Lesbide seksuaalpraktikad

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Lesbide seksuaalpraktikad on seksuaalkäitumine naistega seksivate naiste (NSN) vahel olenemata nende seksuaalsest sättumusest või seksuaalsest identiteedist.

Naistega seksiv naine võib end määratleda lesbina, biseksuaalsena või loobuda enda määratlemisest. Mõistet võidakse rakendada ka heteroseksuaalsetele või aseksuaalsetele naistele, kes kas ei ole oma seksuaalsuses kindlad või katsetavad sellega.

Käitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Üldiselt[muuda | muuda lähteteksti]

Naine stimuleerib partneri rinnanibusid suuga

Harilikult näitab naine enda kiindumust põsesuudluse või kallistamisega. Eri puudutuse vorme nagu suudlust huultele, pikemalt kestvat suudlust või kallistust võidakse pidada seksuaalseks. Seksiõpetaja ja feministi Shere Hite'i üks uurimisalune naine kirjutas, et "seks naisega hõlmab puudutamist, suudlemist, naeratamist, tõsiselt vaatamist, kallistamist, rääkimist, sõrmeseksi, hellitamist, vaatamist, suuseksi, lahtiriietamist, hiljem mäletamist, häälitsuste tegemist, mõnikord õrnalt hammustamist, mõnikord nutmist ning koos hingamist ja ohkamist".[1]

Partneri seksuaalse iha märgiks ja erootiliseks stiimuliks (seksuaalseks erutuseks) võib lugeda enda või partneri lahtiriietamist ning erinevaid füüsilist intiimsust näitavat käitumist nagu partneri erogeenste piirkondade puudutamist käte, keele või suuga. Füüsilist intiimsust näitavate käitumiste lubamine (eriti partneri rindade ja nibude stimuleerimine) on märk vastastikusest huvist seksuaalse tegevuse vastu.

Naisel võivad olla huuled ja keel tundlikud erogeensed piirkonnad. Sageli kasutatakse neid kehaosi nii eelmängul kui ka kogu seksuaalse tegevuse jooksul, näiteks suudlemisel, imemisel, lakkumisel või konkreetsemalt suuseksil. Partneri rindade stimuleerimine on üks eelmängu vorme. Naise rindade ja rinnanibude stimuleerimine on seksuaalse tegevuse tavaliseks osaks.[2] Rinnanibude stimuleerimine edendab oksütotsiini ja prolaktiini tootmist ja vabastamist.[3] Stimuleerimise ajal vabanevad suures koguses oksütotsiini, mis harilikult valmistaks keha ette rinnaga toitmiseks. Lisaks sellele, et see tekitab naises emalikud tunded, vähendab see ka tema ärevust ning suurendab usaldust ja partneritevaheliste sidemete loomist.[4][5]

Suuseks, käeseks ja tribadism[muuda | muuda lähteteksti]

Kahe naise vaheline suuseks

Suuga kõdisti või teiste häbeme või tupe piirkonna stimuleerimine on tavaline seksuaalne praktika naiste vahel. Sarnaselt rinnanibude stimuleerimisega võidakse kasutada lisaks huultele või keelele ka hambaid.[6][7] Suuseksi, mis hõlmab naise kõdisti või teiste häbeme või tupe piirkonna osade stimuleerimist, nimetatakse cunnilingus'eks. Harvem stimuleeritakse suuga pärakut (anilingus).[7][8]

Sõrmeseksil kasutatakse sõrmi, et masseerida partneri kõdistit või teisi häbeme, tupe või päraku piirkondi. Kõige tavalisemaks viisiks, kuidas naine saavutab orgasmi, on oraalne või manuaalne häbeme (eriti kõdisti) stimuleerimine.[9][10][11][12] Sõrmeseks võib toimuda erinevalt: iseenda rahuldamine, ühepoolne rahuldamine, vastastikune rahuldamine, penetratsiooniga või mitte. Tupesisene masseerimine võib stimuleerida väga tundliku ala, mida mõnikord kutsutakse g-punktiks. Osadel naistel tekitab g-punkti stimuleerimine intensiivsema orgasmi kui kõdisti stimuleerimine.[13] Sügavamaks tupe-, päraku- või suu siseseks penetratsiooniks võidakse kasutada dildot, rihmaga dildot või teisi seksilelusid.

