Vana-Hiina

HIINA AJALUGU
VANAAEG
3 monarhi ja 5 keisrit
Xia dünastia 2070–1600 eKr
Shangi dünastia 1600–1046 eKr
Zhou dünastia 1122–256 eKr
Lääne-Zhou
Ida-Zhou
Kevadete-sügisete ajastu
Sõdivate riikide ajastu
KEISRIRIIGI AEG
Qini dünastia 221 eKr–206 eKr
Hani dünastia 206 eKr–220 pKr
Lääne-Hani
Xini dünastia
Ida-Hani
Kolm kuningriiki 220–280
Wei, Shu & Wu
Jini dünastia 265–420
Lääne-Jin
Ida-Jin	16 kuningriiki 304–439
Lõuna- ja põhjadünastiad 420–589
Sui dünastia 581–619
Tangi dünastia 618–907
5 dünastiat & 10 kuningriiki 907–960	Liao dünastia 907–1125

Songi dünastia 960–1279
Põhja-Song		Lääne-Xia
Lõuna-Song	Jin
Yuani dünastia 1271–1368
Mingi dünastia 1368–1644
Qingi dünastia 1644–1911
UUSAEG
Hiina Vabariik 1912–1949	Hiina keisririik 1915–1916
Hiina Rahvavabariik 1949–	Hiina Vabariik (Taiwanil)
Hiina ajalugu Hiina dünastiad Hiina sõjaajalugu Hiina kunsti ajalugu Hiina tehnika ja teaduse ajalugu Hiina hariduse ajalugu
See kast: vaata redigeeri

Vana-Hiina oli hiinlaste maa vanaaja Hiina tsivilisatsiooni perioodil.

Muistse Hiina tsivilisatsioon sai alguse umbes 8000 aastat tagasi, kui inimesed asusid elama Hiina kirdeossa ja kolme jõe kallastele: Huang He (Kollase jõe) äärde põhjas, Weihe (Jangtse lisajõgi) äärde loodes ja Jangtse äärde lõunas.

Hiina territooriumi (Ida-Hiina) esimene teadaolev kirjeldus pärineb 8.–5. sajandist eKr, selles kirjeldatakse 9 erineva piirkonna loodusolusid (jõgesid, mägesid) ja majanduselu. Samal ajal koostati esimesi kaarte.

Kuni 2. sajandini eKr tundsid hiinlased ainult Ida-Hiinat. Esimesi tõepäraseid andmeid Sise- ja Kesk-Aasia kohta tõi Hiinasse Zhang Qian (tsang tshjen) reisilt saadikuna läbi Tarimi nõo põhjaosa Issõk-Kuli kaudu Fergana orgu ja tagasi lõuna poolt Tarimi nõgu aastail 138–126. Sellest alates algas hiinlaste suhtlemine läänepoolsete rahvastega; kasutusele võeti niinimetatud Siiditee. Korrapärase mereliikluse alguseni 15.–16. sajandil oli Siiditee põhiline ühendustee Hiina, Sise-Aasia ja Vahemere maade vahel.

Hiina tsivilisatsioon tekkis erinevates piirkondlikes keskustes Huanghe jõe ja Jangtse jõe orgudes neoliitikumi ajastul. Traditsiooniliselt peetakse hiina tsivilisatsiooni hälliks Huanghe jõge. Hiina kirjalik ajalugu algas Shangi dünastiaga (u 1700 – u 1046 eKr). ^[1] Shangi dünastia ajast pärinevate vanas hieroglüüfkirjas olevate ennustusluude vanimaks vanuseks on radiosüsiniku meetodil dateeritud 1500 eKr. ^[2] Hiina kultuuri, kirjanduse ja filosoofia alused arenesid välja Zhou dünastia (1045–256 eKr) ajal. Ajaarvamise järjepidev kirjalik dateerimine algas Zhou dünastia ajal 841 eKr.

Esiaeg (Muinas Hiina)

Paleoliitikum

Leiukohad Hiina paleoliitikumist

Xiaochangliangi leiukohast leitud Homo erectus’e valmistatud kivist tööriistade vanuseks on hinnatud 1,36 miljonit aastat. ^[3] Xihoudu leiukohas on leitud vanimad tõendid tule kasutuse kohta 1,27 miljonit aastat tagasi. ^[4] Enim omal ajal tuntuks saanud Homo erectuse leiuks on 1923–1927 leitud Pekingi inimene.

