Arutelu:Homofoobia

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Drawing-Gay flag.png See artikkel pakub huvi Vikiprojektile LGBT, mille eesmärgiks on täiustada LGBT temaatilisi artikleid.

Siin on pisut neutraalsusprobleeme. Nimelt on raske konkreetse käitumise suhtes öelda, kas tegemist on homofoobiaga. Kui homo teeb midagi , mis mulle ei meeldi, kas ma olen siis homofoob. Vastumeelsus kellegi vastu võib olla tingitud ka muudest põhjustest. Kui näiteks keegi protesteerib homoparaadi vastu, siis see definitsiooni järgi ei tähenda tingimata, et ta on homofoob.

Samuti on raske öelda, kas homofoobia on aktsepteeritud. See nõuab sotsioloogilisi uuringuid.

Ka ("fundamentalistlike") kristlaste suhtumine ei ühemõtteline: kui lähtutakse lihtsalt sellest, et teatud homoseksuaalne käitumine on patt, siis see ei tähenda, et homod on vastumeelsed, (ei, neid armastatakse), ei tähenda, et homosid diskrimineeritakse, (patusse suhtutakse kõigi puhul ühtemoodi) ega tähenda, et homosid kardetakse. Homoparaadis võidakse näha ebatervete väärtuste propageerimist sarnaselt Õllesummeriga; sel juhul pole tegu diskrimineerimisega ega vastumeelsusega inimeste vastu, vaid püüdega ühiskonda kaitsta. Andres 21. august 2007, kell 23:31 (UTC)

Miks arvatakse, et termini kasutamine on vastuoluline? See jääb õhku rippuma. Andres 21. august 2007, kell 23:32 (UTC)

See esimene osa kuni Homofoobiani Eestis on inglise keelsest wikist tõlgitud. Moester 21. august 2007, kell 23:42 (UTC)

Teise osa tähendus sõltub esimesest osast. Ja esimese osa probleemid ei sõltu teksti päritolust. Andres 21. august 2007, kell 23:59 (UTC)
Viimase saadaloleva ÕSi järgi ei ole eesti keeles sellist sõna nagu homofoobia. Wictonary annab sõna juurde lisaseletuseks sellise asja:"Along with some other terms ending in -phobia, homophobia (in its extant sense) refers to an antipathy rather than a fear, although it can be said that homophobia is motivated by fear."

Ok, homofoobia on aksepteeritud võib maha võtta ja panna asemele, et homofoobia ei ole ühiskonnas hukka mõistetud.

Termini kasutamine on vastuoluline just seetõttu, et juba sina siin mõistad seda erinevalt kui mina.

See tähendab ju lihtsalt, et sõna võidakse erinevalt mõista või erinevalt kasutada. Selles pole mingit vastuolul Mina aga ei mõista seda kuidagi, vaid lihtsalt lähtun artikli alguses antud definitsioonist.
See, et sõna ÕS-is pole, ei tähenda, et seda sõna pole olemas. Andres 22. august 2007, kell 08:33 (UTC)

"Homofoobia on Eestis küllaltki laialt levinud ja ühiskonnas akspteeritud" - see väide vajab kohe kindlasti viidet. Mina näiteks olen veendunud, et enamikke eestlasi jätab homofoobia täiesti külmaks. Eriti naisi. --Hendrix 22. august 2007, kell 04:29 (UTC)

Ma ei mõelnudki selle all, et ühiskonna enamus vms. on homofoobid, mida see lause ka ei väide, vaid, et Eestis on homofoobia laialt levinud, võrreldes nt. lääne ühiskonnaga. Ma arvan, et pigem vajab see lihtsalt täpsustamist. Moester 22. august 2007, kell 07:56 (UTC)

Homofoobia, koos mõnede muude foobiatega ei viita tingimata hirmule, vaid tihti pigem antipaatiale.

