Estonia puiestee

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Gogoli puiestee)
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Tallinna tänavast; teiste asulate tänavate kohta vaata artikleid Estonia puiestee (Ahtme) ja Estonia puiestee (Oisu)

Kaart
Vaade Estonia puiesteele Vabaduse väljaku ristmikult; taamal Eesti Panga peahoone

Estonia puiestee on üks Tallinna kesklinna peatänavaist.

Estonia puiestee algab Laikmaa tänava ristmikult Viru keskuse juurest,[1] ristub Teatri väljaku, Sakala tänava, Georg Otsa tänava ja Kentmanni tänavaga ja lõppeb Vabaduse väljakul.

Puiestee on varem kandnud järgmisi nimesid: Peetri promenaad, Vene turu promenaad, Promenaad (saksa keeles Promenade), Ringtänav koos Mere puiesteega (Der Ring/Ringstraße), Gogoli puiestee, Karjavärava puiestee, Vabaduse puiestee, Viruvärava puiestee.

Hoonestus[muuda | muuda lähteteksti]

Paarisarvuliste numbritega hooned asetsevad linnast välja suunduval teepoolel, ning paaritute numbritega hooned südalinna suunduval teepoolel.

Estonia pst 1 // 3[muuda | muuda lähteteksti]

Aadressil Estonia pst 1 // 3 asub 1958. aastal ehitatud viiekorruseline kivimaja, kunagine Eesti Energia peahoone, kus tänapäeval asuvad korterid ja kaubanduspinnad (Melon Kaubanduskeskus, Energia kohvik Kaubamaja vastas). Hoone rekonstrueeriti aastatel 2001–2002 (arhitekt Martin Aunin), mille käigus lisati hoone fassaadile etteulatuvad klaaspinnad.

Estonia pst 2[muuda | muuda lähteteksti]

Tammsaare park

Estonia pst 2 ja Pärnu maantee vahelisel kinnistul asub Tammsaare park.

Estonia pst 4[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Estonia teater

Aadressil Estonia pst 4 asub Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni projekteeritud ja 1913. aastal valminud juugendklassitsistlik Estonia teatrihoone, ooperi- ja Eesti Rahvusballeti maja[2], ooperi- ja teatrihoone vahel asub Estonia talveaed. Estonia teatrihoone hävis pommirünnakus 1944. aasta 9. märtsi õhtul. Teatri- ja kontserdimaja renoveeriti aastatel 1948–1951 arhitektide Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi.

Estonia pst 5[muuda | muuda lähteteksti]

Estonia puiestee 5a ja 5

Estonia pst 5 asuvas viiekorruselises kivimajas on kaubanduspinnad ja korterid, ehitise arhitekt on Ilja Raiski. Aastakümneid asus hoones Eesti Merelaevanduse peakontor ning 1990ndail ehitati maja viiendale korrusele ärkel. Pärast Eesti Merelaevanduse erastamist müüs uus omanik hoone maha. Hoone ehitati algselt 1911. aastal, kuid 1944. aasta märtsipommitamise käigus suur osa hoonest hävis ja tänapäevane hoone on üles ehitatud esialgsetel müüridel. Ehitise esimesel korrusel asuvad eri laiusega ümarkaaraknad pärinevad hoone algsest välimusest.

Estonia pst 5a[muuda | muuda lähteteksti]

Aadressil Estonia pst 5a (algselt Estonia pst 17) asub viiekorruseline kivimaja, mis on ehitatud 1950. aastal, 1944. aasta märtsipommitamises hävinenud hoonest. Hoone esimesel korrusel asub Tallinna Äripanga kontor, selle kohal on äriruumid ja hoovipoolsetes ruumides Tallinna Rahvaülikooli (varasem nimi Tallinna Kultuuriülikool) loengu- ja õpperuumid. 22. juunil 2011 algatas Tallinna Linnavalitsus detailmenetluse Estonia pst 5a ja 7 sisehoovi maapealsete ja maa-aluste korrustega äri- ja eluhoone ehitamiseks[3].

Estonia pst 6[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna Reaalkooli hoone Estonia puiestee 6
Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna Reaalkool

Aadressil Estonia pst 6 asub Tallinna Reaalkooli hoone, mis valmis 1884. aastal, arhitektideks Max Höppener ja Carl Gustav Jacoby. Hoones on läbi aegade asunud haridusasutused.