Nüüdisinimese homo sapiensi toodud tulekasutusega seotud kultuur võis levida Hiinas 72–44 tt. Selle jälgi on leitud Altaist Kara Bomist (72 tt). Hiina aladelt on selle varajasemad jälgi leitud Sise Mongooliast (40,7 tt). Põhja-Hiinas Shuidonggonini leiupaiga paleliitilise kultuuri vältuseks oli 29,5–23,8 tt. ^[5] ^[6]

Umbes 22 tt on jälgi Xiachuanini kultuurist Shanxi provintsis (mikroliidid). Kolm Liyuzui koopast Liuzhoust, Guangxi provintsist, leitud potikildu on dateeritud 18,5 ja 21 tt. ^[7]

Neoliitikum

Leiukohad Hiina neoliitikumist

Vanaaeg (Vana Hiina) ehk keisririigieelne aeg

Mütoloogiline ajastu (u 3500 – u 2000 eKr)

Mütoloogilisel Xia dünastia eelsel perioodil olevat Hiinat valitsenud kolm monarhi ja viis keisrit ^[8]. Nendega, enam mütoloogiliste valitsejate ja kultuuriloojatega, seotud ajavahemikuks oli umbes 3500 eKr kuni 2000 eKr ^[9]. Esimesele neist, Fu Xile, omistatakse ka hiina hieroglüüfkirja ja guade loomine.

Xia dünastia (u 2100 – u 1600 eKr)

Pikemalt artiklis Xia dünastia

Xia dünastia (hiina 夏朝, Xiàcháo) oli Hiina esimene ajalooliselt dokumenteeritud dünastia. Valitses umbes aastatel 2070–1600 eKr. Xia dünastia rajas mütoloogiline keiser Yu Suur.

Shangi ja Yini dünastia (u 1700–1046 eKr)

Pikemalt artiklis Shangi dünastia, Yini dünastia

Shangi dünastia (商朝) oli Vana-Hiina teine (16. – 11. sajandi) dünastia. Selleaegset Hiina riiki nimetatakse Shangi riigiks. Shangi dünastia valitses Põhja-Hiinas 16. sajandist eKr kuni umbes 11. sajandini eKr. Shangi alad piirnesid Vaikse ookeani, Tiibeti kõrgmaa ja Gobi kõrbega. Shangi dünastia on esimene Hiina dünastia, mille ajast on säilinud kirjalikke mälestisi. ^[1] Shangi aegadest on säilinud palju esemeid ja nende seas kirjutisi pronksnõudel ning ennustusluudel. Sellest ajajärgust on leitud kokku üle 150 000 ennustusluu. Vanemate sellest ajast pärinevate vanas hieroglüüfkirjas olevate ennustusluude vanuseks on dateeritud 1500 eKr. ^[2] Eriti hästi tuntakse hilisemat Yini (殷) ajastut. Kokku on teada 30 kuninga nimed 17 põlvkonnast. Kõiki neid nimesid on kohatud Yinxu oraakliluudel, mistõttu enamik ajaloolasi usub, et need kuningad on tõesti olemas olnud.

Shang-Yini dünastiate ajal oli riigi eesotsas kuningas (wang), talle kuulus kogu maa. Ühiskonnas etendas peaosa sugukondlik ülikkond, tegemist oli laguneva sugukondliku korraga, milles suuremal või vähemal määral tekib juba orjus. Kuningas (wang) oli suguharus niihästi ilmaliku kui ka vaimse elu juhtija; tema tõi ohvreid ja temale allus kogu administratsioon. Kuid ta võimu piiras “suurte ja väikeste” nõukogu. Shang-Yini dõnastia riigi pealinn muutus pidevalt, nii et lõpuks ulatus nende arv kuueni. Üks neist kandis nime Zhengzhou, selle müüride vahel paiknesid palee- ja kultusehooned. Linnamüür oli ehitatud savitellistes ning oli 7 km pikk ja 9 meetrit kõrge. Väljapoole jäid elamu- ja töörajoonid, kus paiknesid luu-, pottsepa- ja pronksitöökojad.

14. sajandi algul eKr rajas Shangide kuningas Pangeng Huani jõe äärde oma Yini nimelise pealinna, mis asus 2 km põhja pool praegusest Anyangi linnast. Tegemist oli esimese püsiva pealinnaga Hiina ajaloos. Selles valitsenud Shangi dünastia kuningaid on nimetatud Yini dünastiaks.

