Intersektsionaalsus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Intersektsionaalsus on analüütiline tööriist, mis püüab välja selgitada, kuidas vastastikmõjus võimusuhted mõjuvad neile, kes on ühiskonnas kõige tõrjutumad[1]. Intersektsionaalsus on seisukoht, et inimest iseloomustavad eri aspektid nagu klass, rass, seksuaalne sättumus, puue ja sugu ei eksisteeri üksteisest eraldi, vaid on keeruliselt põimunud.

Ajalooline taust[muuda | muuda lähteteksti]

Mõiste intersektsionaalsus püüab valgustada dünaamikat, mis on liiga sageli jäänud feministliku liikumise ja teooria raames tähelepanuta.[2] Nii on bell hooks öelnud, et selline lähenemine "vaidlustas arusaama, et "sugu" on peamine tegur, mis määrab naise saatuse."[3] See käsitlus tärkas sellest, et mustad naised olid ajalooliselt feministlikust liikumisest väljatõrjutud, asjaolu, mille vastu juba 1800. aastatest alates astusid mustad feministid, nagu Anna Julia Cooper. Intersektsionaalsuse mõiste kasutuselevõtt toetas väga mitmel viisil värvilise taustaga naiste nõudeid, et nad kuuluvad mõlemasse poliitilisse sfääri.

Liikumine, mille eesotsas olid värvilise taustaga naised, vaidlustas varasemates feministlikes liikumistes nii tavapärase idee, et naised on homogeenne kategooria, kes jagavad olemuslikult samu elukogemusi. See väide tulenes arusaamast, et valged keskklassi naised ei esinda kuigi täpselt feministlikku liikumist tervikuna.[4] Tõdemus, et rõhumise vormid, mida on kogenud valged keskklassi naised, erinevad neist, mida kogevad mustad, vaesed või puudega naised, viis feministid selliste käsitluste otsinguni, mis ühendaks viisid, kuidas sugu, rass ja klass "naise saatust määravad".

Feministlik vaade[muuda | muuda lähteteksti]

Intersektsionaalse feministliku teooria võttis kasutusele black feminism’i liikumises osaleja Kimberlé Crenshaw 1989. aastal.[5]. Crenshaw kritiseeris soouuringute arusaama, et naised on “ainult” naised ning osutas sellele, et on olemas teisi tegureid, mis mõjutavad diskrimineerimist, näiteks rahvus ja nahavärv, vanus või klass.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Cooper, Brittney (01.02.2016). Intersectionality (inglise keeles). doi:10.1093/oxfordhb/9780199328581.013.20. 
  2. Thompson, Becky (2002). "Multiracial feminism: recasting the chronology of Second Wave Feminism". Feminist Studies 28 (2): 337. JSTOR 3178747. doi:10.2307/3178747. 
  3. hooks, bell (2014) [1984]. Feminist Theory: from margin to center (trükk: 3rd). New York: Routledge. ISBN 9781138821668. 
  4. Davis, Angela Y. (1983). Women, Race & Class. New York: Vintage Books. ISBN 9780394713519. 
  5. Crenshaw, Kimberlé (1989). "Demarginalizing the intersection of race and sex: a Black feminist critique of antidiscrimination doctrine, feminist theory and antiracist politics". University of Chicago Legal Forum, special issue: Feminism in the Law: Theory, Practice and Criticism (University of Chicago Law School): 139–168.