Estonia pst 7[muuda | muuda lähteteksti]

Estonia puiestee 7, vaade Tammsaare pargist
Estonia puiestee 7, vaade Teaduste Akadeemia hoonele

Estonia pst 7 // Teatri väljak 1 asub 1953. aastal valminud endine Eesti Teaduste Akadeemia Instituutide hoone, kus alates 2011. aastast asub Eesti Kunstiakadeemia. Hoonetekompleks algab Estonia pst ja Teatri väljaku nurgalt ning ulatub kogu Teatri väljaku ulatuses kuni Rävala puiesteeni, kus aadressil Teatri väljak 5 // Rävala puiestee 10 asub Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu. Aadressil Estonia pst 7 asuv hoone valmis algselt 1952. aastal moodustatud Tallinna oblasti Valitsuse majana. Aastatel 1952–1966 oli Estonia puiestee 7 ruumides Eesti NSV Teaduste Akadeemia Raamatukogu. Hoone peafassaadid, vestibüül, peatrepikoda ja saal koos interjöörilahendusega on tunnistatud kultuurimälestiseks nr 28338[4].

Enne Teises maailmasõjas märtsipommitamist Tallinnas kuulus hoone (algse aadressiga Estonia pst 15) V. J. Gorbatshevi majas, Kaubamaja V. J. Gorbatschev. Aastatel (1919–1924) tegutses hoone (Viruvärava pst 15 // Estonia pst 15) ülakorrustel Eesti Tarbijateühistute Keskühistu autoosakond. Aastatel 1930–1932 tegutses hoonetes (algse aadressiga Estonia pst 15 // 17) Gustav Hammeri autotöökoda, kus valmistati auto plekk-keresid, mudakaitseplekke, radiaatoreid jms ning tehti pleki- ja vasetöid.[5] Aastatel 1932–1935 tegutses hoonetes Vladimir Johansoni auto-, pleki- ja vasetöökoda[6] ja seejärel J. Puhk & Pojad raua- ja koloniaalosakond.[7]. Estonia pst 19 asus Ernst Aringu äri hoone.

Estonia pst 8[muuda | muuda lähteteksti]

Estonia puiestee 8
Next.svg Pikemalt artiklis Estonia puiestee 8

Aadressil Estonia pst 8 asub Tallinna Keskraamatukogu hoone, mis ehitati 1895. aastal Tallinna Vene Seltskondliku Kogu (tuntud ka "Vene Klubina") hoonena arhitektide Mihhail Preobraženski ja Rudolf von Knüpfferi projekti järgi. Sellest ehitisest sai üks Tallinna seltskonnaelu keskpunkte: lisaks pea- ja banketisaalile paiknesid seal ka lugemis- ja kaardimängutoad, puhvet, seal sai mängida piljardit ja keeglit.[8] Esimese maailmasõja ajal ja kuni Tallinna Keskraamatukogu sissekolimiseni oli hoones Tallinna linna toitlustusvalitsus ja hoolekandeosakond. Tallinna Linnavalitsus omandas hoone 1918. aastal ja Tallinna Keskraamatukogu asus hoonesse 1923. aastal. Hoone hoovipoolses osas, endises toitlustusvalitsuse kartulikeldris asusid aastatel 1921–1924 töölisorganisatsioonide ruumid (Tööliste Kelder – 1923. aastani aadressiga Gogoli puiestee 4), enne seda asusid töölisorganisatsioonid aadressil Suur-Karja tänav 18 paiknevas "Tööliste majas".

Aastatel 1920–1921 koliti hoonesse Tallinna Keskraamatukogu, mis tegutseb hoones tänapäevani.

Estonia pst 9[muuda | muuda lähteteksti]

Solarise keskus, Estonia puiestee 9

Estonia pst 9 // Rävala puiestee 12 asub Solarise keskus, mis avati 2009. aastal ja ehitati 2007. aastal peaaegu täielikult lammutatud Sakala keskuse asemele.