See lause on minu meelest ülearune, sest ta dubleerib definitsiooni. Andres 22. august 2007, kell 08:34 (UTC)

Üritage hoida artikkel neutraalsem palun. Rohkem selget lakoonilisust, vähem lobisevat suunamist. Ärge palun lisage sellele vanu päevakajalisi uudiseid (pange lingid alla kui vaja) ja ärge palun üritage seal midagi teistele tõestada. Kõrvaldasin ilmselgelt täiesti ülearuse liigliha. Nüüd on jutt lühem ja palju selgem.

Artikliga tuleb muidugi veel kõvasti töötada, aga mulle tundub, et osa asju Sa viskasid välja põhjendamatult. Aga ma viskasin välja mõned teised kohad, mis olid liiga ebamäärased või teemasse mittepuutuvad.
Esiteks, "homofoobia" ei tähenda eesti keeles ainult kartust. Selle tõenduseks lisasin viite EKSS-ile.
Teiseks, uurimuse kokkuvõte ja mõne sündmuse kirjeldus peaksid võib-olla olema mujal, teisiti esitatud või teisiti paigutatud. Aga ma ei leia, et nad peaksid olema Vikipeediast üldse kustutatud. Sellepärast ma jätsin nad sisse.
Võtsin lobisemist vähemaks. Aga neutraalsusega ma probleeme ei näe. Ma ei näe ka, et siin püütaks midagi tõestada. Andres 26. september 2010, kell 11:37 (EEST)

On täheldatud seost koduse kasvatuse ja homofoobia taseme vahel, samuti kaldub homofoobsem olema inimene, kes ei tea oma tutvus- või sõprusringkonnas ühtegi homoseksuaali.

See on millegipärast välja võetud. Andres 20. november 2010, kell 13:50 (EET)

Arvan, et homofiil ei ole mitte homoseksuaal, vaid see, kes suhtub homoseksuaalidesse hästi või kaitsvalt. Andres (arutelu) 15. detsember 2013, kell 16:50 (EET)

Lähtusin ingliskeelsest terminist 'homophile', mis tähendab ennekõike just homoseksuaali ennast (https://en.wikipedia.org/wiki/Homophile). Eestikeelset sõna polnud enne kuulnudki, guugeldasin ja näen, et see esineb vaid mitteametlikes allikates, inimesed on kasutanud seda eri tähendustes (geide sünonüümina, geide liikumise toetaja tähistamiseks ning iroonilise või solvava sõnana geidesse neutraalselt või positiivselt suhtuvate inimeste kohta). Seejuures andis otsing ka üsna vähe vasteid. Ehk siis termin on mitteametlik, vähelevinud ja puudub ühene tähendus, mistõttu arvan endiselt, et ta koht pole siin. Minnekon (arutelu) 16. detsember 2013, kell 02:26 (EET)

Jaotis "Homofoobia põhjused" ei kuulu minu meelest siia, vaid pigem artiklisse Homoseksuaalsus. Ja sisu ei ole pealkirjaga vastavuses, sest seal ei räägita homofoobia põhjustest. Andres (arutelu) 15. detsember 2013, kell 16:57 (EET)

Pealkiri on tõesti eksitav. 'Homofoobide argumendid' vms ehk adekvaatsem. Sobib ka Homoseksuaalsuse artiklisse, aga siin tundub mulle teemakohasem, üks räägib nähtusest, teine ühiskonna suhtumisest sellesse. Minnekon (arutelu) 16. detsember 2013, kell 02:26 (EET)
Ma ei ole viidatud artiklid lugenud, aga esituse järgi ei puuduta see homofoobiat üldiselt, vaid argumente homoseksuaalsuse vastu. Homofoobid ei pruugi üldse mingeid argumente kasutada. Andres (arutelu) 17. detsember 2013, kell 02:06 (EET)
Heitsin artiklile pilgu peale ja lisasin lingi. Saatesõnas mainitakse küll homofoobiat. Autor räägib argumentidest selle kasuks, miks mehed ei tohiks olla omavahel seksuaalvahekorras, ja esitab neile vastuargumendid. Ta vaatleb ainult kaht tüüpi argumente: 1) see on loomuvastane; ja 2) see on kahjulik. Andres (arutelu) 17. detsember 2013, kell 02:21 (EET)
Lugesin läbi. Ta ei vaatle kõiki argumente ega väida, et vaatleb kõiki argumente. Ma tean veel ühte argumenti, nimelt et homoseksuaalne seksuaalvahekord on patt. Andres (arutelu) 17. detsember 2013, kell 03:11 (EET)