Tribadism on tavaline mittepenetratiivse seksi vorm naiste vahel.[6][7][14][15] Tribadismil hõõrub naine oma häbet partneri häbeme, reie, kõhu, tagumiku, käe või mõne muu kehaosa vastu. Selline kontakt on võimalik saavutada mitmesugustes asendites, näiteks misjonäri-, naine peal-, koera-, kääride- või mõnes muus asendis.[16][17] Tribadismiga samaaegselt võidakse teha sõrmeseksi või kasutada dildot.[6][15][18]

Domineerimine, allumine ja BDSM[muuda | muuda lähteteksti]

Aeg-ajalt vahelduseks või rutiinsemalt võib üks partner võtta passiivse rolli ja jätta teise partneri ülesandeks talle rahulduse andmise. Selline käitumine võib olla osa domineerimisest ja allumisest. Näiteks võib olla koeraasendis naine passiivne ning avatud seksuaalsetele tegevustele, mille valib tavaliselt aktiivne partner: sõrmeseksile tagant, erogeensete piirkondade stimuleerimisele (näiteks suguelundite, nibude või tuharate), mängulisele tagumiku laksutamisele.[19] Aktiivne partner võib sisestada seksilelusid nagu dildo või vibraator partneri tuppe või pärakusse.

Partnerid võivad osa võtta sidumisest (näiteks kasutades käeraudu) või teistest BDSM-iga seotud tegevustest, et kindlustada partneri passiivsus või suurendada allumise tunnet või tegelikku allumist.[6][15] Piiratud liikumisvõimega partner on harilikult avatud erinevatele seksuaalsetele aktidele ega saa seksuaalsele tegevusele vahele segada. Seksuaalse rahulolu saamisel on ta sõltuv partnerist, kes võib valida seksuaalse tegevuse tüübi ja tempo. Samuti võib ta kasutada seksilelusid. Domineeriva partneri rolliks on käsitleda alluvat partnerit seksuaalse esemena, mida ta kasutab enda seksuaalseks rahuldamiseks. Aktiivne partner võib saada seksuaalse rahulduse partnerile seksuaalse rahulduse andmisest.

Uurimistöö ja vaated[muuda | muuda lähteteksti]

19. sajandi lõpust pärit Édouard-Henri Avril maal, millel on näha rihmaga dildo kasutamist

1953. aastal väitis Alfred Kinsey raamatus "Naise seksuaalne käitumine", et viimase viie aasta jooksul oli 78% uuritavatest naistest saanud orgasmi. Samasoolises vahekorras said orgasmi 60–100% naistest, vastassoolises vahekorras aga ainult 55% juhtudest.[20] Kinsey järgi on erinevus seletatav sellega, et naised teavad meestest paremini, kuidas soodustada naiste seksuaalset rahulolu ning mõistavad paremini naise seksuaalsust.[21] Mitmed hilisemad teadustööd on sarnaselt järeldanud, et lesbide seksuaalkäitumises on võrreldes heteroseksuaalsete paaridega rohkem tunnuseid, mida seostatakse partnerite seksuaalse rahuloluga. Samuti seda, et naissoost partnerid tähtsustavad enam armatsemise emotsionaalseid külgi.[14][21] Masters ja Johnson avaldasid 1979. aastal uuringu lesbide seksuaalpraktikatest. Nende uurimistulemusete järgi on lesbide seksuaalsed kokkupuuted rohkem tervet keha hõlmavad kogemused kui vaid suguelunditele keskenduv kokkupuude; enam ollakse seksuaalselt kindlad ning suheldakse enda seksuaalsetest vajadustest lähtuvalt; vähem keskendutakse või närveeritakse orgasmi saavutamise pärast; seksuaalsed kokkupuuted on pikemad ning üleüldine rahulolu oma seksuaaleluga on suurem.[14][22]

Pepper Schwartzi ja Philip Blumsteini (1983) ning Diane Holmbergi ja Karen L. Blairi (2009) uurimistöö aga ei toetanud varasemaid tulemusi, mis olid näidanud, et samasoolises seksuaalses suhtes olevad naised on võrreldes vastassoolises suhtes olevate naistega seksuaalselt enam rahuldatud. Schwartzi järeldas oma uurimistöös, et pühendunud suhtes olevad lesbipaarid seksivad vähem kui ükskõik millist muud tüüpi paarid. Samuti seda, et mida kauem on suhe kestnud, seda vähem väljendab paar seksuaalset lähedust. Schwartzi uuring on seatud kahtluse alla (vt Lesbide voodielu surm).[14][22][23][24] Holmbergi ja Blaire (2009) uurimus aga ei leidnud erisooliste paaride ja samasoolistes suhetes olevate naiste vahel erisust seksuaalses ihas, seksuaalses suhtlemises, seksuaalses rahulolus ega rahulolus orgasmidega.[25] Blair ja Pukall (2014) esitasid sarnased järeldused: samasoolistes suhetes naised teatasid sarnasest üleüldisest seksuaalsest rahulolust ning harvemast osavõtust seksuaalses tegevuses. Sama uurimus näitas aga, et samasoolistes suhetes olevad naised veedavad märkimisväärselt pikemat aega üksikute seksuaalsete kokkupuutumiste peale: sageli kestavad üksikud kokkupuuted kuni kaks tundi. Järelikult see, mis võib lesbidel jääda puudu sageduses, teevad nad tasa pikema kestvusega.[26]