Sakala keskus oli 1985. aastal valminud poliitharidushoone. Keskuse oli projekteerinud Raine Karp. Keskuse fassaad oli kohalikust Saaremaa dolomiidist. Fassaadi lahendus oli tehtud nn suletud müürina. Peasissepääsu tähistas jässakas nurgatorn, Poliitharidusmaja saalikorpust jätkas piki Lenini puiesteed õppekorpus. Seoses Eesti taasiseseisvumisega keskuse funktsioonid muutusid. Seal korraldati üritusi, seminare, konverentse ja vastuvõtte. Uue hoone ehitamisel säilitati endise Sakala keskuse nurgatorn ja taastati peaaegu endisel kujul ka Rävala puiestee poolne fassaad.

Next.svg Pikemalt artiklis Solarise keskus, Sakala keskus

Estonia pst 10[muuda | muuda lähteteksti]

Inglise Kolledži hoone Pärnu maantee ja Estonia puiestee 10 nurgal – endine Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi hoone, mille Pärnu maantee poolsele küljele istutati toona allee Inglise Kolledži hoone Pärnu maantee ja Estonia puiestee 10 nurgal – endine Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi hoone, mille Pärnu maantee poolsele küljele istutati toona allee
Inglise Kolledži hoone Pärnu maantee ja Estonia puiestee 10 nurgal – endine Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi hoone, mille Pärnu maantee poolsele küljele istutati toona allee

Estonia pst 10 ja Pärnu mnt 13 nurgal asub Tallinna Inglise kolledži hoone,[9] mis ehitati aastatel 1913–1916 Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumina arhitekt Erich Jacoby ja insener Aleksander Rosenbergi projekti järgi.[10]

Teise maailmasõja järel paigutati koolihoonesse Tallinna Merekool, mis lahkus sealt 1994. aastal pärast uue koolihoone valmimist Lasnamäel. Merekooli ühiselamu asus Tallinna vanalinnas aadressil Vene tänav 12.

Tallinna Inglise kolledž asus hoonesse pärast remonti 1996. aasta 1. augustil.

Estonia pst 11[muuda | muuda lähteteksti]

Estonia puiestee 11

Estonia pst 11 // Sakala tänav 2 (algselt Väike-Pärnu maantee 1) asub endise Eestimaa Aadli Krediitkassa pangahoone, mis oli 1904. aastal Tallinnas teine kaasaegne spetsiaalselt pangaks rajatud hoone. Ehitise arhitekt on August Reinberg.

1917. aasta märtsirevolutsiooni järel asus selles hoones Eesti Punakaardi staap ja Teise maailmasõja eel Põllumajanduspank.

20. septembril 1944 Teise maailmasõja ajal, saksa vägede taandumisel Eestist ja enne Nõukogude vägede sissetungi Tallinna, moodustati hoones Eesti Vabariigi valitsus eesotsas Otto Tiefiga.

Pärast Teist maailmasõda asus hoones Eesti Ametiühingute Kesknõukogu.

1998. aastast on hoone täielikult Eesti Panga kasutuses ning seal asub ka Eesti Panga muuseum.

Algslelt hoones aadressiga Estonia puiestee 11, Väike-Tartu maantee ristmikul[11] asus Herman Rõivase rõivakauplus,[12] kolmekorruselises kivihoones. Hoone hävines Teises maailmasõjas.

Estonia pst 13[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Panga vanem hoone, Estonia puiestee 13 Eesti Panga vanem hoone, Estonia puiestee 13
Eesti Panga vanem hoone, Estonia puiestee 13

Estonia pst 13 hoone vanem osa (praegune Eesti Panga A korpus[13]) valmis 1909. aastal kui Vene Riigipanga Tallinna filiaali kontor, mille autor on vene arhitekt Aleksandr Jaron. Hoone projekti eeskujuna on kasutatud Peterburi laenukassa projekti ja Venemaa keisririigi maakonnalinna riigipanga tüüpprojekti.

24. veebruaril 1918 moodustati endistes Vene Riigipanga ruumides Eesti Ajutine Valitsus. Hoone Suurt saali ehk Iseseisvussaali kaunistab vene sümbolisti Nikolai Kalmakovi 1921. aastal valminud suurmaal “24. veebruar 1918”, millel on kujutatud Päästekomitee liikmeid Konstantin Pätsi, Jüri Vilmsi ja Konstantin Konikut.