Minu meelest ei ole seal jutt mitte niivõrd homofoobia põhjendamisest või õigustamisest, vaid lihtsalt argumentidest homoseksuaalse käitumise hukkamõistetavuse kasuks. Hoomoseksuaalsuse hukkamõistetavus ei õigusta ega põhjenda kuigivõrd homofoobiat. Andres (arutelu) 15. detsember 2013, kell 17:01 (EET)

Homoseksuaalsuse hukkamõistatavus ei õigusta ega põhjenda homofoobiat kui vaenulikku suhtumist homoseksuaalsusesse või homodesse? Ma vist ei saanud aru, mida sa täpselt mõtled. Minnekon (arutelu) 16. detsember 2013, kell 02:26 (EET)
Õige küll, ma ei vaadanud definitsiooni. Arvasin, et jutt on homoseksuaalidesse suhtumisest. Aga siis seda enam see ei kuulu siia, sest jutt on minu meelest ainult homoseksuaalsuse hukkamõistetavusest, mitte suhtumisest homoseksuaalidesse. Andres (arutelu) 17. detsember 2013, kell 02:06 (EET)
Mitte homoseksuaalsuse kui niisuguse (mitte homoseksuaalsete tunnete), vaid meestevahelise (või naistevahelise) seksuaalvahekorra hukkamõistetavuse kasuks. Andres (arutelu) 17. detsember 2013, kell 03:11 (EET)
Tänud artikli lingi eest, kirjutasin enne lihtsalt oma vanade märkmete järgi. Kohendasin nüüd teksti su tähelepanekute valguses. Minu jaoks sobib see peatükk hästi ka siia teemasse, aga kes tahab võib ümber tõsta, mina vastu pole.Minnekon (arutelu) 17. detsember 2013, kell 08:01 (EET)

See on nüüd välja tõstetud põhjendusega, et see on kopipeist. Pole nõus, see on refereering. Küll aga olen nõus, et see ei käi siinse artikli teema alla.

John Corvino analüüs homoseksuaalse vahekorra vastastest väidetest[muuda lähteteksti]

John Corvino toob välja 2 levinumat tüüpi (loomuvastane ja kahjulik) väiteid homoseksuaalse vahekorra hukkamõistetavuse kasuks ning omapoolsed vastuväited neile[1].

Homoseksuaalsus on hukkamõistetav, sest ta on loomuvastane ehk:
  • ebaharilik.

Statistiliselt ebatavalisi tegevusi on aga palju, nt sanskriti lugemine või mandoliini mängimine, aga neid ei peeta sellepärast veel taunitavateks tegudeks.

  • teised loomad nii ei käitu.

Esiteks on küllalt näiteid homoseksuaalsusest paljudel loomaliikidel; teiseks teevad inimesed palju asju, mida teised loomad ei tee (toiduküpsetamine, autojuhtimine jne) ega pea neid lihtsalt selle pärast ebamoraalseks. Puudub loogiline põhjus, miks inimesed üldse peaksid oma käitumisreeglite alused võtma mujalt loomariigist.

  • ei tulene kaasasündinud tungidest ja soodumustest.

Mingi teo hukkamõistetavus ei sõltu sellest, kas konkreetsel isikul on kaasasündinud soodumus selle tegevuse tegemiseks või ei. Sünnipäraselt vägivaldse loomuga inimestel pole teistest rohkem õigust vägivalda tarvitada. Samamoodi pole alust hukka mõista vasaku käega kirjutamist lihtsalt sellepärast, et konkreetne inimene võis olla sündinud paremakäelisena.

  • vastuolus teatud kehaosade peamise eesmärgiga. Suguorganid on loodud soo jätkamiseks, aga homoseksuaalsest vahekorrast järglasi ei saada.