Zhou dünastia (1066–256 eKr)

Pikemalt artiklis Zhou riik

Chunqiu ehk kevadete-sügisete ajastu (722–476 eKr)

Zhanguo ehk sõdivate riikide ajastu (476–221 eKr)

Pikemalt artiklis Sõdivate riikide ajastu ehk Zhanguo

Sõdivate riikide ajastu ehk võitlevate riikide aeg (lihtsustatud kirjas 战国时代 (Zhànguó Shídài) oli periood aastast 475 eKr kuni aastani 221 eKr. Songi dünastia aegne ajalooraamat Zizhi Tongjian paigutab ajastu alguse aastasse 403 eKr. Tegemist oli segase ajaga, kui Ida-Zhou dünastia kuningas oli täielikult autoriteedi kaotanud ja kohalikud vürstid hakkasid end kuningateks nimetama. Ida-Zhou dünastia alguses olnud 150 vasallriigist oli ajajärgu alguseks saanud umbes 16 niisugust vürstiriiki. Peale selle olid veel tolleaegses poliitikas oma osa mänginud rändrahvad põhjas ja hõimud läänes. Perioodi keskpaiku jäi alles seitse tugevamat vürstiriiki, millest igaüks püüdis vallutada kogu maad. Lõpuks jäi selles võitluseks võitjaks Qini riik, mis hävitas ja liitis endaga ülejäänud kuus. Sellega algas Hiinas keisridünastiate ajastu.

Jätkusid eelmisel ajastul alanud suured muutused. Hüljati vanu traditsioone ja kerkis esile uusi ideid. Riikidevaheline konkurents parema tehnoloogia, halduse ja ideede pärast koos raua ja rauast tööriistade levikuga tõid uue külluse ning kaubanduse ja linnastumise seninähtamatu arengutaseme. Paljud tänapäeva Hiina linnad tekkisid tol ajal. Koos sellega puhkes õitsele täiesti uus kultuur, milles arenesid välja omanäoline filosoofia, kirjandus ja teadus.

Vaata ka

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 "Cultural History and Archaeology of China" [1] Bureau of Educational and Cultural Affairs, U.S. State Department.
↑ ^2,0 ^2,1 Henry Cleere. Archaeological Heritage Management in the Modern World. 2005. Routledge. p. 318. ISBN 0415214483.
↑ "Earliest Presence of Humans in Northeast Asia". Smithsonian Institution. [2]^{[alaline kõdulink]} Retrieved 2007-08-04.
↑ Rixiang Zhu, Zhisheng An, Richard Pott, Kenneth A. Hoffman (June 2003). "Magnetostratigraphic dating of early humans of in China" [3] (PDF). Earth Science Reviews 61 (3–4): 191–361.
↑ LATE PALEOLITHIC OCCUPATION OF NORTH CHINA [4]
↑ P. Jeffrey Brantingham, Andrei I. Krivoshapkin, Li Jinzeng and Ya. Tserendagva The Initial Upper Paleolithic in Northeast Asia1 2001 by The Wenner-Gren Foundation for Anthropological Research. [5]
↑ "The discovery of early pottery in China" by Zhang Chi, Department of Archaeology, Peking University, China [6]
↑ Morton, W. Scott Morton. Morton, William Scott. Lewis Charlton M. [2005] (2005). China: its history and culture. McGraw-Hill. ISBN 0071412794, 9780071412797. pg 14.
↑ 劉煒/著. [2002] (2002) Chinese civilization in a new light 中華文明傳真#1 原始社會：東方的曙光. Commercial press publishing company. ISBN 9620753143. Timetable.

Välislingid

http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Hiina.htm

[C01-1] 1,0 ^1,1 "Cultural History and Archaeology of China" [1] Bureau of Educational and Cultural Affairs, U.S. State Department.

[C02-2] 2,0 ^2,1 Henry Cleere. Archaeological Heritage Management in the Modern World. 2005. Routledge. p. 318. ISBN 0415214483.

[TrYoo-3] "Earliest Presence of Humans in Northeast Asia". Smithsonian Institution. [2]^{[alaline kõdulink]} Retrieved 2007-08-04.

[g95w8-4] Rixiang Zhu, Zhisheng An, Richard Pott, Kenneth A. Hoffman (June 2003). "Magnetostratigraphic dating of early humans of in China" [3] (PDF). Earth Science Reviews 61 (3–4): 191–361.

[awslz-5] LATE PALEOLITHIC OCCUPATION OF NORTH CHINA [4]

[mumYw-6] P. Jeffrey Brantingham, Andrei I. Krivoshapkin, Li Jinzeng and Ya. Tserendagva The Initial Upper Paleolithic in Northeast Asia1 2001 by The Wenner-Gren Foundation for Anthropological Research. [5]

[moSYo-7] "The discovery of early pottery in China" by Zhang Chi, Department of Archaeology, Peking University, China [6]

[Mor-8] Morton, W. Scott Morton. Morton, William Scott. Lewis Charlton M. [2005] (2005). China: its history and culture. McGraw-Hill. ISBN 0071412794, 9780071412797. pg 14.

[clight2-9] 劉煒/著. [2002] (2002) Chinese civilization in a new light 中華文明傳真#1 原始社會：東方的曙光. Commercial press publishing company. ISBN 9620753143. Timetable.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]