Diskrimineerimine

Allikas: Vikipeedia

Diskrimineerimine on isikute põhjendamatu ebavõrdne kohtlemine, mille tulemusel üks isik satub halvemasse olukorda kui teine isik samas või samalaadses olukorras.

Diskrimineerimine võib olla otsene või kaudne. Diskrimineerimine on otsene, kui ühte isikut koheldakse teatud tunnuse, näiteks rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel halvemini kui teist isikut samalaadses olukorras. Diskrimineerimine on kaudne, kui näiliselt neutraalne säte, kriteerium või tava seab ühe isikute rühma teistega võrreldes ebasoodsamasse olukorda [1].

Erinev kohtlemine ei ole alati diskrimineerimine. Teatud juhtudel on erinev kohtlemine lubatav või isegi nõutav kui sellel on objektiivne õiguspärane eesmärk ning selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud.

Diskrimineerimiskeelu sätestavad mitmed rahvusvahelised inimõiguste alased lepingud, sh Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, Euroopa sotsiaalharta ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon. Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 14 keelab diskrimineerimise soo, rassi, nahavärvuse, keele, usutunnistuse, poliitilise või muu veendumuse, rahvusliku või sotsiaalse päritolu, rahvusvähemusse kuuluvuse, varandusliku, sünni- või muu seisundi alusel [2]. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon keelab diskrimineerimise puude alusel [3].

Eesti Vabariigi Põhiseaduse §12 kohaselt [4]: Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel.

Isikute kaitset diskrimineerimise eest rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel reguleerib võrdse kohtlemise seadus, mis sätestab võrdse kohtlemise põhimõtted ja diskrimineerimisvaidluste lahendamise korra.

Allikad[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Võrdse kohtlemise seadus (RT I, 06.07.2012, 22)
  2. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (RT II 1996, 11, 34)
  3. Puuetega inimeste õiguste konventsioon ja fakultatiivprotokoll (RT II, 04.04.2012, 6)
  4. Eesti Vabariigi Põhiseadus

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]