Oraalseks

Allikas: Vikipeedia
Fellatio
Fellatio

Oraalseks (ladina keeles fellatio ja cunnilingus või cunnilictus) on suu ja suuõõne organite aktiivne kokkupuude suguelunditega seksuaalvahekorral.

Mõisteid[muuda | muuda lähteteksti]

Fellatio on mehe suguti sisenemine suuõõnde. Teisi nimetusi: suuseks, imemine, suhuvõtmine, suhupanemine, suhutoppimine, suhu saamine, hamba peale võtmine jne. Mitmed neist nimetustest on kasutusel tavakeeles ja slängis ka teistes tähendustes.

Cunnilingus või cunnilictus on naise kliitori, häbememokkade ja tupe esiku stimuleerimine huulte, keele ja/või hammastega. Teisi nimetusi: keelekas, (putsi või vitu) lakkumine, imemine, suumõnu jne.

Oraalseksiks nimetatakse mõnikord ka skrootumi või pärakuava lakkumist. Rindade, rinnanibude, kõrvade, sõrmede jm kehaosade stimuleerimist suu, huulte, keele või hammastega oraalseksiks tavaliselt ei nimetata; samuti ka mitte suult-suule suudlemist.

Tehnika[muuda | muuda lähteteksti]

Oraalseksi kasutatakse nii eel- kui järelmänguna seksuaalvahekorra käigus, aga samuti ka omaette seksuaalse tegevusena nii hetero- kui ka homoseksuaalsetes suhetes.

Fellatio[muuda | muuda lähteteksti]

Suguti stimuleerimiseks suuga kasutatakse sugutivarre, eesnaha ja sugutiluki suudlemist, lakkumist, imemist, näksimist jm võtteid. Suguti sisenemisel suuõõnde võidakse täiendavalt kasutada keele, suuõõne, hammaste ning imemis- ja neelamislihaste tegevust. Fellatioga võib kaasneda ka sugutivarre, skrootumi jm piirkondade käe ja sõrmedega silitamine, hõõrumine, pigistamine jmt.

Mees võib suguti sisestada ka passiivse partneri suuõõnde ning sooritada ise sugutiga mitmesuguseid liigutusi.

Fellatio võib esile kutsuda seemnepurske suhu. Seemnevedelik võidakse alla neelata või hiljem suust eemaldada. Suguti võidakse vahetult enne seemnepurset ka suuõõnest välja võtta, misjärel seemnepurse võib toimuda partneri näkku või muudele kehaosadele.

Fellatiot kasutatakse ka pärast "tagasihoitud" intravaginaalset vahekorda (coitus reservatus) seemnepurske esilekutsumiseks. Sellist tehnikat kasutatakse sageli pornofilmides.

Turvaseks fellatio puhul eeldab samasuguseid ettevaatusabinõusid nagu ka teiste seksuaaltehnikate puhul. Kasutatakse kondoome, mis võivad olla lõhnastatud ja maitsestatud. Enne ja pärast fellatiot puhastatakse ja pestakse suguti, eriti sugutilukk ja eesnaha-alune piirkond. Samuti pestakse ja puhastatakse suuõõs enne ja pärast oraalseksi.

Fellatio ei põhjusta rasedust. Seemnevedeliku suhu sattumine ja/või allaneelamine ei kutsu esile mingeid häireid organismi talitluses. Samuti ei tekita fellatio partneritele üldjuhul mingeid vigastusi ega jäta jälgi. Võimalik oht on seemnevedeliku sattumine hingetorusse, mis võib põhjustada läkastamist või halvemal juhul isegi lämbumist. Viimase vältimiseks ei soovitata seliliasendit.

Paljude suguhaiguste edasikandumine on kondoomita fellatio puhul võimalik. Nakatumise oht on suurem, kui suuõõnes esineb vigastusi, katkisi hambaid vms.

Fellatiot kasutatakse nii heteroseksuaalsete kui ka meestevaheliste homoseksuaalsete vahekordade puhul, samuti grupiseksis jm.

Karistusõiguses ja tavaliselt ka tsiviilõiguses käsitletakse fellatiot kui seksuaalvahekorda koos kõigi sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega. Vägistamine või seksuaalvahekord alaealisega võib fellatio puhul olla samasugune kuritegu nagu intravaginaalne vahekord.

Cunnilingus[muuda | muuda lähteteksti]

Cunnillingus

Naise suguelundite suuga stimuleerimiseks kasutatakse häbemepiirkonna, häbememokkade, kliitori ja tupe esiku suudlemist, imemist, lakkumist ja näksimist; samuti keele sisestamist tuppe.

Cunnilingus on kasutusel nii heteroseksuaalsete kui ka lesbiliste vahekordade puhul, samuti grupiseksis jm. Sageli kasutatakse lisaks ka manuaalset (sõrmedega) stimuleerimist, dildosid jm vahendeid.