Shere Hite'i uurimistöö (ehkki metodoloogiliste piirangutega) näitas, et enamik naisi vajab orgasmi saamiseks kõdisti (välispidist) stimuleerimist. Õige stimuleerimise korral võib olla lihtne saavutada tugevat orgasmi. Hite'i uurimuse järgi saavutab enamik naisi kergemini orgasmi masturbeerimisega lisaks oma keha paremini tundmise tõttu just kõdisti stimuleerimise kaudu.[27][28] Teadlaste Peplau, Fingerhut ja Bealsi (2004) ning Diamondi (2006) uurimistööd jäljendasid Kinsey leide osutades, et lesbid saavutavad orgasme seksuaalsel kokkupuutel sagedamini ja kergemini kui heteroseksuaalsed naised.[21]

Teadlased on uurinud ka konkreetseid seksuaalseid praktikaid naiste samasoolistes seksuaalsetes suhetes. Masters ja Johanson järgi on lesbide seas dildo tuppe sisestamine haruldane. Lesbid kipuvad sarnaselt vastassooliste paaridega rohkem keskenduma suguelundite stimuleerimisele kui otsesele kõdisti stimuleerimisele.[14] Laialt on levinud arvamus, et kõik naised, kes seksivad teiste naistega, osalevad suuseksis. Teaduslik uurimistöö ei toeta seda arvamust. Osadele lesbidele ja biseksuaalsetele naistele ei meeldi oraalne seks, kuna neile ei meeldi see kogemus. Samuti võivad mängu tulla erinevad psühholoogilised või sotsiaalsed tegurid. Näiteks võidakse leida, et selline tegevus ei ole puhas.[29][30][31] Teised lesbid ja biseksuaalsed naised leiavad, et suuseks on määrava tähtsusega osa naistevahelses seksuaalses tegevuses.[30][31] Võrreldes erisooliste paaridega peavad lesbipaarid suuseksi mittemeeldimist suurema tõenäosusega probleemiks. Seetõttu on tavaline, et nad otsivad teraapiast abi suuseksiga seotud vaimsest tõkkest üle saamiseks.[30]

Osadele lesbidele meeldib anaalseks, teistele mitte.[32] 1987. aastal viidi läbi mitteteaduslik uuring Colorados, kus küsitleti enam kui 100 lesbiorganisatsiooni liiget. Küsiti, milliseid tehnikaid kasutasid uuritavad viimasel kümnel seksuaalsel kokkupuutel. 100% vastanutest teatas suudlemisest, rindade imemisest ja kliitori manuaalsest stimuleerimisest. Enam kui 90% andis teada keelega suudlemisest, suuseksist ja sõrmede sisestamisest tuppe. 80% küsitletutest teatas tribadismist osavõtmisest. 30. aastates olevad lesbid olid võrreldes teiste vanusegruppidega kaks korda suurema tõenäosusega osa võtnud anaalsest stimuleerimisest (sõrme või dildoga).[6] 2014. aastal uuriti Ameerika Ühendriikides ja Kanadas lesbipaare. Uuring leidis, et 7% neist osaleb vähemalt korra nädalas anaalses stimuleerimises või penetratsioonis, umbes 10% korra kuus ning 70% ei osale praktikas üldse.[33]

