Herpes

Allikas: Vikipeedia
Herpes huulel

Herpes ehk ohatis (ladina keeles herpes) on peamiselt inimestel esinev naha- või limaskestade infektsioonhaigus, mida põhjustab Herpes simplex'i viirus (HSV).

Liigitus[muuda | muuda lähteteksti]

Ohatised liigitatakse sümptomite avaldumise asukoha järgi:[1]

Inimeste herpesviirusel on kaks alaliiki:– esimene põhjustab huuleohatist ning teine valulikke villilisi lööbeid suguelunditel ehk suguelundite ohatist. Herpesviirused on üheks levinumaks viirusnakkuseks inimeste seas kogu maailmas ning viirusesse nakatunute arv kasvab.

Tekkepõhjused[muuda | muuda lähteteksti]

Herpesviirused levivad otsese kontakti teel – üks alaliik enamasti mittesuguliselt, teine alaliik kaitsmata tupe-, anaal- ja suuseksi ajal partneritega, kellel on herpes. Huuleherpes võib suuseksi kaudu kanduda ka suguelunditele. Herpes levib ka siis, kui herpesehaigel puudub lööve. Herpesviirusega nakatunud rase naine võib sünnituse ajal nakatada oma vastsündinud last. Viirus tungib organismi kas limaskestade kaudu või läbi vigastatud naha.

Nakatumise järel jääbki viirus organismi, liikudes nahalt tundenärvide kaudu seljaaju tundenärvikogumikesse. Seal püsib ta varjatud kujul kogu elu ning kui organismi immuunsüsteem ajutiselt nõrgeneb, liigub viirus tundenärvide kaudu tagasi nahale või limaskestale, põhjustades vaevusi.

Sümptomid[muuda | muuda lähteteksti]

Huuleohatisele on iseloomulik sügelus, torkimistunne ja valu huulte piirkonnas, millele järgneb läbipaistvate vesivillide teke. Villid armistuvad ja paranevad iseenesest 3–5 ööpäeva jooksul. Teatud aja möödudes villiline valulik lööve huultel enamasti kordub. Ohatise kordumist võivad esile kutsuda UV-kiirgus, palavikulised haigused, stress, traumad, kirurgilised protseduurid ning külmetamine. Haiguse tõsiseks tüsistuseks võib olla silmade kahjustus[viide?].

•Suguelundite ohatise puhul ilmnevad esimesed lööbenähud 3–7 päeva peale nakatumist. Esmalt tekib sügelus ja valulikkus suguelundite piirkonnas, millele järgneb haavanduvate vesivillide teke. Uusi ville ja haavandeid tekib umbes 10 ööpäeva jooksul ning ilma ravita kestab haigus 3–4 nädalat. Naistel kulgeb haigus raskemini kui meestel. Suguelundite ohatise kordumist võivad provotseerida suguühe, nahatrauma, menstruatsioon, füüsiline või psüühiline stress. Sageli võib lööbimisega kaasneda palavik, pea- ja lihasevalud ning lähedal asuvate lümfisõlmede suurenemine.

Diagnoosimine[muuda | muuda lähteteksti]

Ohatise sümptomid on väga tüüpilised ning tavaliselt pole vaja uuringuid teha. Diagnoosi saab kinnitada, kui koguda tampooniga materjali villi või haavandi põhjast ning uurida seda laboris. Vereanalüüsist saab määrata viirusevastaseid antikehi.

Ravimine[muuda | muuda lähteteksti]

Herpesviiruste poolt põhjustatud huuleohatist, suguelundite ohatist ning tavaliselt vanematel inimestel avalduvat vöötohatist ravitakse viirusevastaste ravimitega, millest levinum on atsükloviir. Atsükloviiri on saada kreemina, tablettidena ja süstitava vormina. Sõltuvalt haiguse raskusest valitakse ravimvorm:– huuleohatise puhul piisab tavaliselt kreemist, tablette kasutatakse väga tihti korduva ohatise ning nõrgestatud immuunsüsteemiga haigete puhul. Rasketel juhtudel (näiteks ajupõletiku korral) manustatakse viirusevastast ravimit veeni.

Ennetamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kuna herpesehaige on nakkav ka mittelööbivas perioodis, on oluline seksuaalvahekordade ajal kasutada kondoomi või turvakilet.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik" 259 – 260:2004.