Eesti Panga peahoone aadressil Estonia puiestee 13

Aadressil Estonia pst 13 // Kentmanni tänav 1 asub asutuse B korpus, mis on 1935. aastal valminud Eesti Panga hoone; arhitektideks Eugen Habermann ja Herbert Johanson ning inseneriks Ferdinand Gustav Adoff. Kolme tänavat (Estonia pst, Kentmanni ja Sakala tänavat, algselt Vabaduspuiestee, Kaupmehe tänava ja Väike-Pärnu maantee nurgal) ääristava maja peasissepääs on Estonia puiesteel, läbi kahe korruse ulatuv operatsioonisaal aga asetseb piki Kentmanni tänavat.

Aastatel 1938–1940 asusid hoones Eesti Raadiooperaatorite Ühing ning E.R.Ü. Raadio- ja elektrotehnika laboratoorium ja töökojad ning Eesti Raadiooperaatorite Ühingu laboratoorium.[14][15]

Nõukogude ajal asus hoones NSV Liidu Riigipanga Eesti filiaal.

Estonia pst 15[muuda | muuda lähteteksti]

Estonia puiestee 15
Karüatiid Estonia puiestee 15 majal

Aadressil Estonia pst 15 asub Aleksandr Jaroni projekteeritud ja 1912. aastal valminud hilisjuugendstiilis uusklassisistlike joontega villa, mis on 1997. aastal tunnistatud kultuurimälestiseks.[16]

1990. aastate algul tegutses hoones Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi Sotsiaalkindlustusamet, seejärel tegutsesid seal ERA Pank, kindlustusseltsi Polaris ja teiste ERA Panga tütarfirmade esindused.[viide?] 2001. aastal müüdi maja Pindi Kinnisvarale.

Estonia pst 15a[muuda | muuda lähteteksti]

Estonia pst 15a // Kentmanni tänav 4 // Sakala tänav 10 asus kahekorruseline kivimaja.[17] 2013. aastal valmis kinnistul Sakala ärihoone. Hoone projekteeris arhitekt Anu Tammemägi. Kuuekorruselise hoone esimesel korrusel on toitlustus- ja teeninduspinnad ning ülemistel korrustel bürood.[18]

Estonia pst 17[muuda | muuda lähteteksti]

Estonia puiestee 17

Aadressil Estonia pst 17 asuvas hoones tegutses nõukogude ajal üks kahest Tallinna notaribüroost.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Puiestee nimetati Estonia puiesteeks 1923. aasta 17. jaanuaril riigi esindusteatri Estonia järgi. Puiestee on varem kandnud järgmisi nimesid: Peetri promenaad, Vene turu promenaad, Promenaad (saksa keeles Promenade), Ringtänav koos Mere puiesteega (Der Ring/Ringstraße), Gogoli puiestee, Karjavärava puiestee, Vabaduse puiestee, Viruvärava puiestee.

Estonia puiestee 1942

Estonia puiestee on algselt rajatud 18. sajandi lõpul. Siis asus see Tallinna vanalinnale lähemal: algas Vene turu juures asunud Viru väravast, tegi Vene turu juures väikese kaarja jõnksu sisse, seejärel viis Karja tänavani (praegu Georg Otsa tänav), seejärel Karja tänavast Harju väravani lähtuva teeni ning edasi juba De la Gardie reduudini (praeguse Kaarli kirikuni). Toonane puiestee koosnes kahest puudereast ja oli küllaltki lai, põhiliselt oli see mõeldud linlastele jalutamiseks. Vene turu juures tegi puiestee väikese kaarja jõnksu ja sealt algasid enne Teise maailmasõda Maakri tänav ning Suur-Tartu maantee. 22. jaanuaril 1936 liideti Väike-Tartu maantee ja Väike-Pärnu maantee ning nimetati ümber Sakala maanteeks (hilisem Sakala tänav).

Tartu maantee sihil asuv Tallinna Kaubamaja ehitati alles 1960. aastal. Estonia puiesteega paralleeleselt kulgev Rävala puiestee (1950–1991 Lenini puiestee) moodustati alles pärast Teist maailmasõda, läbi 1944. aasta märtsipommitamises hävinud Tallinna kesklinna kvartalite ning Lenini puiestee äärde ehitatud hooned blokeerisid varem Sakala tänavani ulatunud Kaupmehe ja Lembitu tänava.

Puiestee hoonestus on aja jooksul muutunud, eriti pärast Teise maailmasõda ning seetõttu on uute ja suuremate hoonete püstitamisega muutunud ka hoonete numeratsioon.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]