2003. aastal viidi läbi 803 lesbi ja biseksuaalse naise seas, kes käisid Londonis kahes lesbidele mõeldud tervisekliinikus ning 415 ühes kogukonnas oleva naistega seksiva naise seas uurimus. Uurimuse tulemuste järgi oli kõige tavalisemateks seksuaalseteks praktikateks naiste vahel "suuseks, sõrme sisestamine tuppe, vastastikune masturbeerimine ning tribadism (frottage suguelundite vahelise kontaktiga või suguelundite hõõrumine partneri mõne teise kehaosa vastu)." Vaadeldud naistega seksivate naiste seas esines neid praktikaid 85% juhtudel. Sarnaselt varasemate uuringutega näitasid andmed, et naistega seksivate naiste seas on haruldane tupe penetratsioon dildo või muude seksileludega.[7][34] 2012. aasta veebiuuringus osales 3116 naistega seksivat naist. Enamik neist teatas, et nad on osalenud suguelundite hõõrumises (99,8%), sõrmeseksis (99,2%), tribadismis (90,8%), suuseksis (98,8%) ja kasutanud vibraatorit (74,1%).[35]

Terviseriskid[muuda | muuda lähteteksti]

Enamiku seksuaalsete tegevuste kaudu võivad levida mitmesugused infektsioonid. Suguhaiguste levimise tõenäosust vähendab turvaseks. Kuna naiste vaheline seks on oma loomult mittepenetratiivne, siis on risk vahetada kehavedelike suhteliselt madal. Seetõttu on suguhaiguste ülekandumise risk samuti suhteliselt madal.[36][37] Eriti kui seda võrrelda mees-naine või mees-mees paaride penetratiivsete seksuaalsete tegevustega.[38] Samade seksilelude kasutamine enam kui ühel partneril suurendab suguhaiguste leviku tõenäosust.[38][39] Ehkki lesbide seksuaalse tegevusega on HIV-i edasikandumise risk märkimisväärselt madalam kui mees-naine või mees-mees seksuaalse tegevusele, on see olemas.[38] HIV võib levida kehavedelike, näiteks vere (ka menstruaalvere), tupevedeliku ja rinnapiima kaudu. Samuti suuseksil, kui partneril on suus haavad või haavandid või kehv suuhügieen.[37]

Ameerika Ühendriikides tegutsev Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus (CDC) ei tunnistanud 1995. aastani naistevahelist seksi HIV-i ühe võimaliku leviku teena. CDC järgi puuduvad piisavad andmed, mis puudutaks suguhaiguste levimise riski naistevahelisel seksuaalsel kokkupuutel.[38] Sellele vaatamata väidab CDC, et naistevahelisel seksil võivad levida trihhomonoos, HIV, inimese papilloomiviirus (HPV, mida on seostatud peaaegu kõikide emakakaelavähkide juhtumitega) ja süüfilis.[38] Ehkki nende haiguste sagedused on teadmata näitas üks uuring, et 30% lesbidel ja biseksuaalsetel naistel on suguhaiguste ajalugu.[40] See ei tähenda, et seksuaalselt aktiivsed lesbid oleksid suuremate terviseriskidega kui üldine populatsioon. Health Canada märkis, et "kõikide HPV tüüpide (vähki tekitavad ja seda mitte tekitavad) esinemissagedus erinevate vaatlusaluste rühmade seas on vahemikus 20–33%".

Järgmised turvaseksisoovitused on rahvatervise ametnikud kokku leppinud naistega seksivatele naistele, et vältida seksuaalsel teel levivad infektsioone (STLI-e):