Kui ühe kehaosaga saab teha mitmeid asju (nt suuga rääkida, süüa, postmarki märjaks teha, suudelda jne), siis puudub kriteerium, mille alusel mõnesid neist kehaosa peamisteks eesmärkideks pidada, teisi aga ebaloomulikeks või ebamoraalseteks tegevusteks liigitada. Samuti kui probleemiks on see, et homoseksuaalsest suhtest ei sünni lapsi, siis peaks hukka mõistma ka rasestumisvastaste vahendite kasutamise, masturbeerimise ning seksuaalsuhted viljatutel paaridel ja raseduse ajal.

  • vastumeelsust või vastikust tekitav.

Kellegi emotsionaalne vastumeelsus pole adekvaatne alus tegevuse (nt lahkamise läbiviimise, WC puhastamise, homoseksuaalse vahekorra) hukkamõistmiseks.

Homoseksuaalsus on hukkamõistetav, sest ta kahjustab homoseksualiste ennast või teisi inimesi:
  • põhjustades homoseksuaalidel vaimse ja füüsilise tervise nõrgenemist.

Kui seda ka tõepoolest neil keskmisest enam esineb, siis pigem tuleneb see just homofoobiast ja sellega seotud stressist.

  • nõrgendades püsisuhteid.

Püsisuhete nõrkus on laiem ühiskondlik nähtus ja levib ka heteroseksuaalsetes suhetes, millel on homoseksuaalsete paarisuhetega võrreldes palju suurem ühiskondlik toetus.

  • levitades AIDSi.

Probleem on siin siiski haigus, mitte homoseksuaalsus iseenesest. Samas loogikaga kaasa minnes tuleks kõigilt naistelt just nõuda homoseksuaalsust, sest lesbide hulgas esineb AIDSi kõigist seksuaalsuhete gruppidest kõige vähem.

  • kahjustades anaalseksi kaudu tervist.

Homoseksuaalidel on ka alternatiivseid seksuaalvahekorra vorme ja otsustamine, kas inimene võtab mõne terviskahjustava tegevusega seotud riski, peab jääma ta enda otsustada.

  • jättes nad ilma heteroseksuaalse suhtega kaasnevast suuremast rahulolust.

Homoseksuaalid eelistavad homoseksuaalset suhet just sellepärast, et nad saavad sellest suurema rahulolu.

  • ohustades lapsi neid seksuaalselt ära kasutades.

Pole alust uskuda, et homoseksuaalsete inimesete hulgas on keskmisest rohkem laste ärakasutajaid. Isegi selle eeldusega kaasa minnes ei tee see kuidagi kõiki homoseksuaale selles osas süüdlasteks või ohtlikemateks.

  • ohustades lapsi jättes neile mulje, et homoseksualism on aktsepteeritav.

Selline väide on üksinda sisutühi - enne selle esitamist on vaja tõestada, miks homoseksuaalsus pole aktsepteeritav.

  • ohustades inimkonna edasikestmist, kuna ei saada järglasi.

Inimkonna edasikestmiseks pole vaja kõigil inimestel järglasi saada. Samas homoseksuaalid ikkagi ka võivad saada järglasi, lihtsalt mitte üksteisega, vaid kasutades muid teid nagu nt viljatud heteropaaridki, ohustades inimkonna kestmist kindlasti vähem kui nt tsölibaadis vaimulikud. Andres (arutelu) 23. aprill 2014, kell 12:48 (EEST)


Homofoobia stigmad võiks jaotada tinglikult kolmeks:

  1. Seksuaalne stigma – ühised teadmised sellest, et ühiskond reageerib negatiivselt igale mitteheteroseksuaalsele käitumisele, identiteeti, suhtesse või kogukonda;
  2. Heteroseksism – kultuuriline ideoloogia, mis kinnistab seksuaalset stigmat;
  3. Seksuaalne eelarvamus – negatiivsed isiklikud arvamused, mis seonduvad seksuaalse orientatsiooniga.
See on välja võetud. On tõesti raskesti mõistetav, aga kindlasti midagi tähendab. Tagasi panna saaks selgemas esituses koos viitega. Andres (arutelu) 23. aprill 2014, kell 11:58 (EEST)

