8. juuni 2017.
  80. "Sex uncovered poll: Quantity and quality". 25. oktoober 2008. Vaadatud 8. juuni 2017 – The Guardian vahendusel. 
  81. Gavin Ellison, Briony Gunstone (2009). Sexual orientation explored: A study of identity, attraction, behaviour and attitudes in 2009. Equality and Human Rights Commission. Lk 6, 9, 15. 
  82. 82,0 82,1 "UK gay, lesbian and bisexual population revealed". Bbc.co.uk. 23. september 2010. Vaadatud 8. juuni 2017. 
  83. Office for National Statistics. "Integrated Household Survey (Experimental statistics): April 2011 to March 2012". 28. september 2012. Kasutatud 8. juuni 2017.
  84. "Integrated Household Survey (Experimental statistics): January 2012 to December 2012". Office for National Statistics, 3. oktoober 2013. Kasutatud 8. juuni 2017.
  85. "Integrated Household Survey (Experimental statistics): January to December 2013". Office for National Statistics, 7. oktoober 2014. Kasutatud 8. juuni 2017.
  86. "Integrated Household Survey (Experimental statistics): January to December 2014". Office for National Statistics, 1. oktoober 2015. Kasutatud 8. juuni 2017.
  87. "Sexual identity, UK: 2015". Office for National Statistics, 5. oktoober 2016. Kasutatud 8. juuni 2017.
  88. "British sex survey 2014: 'the nation has lost some of its sexual swagger'". The Observer. 28. september 2014. Vaadatud 8. juuni 2017. 
  89. 89,0 89,1 Yougov. "YouGov Survey Results". 2015. Kasutatud 8. juuni 2017.
  90. Will Dahlgreen. "1 in 2 young people say they are not 100% heterosexual". YouGovUK, 16. august 2015. Kasutatud 8. juuni 2017.
  91. Brian Heilman, Gary Barker, Alexander Harrison. "The Man Box: A Study on Being a Young Man in the US, UK, and Mexico". Promundo, 2017. Kasutatud 8. mai 2017.
  92. "Interactions between persons at risk for AIDS and the general population in Denmark". Am. J. Epidemiol. 135 (6): 593–602. Märts 1992. PMID 1580235. 
  93. Nigel Dickson; Thea van Roode; Claire Cameron; Charlotte Paul (2013). "Stability and Change in Same-Sex Attraction, Experience, and Identity by Sex and Age in a New Zealand Birth Cohort". Archives of Sexual Behavior 42: 753–763. doi:10.1007/s10508-012-0063-z. 
  94. Le Brun C., Robinson E., Warren H., Watson P.D (2004). Non-heterosexual Youth – A Profi le of their Health and Wellbeing: Data from Youth2000. Auckland: The University of Auckland. Lk 22. 
  95. Rossen, F.V., Lucassen, M.F.G., Denny, S. & Robinson, E (2009). Youth ‘07 The health and wellbeing of secondary school students in New Zealand: Results for young people attracted to the same sex or both sexes. Auckland: The University of Auckland. Lk 11. 
  96. Lucassen, M.F.G., Clark, T. C., Moselen, E., Robinson, E.M., & The Adolescent Health Research Group (2014). Youth’12 The Health and Wellbeing of Secondary School Students in New Zealand: Results for Young People Attracted to the Same Sex or Both Sexes. Auckland: The University of Auckland. Lk 14. 
  97. Lara M. Greaves; Fiona Kate Barlow; Yanshu Huang; Samantha Stronge; Chris G. Sibley (2017). "Personality across Sexual Identity and Gender in a National Probability Sample in New Zealand". Archives of Sexual Behavior. doi:10.1007/s11199-017-0752-0. 
  98. Morton, Jamie (28. märts 2016). "What Kiwis really think about ... race, sex, euthanasia, commuting and changing the flag". The New Zealand Herald. Vaadatud 8. juuni 2017.