  • Väldi kontakti partneri menstruaalverega ja igasuguste nähtavate haiguskolletega suguelunditel.
  • Kata enam kui ühe inimese tuppe või pärakusse sisestatavad seksilelud uue kondoomiga iga uue inimese puhul; kaalu erineva lelu kasutamist iga inimese puhul.
  • Suuseksil kasuta tõket (näiteks lateksist lehte, lahtilõigatud kondoomi, toidukilet).
  • Käeseksil, mis võib põhjustada veritsemist, kasuta lateks- või vinüülkindaid.[41]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Lesbianism: Women's Sexual Expression Together". hite-research.com. 2005. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. oktoober 2008. Vaadatud 31. august 2017. 
  2. Levin, Roy J. "The breast/nipple/areola complex and human sexuality". Sexual & Relationship Therapy. Vol.21, Issue 2 (May 2006). p.237–249
  3. "Nipple/Breast stimulation and sexual arousal in young men and women". The Journal of Sexual Medicine 3 (3): 450–4. Mai 2006. PMID 16681470. doi:10.1111/j.1743-6109.2006.00230.x. 
  4. "Physiologic Mechanism of Nipple Stimulation". Medscape Today from WebMD. Vaadatud 20. november 2001. 
  5. "Oxytocin: the Great Facilitator of Life". Progress in Neurobiology 88 (2): 127–51. Juuni 2009. PMC 2689929. PMID 19482229. doi:10.1016/j.pneurobio.2009.04.001. 
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 Janell L. Carroll (2009). Sexuality Now: Embracing Diversity. Cengage Learning. p. 272. ISBN 0-495-60274-4. Vaadatud 19. detsember 2012. 
  7. 7,0 7,1 7,2 7,3 Jonathan Zenilman; Mohsen Shahmanesh (2011). Sexually Transmitted Infections: Diagnosis, Management, and Treatment. Jones & Bartlett Publishers. pp. 329–330. ISBN 0495812943. Vaadatud 4. november 2012. 
  8. "Lesbians' Sexual Activities and Efforts to Reduce Risks for Sexually Transmitted Diseases". J Gay Lesbian Med Assoc. 4 (2): 41–8. Juuni 2000. doi:10.1023/A:1009513623365. 
  9. "'I Want a Better Orgasm!'". WebMD. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. jaanuar 2009. Vaadatud 6. september 2017. 
  10. Janell L. Carroll (2009). Sexuality Now: Embracing Diversity. Cengage Learning. pp. 265–267. ISBN 978-0-495-60274-3. Vaadatud 12. mai 2014. 
  11. Mah, Kenneth; Binik, Yitzchak M (7. jaanuar 2001). "The nature of human orgasm: a critical review of major trends". Clinical Psychology Review 21 (6): 823–856. PMID 11497209. doi:10.1016/S0272-7358(00)00069-6. "Orgasmi saavutamisel hindasid naised kõdisti stimuleerimist olulisemaks, kui tupe stimuleerimist. Ainult 20% vastanutest osutas, et nad ei vaja vahekorra ajal eraldi kõdisti stimuleerimist." 
  12. Kammerer-Doak, Dorothy; Rogers, Rebecca G. (Juuni 2008). "Female Sexual Function and Dysfunction". Obstetrics and Gynecology Clinics of North America 35 (2): 169–183. PMID 18486835. doi:10.1016/j.ogc.2008.03.006. "Enamus naisi teatasid enda võimetusest saavutada orgasmi tupeseksil. Orgasmi saavutamiseks vajasid nad otsest kõdisti stimuleerimist... Umbes 20% saavutasid tupeseksil orgasmi..." 
  13. Kotecha, Sima (14. aprill 2008). "BBC - Newsbeat - Health - G Shot 'helps women in search of orgasm'". BBC News. Vaadatud 6. september 2017. 
  14. 14,0 14,1 14,2 14,3 14,4 Jerrold S. Greenberg; Clint E. Bruess; Sarah C. Conklin (2010). Exploring the dimensions of human sexuality. Jones & Bartlett Learning. pp. 489–490. ISBN 9780763797409. 9780763741488. Vaadatud 6. september 2017. 
  15. 15,0 15,1 15,2 Douglas C. Kimmel; Tara Rose; Steven David (2006). Lesbian, Gay, Bisexual, and Transgender Aging: Research and Clinical Perspectives. Jones & Bartlett Learning. pp. 73–79. ISBN 0-231-13618-8. 9780231136181. Vaadatud 6. september 2017. 
  16. Hite, Shere (2003). The Hite Report: A Nationwide Study of Female Sexuality. New York, NY: Seven Stories Press. p. 322. ISBN 1583225692. Vaadatud 6. september 2017. 
  17. Jude Schell (2008). Lesbian Sex: 101 Lovemaking Positions. Ten Speed Press. pp. 224 pages. ISBN 0-495-60274-4. Vaadatud 4. november 2012. 
  18. Judith Halberstam (1998). Female Masculinity. Duke University Press. p. 329. ISBN 0-8223-2243-9. 9780822322436. Vaadatud 19. detsember 2010. 
  19. Rogiere, Jean, "The Little Book of Sex". Ulysses Press. 2001.