2000. aasta küsitlus[muuda lähteteksti]

Selle 2000ndal aastal tehtud küsitluse metoodika ja tulemused leiaks tõenäoliselt Kadri Vahe 2001. aasta TPÜ bakalaureusetööst "Ühiskonna hoiakud homoseksuaalsuse suhtes - Tallinna näitel". Sellele on samamoodi viidatud mingites Googlist leitavates bakatöödes, et jääb tugev kahtlus nagu oleks viidatud kaudselt läbi Delfi artikli. Bakatöö ise tundub olevat avaldamata, seega ... kahtlane. -- J (arutelu) 23. aprill 2014, kell 12:10 (EEST)

Eemaldatud amor.ee välislink[muuda lähteteksti]

Seisuga 23.04.2014 polnud artikli ainuke "Välislingid" pealkirja all olev link Sissekanne saidil amor.ee enam asjakohane. Eemaldasin. J (arutelu) 23. aprill 2014, kell 12:53 (EEST)


Esimeses lauses on öeldud, et homofoobia on kartus või vaenulikkus homoseksuaalsuse või homoseksuaalide suhtes. Samasugune definitsioon on ka EKSS-is. Kui ma nüüd ütlen, et homoseksuaalne praktika on patt ja parem oleks, kui seda ei oleks, kas ma siis ei ole homoseksuaalsuse suhtes vaenulik? Andres (arutelu) 23. aprill 2014, kell 13:41 (EEST)

Niivõrd kuivõrd mingi isikustamatu abstraktse kontseptsiooni vastu vaenulik saab olla. See kui keegi on homoseksuaalsuse suhtes vaenulik, ei tähenda ju, et ta on homoseksuaalide suhtes vaenulik. Kas viha õhutamine natsismi, kommunismi, pedofiilia või kummikarude vastu on kuritegu? Või on see tõde väga mõistetamatu tänapäeva ilmalikule inimesele? Kui nüüd juba usuteemale jutt läks, siis tooks siit ka näite: Kas Jeesus vihkas patuseid? - Ei (näiteks Mt 9:10-13). Ta vaenas küll pattu, ent armastas patuseid. Samamoodi on ka inimesel võimalik. Kui kellegi laps teeb kurja pahandust, kas ta siis vihkab teda? - Ei vihka. Ta mõistab küll hukka väära teo (või mõtlemise), aga ta jätkuvalt armastab oma last ja tahab teda kurjalt teelt õigele teele tagasi pöörata. Kui laps jätkuvalt ei paranda meelt, kas siis armastav lapsevanem vihkab teda? Ei vihka, vaid ikka ja jälle üritab oma last armastuses õigetele radadele suunata. Niisamuti on (või vähemalt peaks olema) kristlaste suhtumine homoseksuaalide ja nende patu suhtes: vastavalt inimest armastav aga pattu vihkav... Aga kas homoseksuaalid ei vaena ega vihka neid, keda nad nimetavad homofoobideks? Aga homofoobiat? Kas mitte nemad ei õhuta viha ja vaenu teisitimõtlejate või teisitimõtlemise suhtes? Näiteks Varro Vooglaiu suhtes on küll päris Gaystapoks läinud mõnikord, kui homoaktivistid väidetavalt tema tööandjaga vastaval teemal juttu tegid. Ühesõnaga see on pigem delikaatne teema praegusel ajastul ja ainult rangelt ratsionaalse ja kriitilise mõtlemisega peaks selliseid artikleid täiendama/parandama. J (arutelu) 23. aprill 2014, kell 14:27 (EEST)
Jah, saab olla vaenulik nähtuse vastu, ilma et oldaks vaenulik selle kandjate vastu. Mida muud võiks vaenulikkus mingi nähtuse vastu olla kui soov, et seda poleks (või et see oleks minust kaugemal)? Sellest Sa ju räägidki ja definitsiooni järgi on see homofoobia. Andres (arutelu) 23. aprill 2014, kell 14:41 (EEST)
Üleüldse on see minu hinnangul üks demagoogilise kujuga mõiste, mille semantiline eesmärk näib olevat halvustada teisitimõtlejaid. Kriitikat selle mõiste kohta on toodud ka ingliskeelses Wikipedias. J (arutelu) 23. aprill 2014, kell 14:55 (EEST)
Nojah. Aga selles asjas on lahknevaid arvamusi. Arvan, et vähemalt algselt ei olnud see mõeldud halvustamiseks. Kahtlemata kasutatakse seda sõna ka halvustavalt. Andres (arutelu) 23. aprill 2014, kell 15:03 (EEST)
Ei, ma eksisin. Definitsioonis on "ja", mitte "või". Andres (arutelu) 23. aprill 2014, kell 14:42 (EEST)
Vaatame, kuidas mujal on defineeritud. TEA entsüklopeedias on definitsioonis "või". Seevastu Britannica räägib ainult homoseksuaalidest. Nii et on olemas mitu oluliselt erinevat definitsiooni. See teeb teema käsitlemise keeruliseks. Andres (arutelu) 23. aprill 2014, kell 14:53 (EEST)
Inglise viki artiklis on jällegi "või". Sellise definitsiooni puhul ei saa homoseksuaalsuse vastustamist homofoobia alt välja jätta. Andres (arutelu) 23. aprill 2014, kell 15:03 (EEST)

