Mine sisu juurde

Inkvisitsioon

Allikas: Vikipeedia
Tribunali ruum Malta Inkvisiitorite Palees

Inkvisitsioon oli kirikliku kohtu vorm keskaegses Euroopas. See on ka tänini toimiv amet katoliku kirikus, mille praegune nimetus on Usudoktriini dikasteerium.

Kohtumõistmine ketserite üle Katoliku kiriku poolt algas 12. sajandil. 1232. aastal kirjutas paavst Gregory IX korralduse Maailm on langemas (ladina keeles Declinante jam mundi), käskides Tarragona peapiiskoppi alustada kohtupidamist ketserite üle. Seda jätkati ka mujal, kõige rohkem katarite vastu, seda ei nimetatud algselt inkvisitsiooniks. 1478. aastal asutasid Hispaania kuningas Ferdinand II ja kuninganna Isabella I Inkvisitsiooni Tribunali Püha Ameti (hispaania keeles Tribunal del Santo Oficio de la Inquisición), mida ei juhtinud paavst ega Katoliku kirik, see on tuntud kui Hispaania inkvisitsioon.[1]

Inkvisitsioon rajati 1232 ning see kestis umbes 4 sajandit, mille jooksul hukati Hispaanias 2500–5000 inimest, muudes riikides vähem, täpne arv ei ole teada.

Hispaania inkvisitsioon lõpetati 1834. aastal ning Portugali inkvisitsioon 1821. aastal, Katoliku kirik kaotas võimu väljaspool Katoliku kirikut ning sellega lõppes inkvisitsioon väljaspool Katoliku kirikut.[2]

Reformatsiooni ja hilisema antikatoliikliku propaganda tõttu ringleb inkvisitsiooni kohta palju müüte.

Inkvisitsioonikohtute toimikud on enamikus riiklikes arhiivides säilinud.

Inkvisitsioonikohtu liiget nimetati inkvisiitoriks.