  20. Kinsey, A.; Pomeroy, W.; Martin, C., & Gebhard, P. Sexual Behavior in the Human Female, Philadelphia: Saunders (1953), .
  21. 21,0 21,1 21,2 Wayne Weiten; Dana S. Dunn; Elizabeth Yost Hammer (2011). Psychology Applied to Modern Life: Adjustment in the 21st Century. Cengage Learning. p. 386. ISBN 1-111-18663-4. Vaadatud 9. september 2017. 
  22. 22,0 22,1 Suzanne Iasenza. "The big lie: lesbian bed death". Fridae, 9. november 2001. Vaadatud 9. september 2017.
  23. McCroy, Winnie (22. juuni 2010). "The Myth of Lesbian Bed Death". 'The Village Voice'. Vaadatud 9. september 2017. 
  24. Dowling, Nikki (25. veebruar 2010). "Girl On Girl: Lesbian Bed Death Is A Big, Fat Myth". The Frisky. Vaadatud 9. september 2017. 
  25. Holmberg, Diane; Blair, Karen Lyndsay (2009). "Sexual Desire, Communication, Satisfaction, and Preferences of Men and Women in Same-Sex Versus Mixed-Sex Relationships" (PDF). The Journal of Sex Research (Society for the Scientific Study of Sexuality) 46 (1): 57–66. ISSN 1559-8519. doi:10.1080/00224490802645294. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. oktoober 2013. 
  26. Blair, Karen; Pukall, Caroline (2014). "Can Less Be More? Comparing Duration vs. Frequency of Sexual Encounters in Same-Sex and Mixed-Sex Relationships" (PDF). Canadian Journal of Human Sexuality (University of Toronto Press) 23 (2): 123–136. doi:10.3138/cjhs.2393. 
  27. "The Hite Reports: What do they say?". hite-research.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. juuni 2009. Vaadatud 10. september 2017. 
  28. Hite, Shere (2004). The Hite Report: A Nationwide Study of Female Sexuality. New York, NY: Seven Stories Press. pp. 512 pages. ISBN 1-58322-569-2. Vaadatud 2. märts 2012. 
  29. Naomi B. McCormick (1994). Sexual Salvation: Affirming Women's Sexual Rights and Pleasures. Greenwood Publishing Group. p. 207. ISBN 0275943593. Vaadatud 10. september 2017. 
  30. 30,0 30,1 30,2 Ginny Vida; Karol D. Lightner; Tanya Viger (2010). The New Our Right to Love: A Lesbian Resource Book. Simon and Schuster. p. 74. ISBN 0684806827. Vaadatud 10. september 2017. 
  31. 31,0 31,1 Jerry J. J. Bigner; Joseph L. L. Wetchler (2012). Handbook of LGBT-Affirmative Couple and Family Therapy. Routledge. p. 102. ISBN 1136340327. Vaadatud 10. september 2017. 
  32. Kat Harding (2006). The Lesbian Kama Sutra. Macmillan. p. 31. ISBN 0-312-33585-7. Vaadatud 3. veebruar 2011. 
  33. Cohen, Jacqueline N.; Byers, E. Sandra (2014). "Beyond Lesbian Bed Death: Enhancing Our Understanding of the Sexuality of Sexual-Minority Women in Relationships". JOURNAL OF SEX RESEARCH 51 (8): 893–903. ISSN 0022-4499. doi:10.1080/00224499.2013.795924. 
  34. J V Bailey; C Farquhar; C Owen; D Whittaker (Aprill 2003). "Sexual behaviour of lesbians and bisexual women". Sexually Transmitted Infections 79 (2): 147–150. PMC 1744617. PMID 12690139. doi:10.1136/sti.79.2.147. 
  35. Schick, V; Rosenberger, JG; Herbenick, D; Reece, M (2012). "Sexual behaviour and risk reduction strategies among a multinational sample of women who have sex with women". Sex Transm Infect 88: 407–12. PMID 22563015. doi:10.1136/sextrans-2011-050404. 
  36. William Alexander; Helaine Bader; Judith H. LaRosa (2011). New Dimensions in Women's Health. |Jones & Bartlett Publishers. p. 211. ISBN 1449683754. Vaadatud 10. september 2017. 
  37. 37,0 37,1 Dianne Hales (2008). An Invitation to Health Brief 2010-2011. Cengage Learning. pp. 269–271. ISBN 0495391921. Vaadatud 29. august 2013. 
  38. 38,0 38,1 38,2 38,3 38,4 "Sexually Transmitted Diseases Treatment Guidelines, 2006". Centers for Disease Control and Prevention. 2006. Vaadatud 10. september 2017. 
  39. Chivers, Meredith L.; Wiedermana, Michael W. (2006). "Primary Care for Lesbians and Bisexual Women". American Family Physician 74 (2): 279–286. doi:10.1080/00224490709336797. 
  40. Lee R (Juuni 2000). "Health care problems of lesbian, gay, bisexual, and transgender patients". West J. Med. 172 (6): 403–8. PMC 1070935. PMID 10854396. doi:10.1136/ewjm.172.6.403. 
  41. Mravack, Sally A. (Juuli 2006)."Primary Care for Lesbians and Bisexual Women", American Family Physician 74 (2) Lk 279–286.