Huvitav, et artikli alajaotuses Kristlus ja Piibel ei ole Uuest Testamendist üldse juttu. Uues Testamendis on kolmes kohas homoseksuaalsusest juttu. Ja väga selgelt ja ühemõtteliselt: Pauluse kiri roomlastele 1:26-27 : "Sellepärast on Jumal nad annud häbematuisse ihadesse; sest nende naised on vahetanud loomuliku sugulise käitlemise loomuvastasega. Ja samuti on ka mehed loobunud loomulikust naise sugulisest käitlemisest ja on oma himus süttinud üksteisest ja teinud rõvedust mees mehega ja kätte saanud iseenestes oma eksimuse palga, mille pidid saama." Pauluse esimene kiri korintlastele 6:9-10 : "Või kas teie ei tea, et ülekohtused ei päri Jumala riiki? Ärge eksige: hoorajad ja ebajumala kummardajad ja abielurikkujad ja salajased ropud ja poisipilastajad. Ja vargad ja ahned, joodikud, pilkajad ja anastajad ei päri Jumala riiki!". Pauluse esimene kiri Timoteosele 1:9-10 : "Ja peab meeles, et käsku pole seatud õigele, vaid ülekohtustele ja kangekaelseile, jumalakartmatuile ja patustele, õelatele ja roojastele, isatapjaile ja ematapjaile, mõrtsukaile. Hoorajaile, poisipilastajaile, inimesemüüjaile, valelikele, valevandujaile ja kõigele muule, mis käib õige õpetuse vastu." Velirand (arutelu) 24. juuli 2017, kell 00:00 (EEST)

1) Tegemist on tõlkega inglisekeelsest Vikist. Kuna seal ei ole Uut Testamenti mainutud, siis ei ole seda ka tõlkes. 2) Mainitud Uue Testamendiga seotud kolm kohta langevad lause "Samuti on kahtluse alla seatud lõikudes kasutatud haruldaste ja tavatute sõnade tõlked" alla (Vaata Homoseksuaalsus Uues Testamendis). Ehk peaks selguse huvides lause ümber tegema nii, et see viitaks tervele Piiblile? Praegu jääb tõesti ekslik mulje, et teadlased räägivad vaid Vanast Testamendist.--Taavik27 (arutelu) 24. juuli 2017, kell 00:49 (EEST)
  1. John Corvino. "Homosexuality: The Nature and Harm Arguments". – Alan Soble. The Philosophy of Sex: Contemporary Readings. Lanham, Rowman & Littleffield Publishers 1977. Veebiversioon