Cunnilingus võib esile kutsuda naise orgasmi, millega võib kaasneda ohtram tupenõre eritus ("naise ejakulatsioon").

Turvaseks cunnilinguse puhul eeldab samasuguseid ettevaatusabinõusid nagu ka teiste seksuaaltehnikate puhul. Kasutatakse spetsiaalseid kilesid. Enne ja pärast cunnilingust puhastatakse ja pestakse suguelundeid, eriti väikeste häbememokkade voltide vahesid. Samuti pestakse ja puhastatakse suuõõs enne ja pärast oraalseksi.

Cunnilingus ei põhjusta rasedust. Tupenõre suhu sattumine ja/või allaneelamine ei kutsu esile mingeid häireid organismi talitluses. Samuti ei tekita cunnilingus partneritele üldjuhul mingeid vigastusi ega jäta jälgi. Neitsi puhul jääb neitsinahk üldjuhul terveks, kui ei toimu tuppe sisenemist sõrmede vm vahendiga. Keele abil neitsinahk üldiselt ei purune.

Paljude suguhaiguste edasikandumine on kaitsevahenditeta cunnilinguse puhul võimalik.

Karistusõiguses ja tavaliselt ka tsiviilõiguses võidakse cunnilingust käsitleda kui seksuaalvahekorda koos sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega.

Asend nr 69[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Asend nr 69.

Asend nr 69 on kahepoolne oraalseks, mille puhul mõlemad partnerid stimuleerivad suuga teineteise suguelundeid. Heteroseksuaalse vahekorra puhul toimub üheaegselt fellatio ja cunnilingus. Lesbilise vahekorra puhul toimub mõlemapoolse cunnilingus ning geide puhul mõlemapoolne fellatio.

Terviseriskid[muuda | muuda lähteteksti]

Oraalseksil võivad levida klamüüdia, inimese papilloomiviirus (HPV), gonorröa, herpes, hepatiit (mitmed erinevad tüübid) ning teised seksuaalsel teel levivad infektsioonid (STLI).[1][2][3] Igasugune kehavedelike vahetamine HIV-positiivsete inimestega sisaldab HIV-viirusega nakatumise ohtu. Oraalseksil peetakse STLI-desse nakatumise riski väiksemaks kui tupe- või anaalseksil. Neist kolmest on oraalseksel HIV edasikandumise risk kõige väiksem.[4][5][3][6]

STLI-de levimise risk suureneb, kui vastuvõtval partneril on haavad suguelunditel. Samuti siis, kui andval partneril on kas veritsevad igemed või lahtised lamatised või haavad suus.[3][6][7] Riski suurendab ka hammaste pesemine, hambaniidi kasutamine või hambaarsti juures käimine enne oraalseksi. Seda seetõttu, kuna kõik need tegevused võivad tekitada väikeseid kriimustusi suunahas.[3][6] Haavad, isegi kui need on mikroskoopilised, suurendavad võimalust nakatuda oraalsel teel STLI-dega.[3][6] Selline kokkupuude võib tekitada ka tavalisemaid bakter- või viirusnakkuseid suguelundite piirkonnas. Eelpool mainitud tegurite tõttu soovitavad arstid kasutada oraalseksil partneriga, kelle STLI staatus ei ole teada, kaitsevahendeid nagu kondoomid.[1][2][6][3]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Sexually Transmitted Disease Surveillance". Centers for Disease Control and Prevention (CDC). 2008. Vaadatud 6. detsember 2011.  Vaata ka Faktide leht
  2. 2,0 2,1 "Global strategy for the prevention and control of sexually transmitted infections: 2006–2015. Breaking the chain of transmission" (PDF). World Health Organization. 2007. Vaadatud 26. november 2011.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 Dianne Hales (2008). An Invitation to Health Brief 2010-2011. Cengage Learning. Lk 269–271. ISBN 0495391921. Vaadatud 29. august 2013
  4. Robert J. Pratt (2003). HIV & AIDS: A Foundation for Nursing and Healthcare Practice. CRC Press. p. 306. ISBN 0340706392. Vaadatud 21. august 2013. 
  5. Marshall Cavendish Corporation (2009–2010). Sex and Society, Volume 1. Marshall Cavendish Corporation. p. 61. ISBN 0761479066. Vaadatud 29. august 2013. 
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 William Alexander; Helaine Bader; Judith H. LaRosa (2011). New Dimensions in Women's Health. Jones & Bartlett Publishers. lk 211. ISBN 1449683754. Vaadatud 29. augustli 2013.
  7. "Oral Sex and HIV Risk" (PDF). Centers for Disease Control and Prevention (CDC). Juuni 2009. Arhiivikoopia originaalist (PDF) 10. mai 2013. Vaadatud 30. august 2013.