Sakala keskus

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Tallinna hoonest; Viljandi asutuse kohta vaata artiklit Sakala Keskus (Viljandi)

Sakala keskus (rahvasuus tuntud ka kui "Karla katedraal" või "Pühavaino kirik" tolleaegse EKP Keskkomitee esimese sekretäri Karl Vaino järgi, ka Leniniitlaste klooster) oli 1985. aastal valminud poliitharidushoone Tallinna kesklinnas, mille projekteeris Eesti arhitekt Raine Karp, ning hoonet ilmestas dolomiitfassaad. Seoses Eesti iseseisvumise taastamisega keskuse funktsioonid muutusid. 2007. aastal lammutati suur osa hoonest ja selle asemele ehitati meelelahutuskeskus.

Arhitektuur[muuda | muuda lähteteksti]

Sakala keskus oli suurehitis, milles modernism oli maskeeritud kontseptuaalseks ja loominguliseks. Keskuse fassaad oli Saaremaa dolomiidist. Fassaadi lahendus oli tehtud nn. suletud müürina. Peasissepääsu tähistas jässakas nurgatorn, kuhu algselt kavandati paigutada ka suur maakera kujutav muna (osaliselt must – kujutamaks kapitalistlikku Läänt, osaliselt punane – Nõukogude Liit), vaatega üle Lenini puiestee (Estonia puiestee) ja Eesti Punaste Küttide väljaku (Islandi väljaku) ehk esplanaadi ristile planeeritud tseremooniaväljaku. Poliitharidusmaja saalikorpust jätkas piki Lenini puiesteed õppekorpus (algse projekti autor Raine Karp, lõplik lahendus Toivo Kallas, ehitatud 1983–1985). Hoone maht sai esialgselt kavandatust palju suurem; keskuse suur saal mahutas tuhat inimest.

Ürituspaik[muuda | muuda lähteteksti]

Suurejoonelise sisearhitektuuriga hoones oli tolle aja kohta suurepärase helitehnikaga suur saal. Esimeste mitteparteiliste ürituste seas korraldati Sakala keskuses kevadel 1987 Eesti õpetajate kongress.

1988. aastal valiti nn Karla katedraalis pärast 56-aastast vaheaega Miss Estonia. Tiitli võitis neiu Heli Mets ja võistluse taasalgataja-peakorraldaja oli Valeri Kirss. Samas kohas valiti Eesti aasta iluduskuningannad ka 1989., 1990., 1992., 1994. ja 1997. aastal.

Seal korraldati seminare, konverentse, vastuvõtte jm üritusi. Näiteks pidas Lennart Meri seal 1996. aastal vastuvõtu oma presidendiks valimise puhul ja vabariigi aastapäeva vastuvõtte. Suures saalis korraldasid 1990. aastail esindusüritusi ka suuremad ettevõtted.

Et Tallinna kesklinnas oli puudus suurtest saalidest, pidasid mõned koolid seal oma aktuseid ja muid sündmusi.

Sakala keskuses toimusid kultuurifestivalid, nagu Pimedate Ööde Filmifestival ja Jazzkaar.

Sakala keskuse lammutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Lammutamise plaanid[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1992 olid Rävala puiestee 12 hoones kongressi- ja õppekeskus istungite- ja peosaalide ning abiruumidega. AS Sakala Keskuse juhatuse esimehe Kalle Sepa sõnul võis eelkõige maja heli-, valgus- ja tõlketehnika uuendamisega kujundada sellest rahvusvahelistele nõuetele vastava kongressi- ja konverentsikeskuse.

10. aprillil 2001 andis Majandusministeerium Kultuuriministeeriumile üle AS Sakala Keskuse aktsiad. Need kuulusid täielikult Eesti riigile ning aktsionäride üldkoosoleku õigustes oli kultuuriminister.

29. mail 2003 koormati Sakala keskuse kinnistu hoonestusõigusega 55 aastaks. Hoonestusõiguse aastatasu alghind oli üks miljon krooni. Konkursile tegi pakkumise neli ettevõtet: Uus Sakala AS (BDG, vennad Rebased) pakkumisega miljon krooni aastas; Estconde Invest OÜ, miljon krooni aastas; ELL Kinnisvara (Merko Grupp) 1,6 miljonit aastas; Sangvis OÜ (Pindi KV) 5 miljonit aastas. Võitjaks kuulutati Uus Sakala AS (BDG), kes oli teinud pakkumise vaid alghinnas – miljon krooni aastas. Lisaks otsustas riik firmale BDG anda tasuta hoonestusõiguseks 24 000 m² ehituspinda.

18. septembril 2006 astus Uus Sakala AS juht Peeter Rebane Keskerakonda, kes on pärast 2005. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimisi üksinda Tallinna linnavalitsuses. 25. oktoobril 2006 andis Tallinna linnavalitsus aktsiaseltsile Uus Sakala loa Sakala keskus lammutada. Selle asemel hakati märtsis 2007 ehitama meelelahutuskeskust. Lammutamise vastu protestisid jõuliselt mitmed organisatsioonid, võimalik oli ka lammutamise vaidlustamine kohtus.

5. märtsil 2007 alustas aktsiaselts Uus Sakala pärast kõigi kooskõlastuste saamist Sakala keskuse lammutamist. Lammutustööd olid osalised, säilitades kõik muinsuskaitse poolt nõutud detailid, Sakala keskuse torni ja Rävala puiestee poolse paekivifassaadi.

Lammutustööd[muuda | muuda lähteteksti]

Sakala keskuse varemed aprillis 2007

Uus hoone[muuda | muuda lähteteksti]

Solarise keskus 2011. aastal endise Sakala keskuse torniga
Sakala keskuse taastatud Rävala pst poolne fassaad 2011. aastal

Sakala keskuse asemele ehitatud Solarise keskus avati 9. oktoobril 2009. Uue hoone ehitamisel säilitati endise Sakala keskuse nurgatorn ja taastati peaaegu endisel kujul ka Rävala pst poolne fassaad.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]