Mine sisu juurde

Tallinna Kaubamaja

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib kaubanduskeskusest; ettevõtte kohta vaata Tallinna Kaubamaja Grupp.

Tallinna Kaubamaja

Tallinna Kaubamaja on kaubanduskeskus Tallinnas Südalinna asumis aadressil Gonsiori 2. Seda haldab AS Tallinna Kaubamaja Grupp.

Tallinna Kaubamajja on võimalik siseneda põhjaküljelt Gonsiori tänavalt, idast Ants Laikmaa tänavalt, lõunast Rävala puiesteelt, läänest Kaubamaja tänavalt ja Viru Keskuse kaudu.

  • 1955 – valmis Tallinna Kaubamaja hoone projekt
  • 1958/59 – ehitati valmis Tallinna Kaubamaja A-korpus
  • 1960. aasta 21. juuli – avati Tallinna Kaubamaja
  • 1965 – Tallinna Kaubamaja alustas iseteenindusele üleminekut
  • 1965 – Tallinna Kaubamajja loodi Baltika osakond
  • 1966. aasta 20. detsember – avati Tartu Vana Kaubamaja
  • 1973 – avati Tallinna Kaubamaja B-korpus
  • 1994 – Tallinna Kaubamaja erastati, muudeti aktsiaseltsiks, enamik aktsiaid müüdi E-Investeeringu grupile
  • 1995 – Tallinnas Punasel tänaval avati esimene Selver
  • 1996 – Tallinna Kaubamaja aktsiad noteeriti Tallinna Väärtpaberibörsil
  • 1996 – Tallinna Kaubamaja AS omandas 57% AS-i Tartu Kaubamaja aktsiatest
  • 1999. aasta jaanuar – asutati Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS
  • 2000. aasta oktoober – Kaubamaja võeti ülemaailmse organisatsiooni IGDS (The Intercontinental Group of Department Stores) liikmeks
  • 2001 – Tartu Kaubamaja hakkas kuuluma täielikult Tallinna Kaubamaja AS-ile
  • 2002 – anti välja esimene ajakirja Hooaeg number
  • 2002 – turule toodi Partnerkaardi-nimeline püsikliendikaart
  • 2003 – Kaubamaja sai uue logo, sisekujunduse ja teeninduskontseptsiooni
  • 2004. aasta 15. aprill – Viru Keskuses avati Tallinna Kaubamaja laiendus
  • 2005. aasta 12. oktoober – avati uus Tartu Kaubamaja
  • 2007 – loodi Kaubamaja turvateenistus
  • 2008 – Tallinna Kaubamaja AS ostis Suurtüki Naha- ja Kingaäri ning AS-i ABC King
  • 2009 – Pärnu Keskuses avati esimene I.L.U. kauplus
  • 2009 – Tallinna Kaubamajas avati Naiste Kingamaailm
  • 2010 – turule toodi kingakaupluskett Shu
  • 2012 – Tallinna Kaubamajas avati uus Naiste- ja Lastemaailm ning Tartu Kaubamajas Naiste Kingamaailm
  • 2013 – Tartu Kaubamajas avati uus Laste- ja Kodumaailm
  • 2016 – avati Kaubamaja e-pood
  • 2017 – Tallinna Kaubamaja uue hoone arhitektuurivõistluse võitis võistlustöö "CITY BREAK"

Kaubamaja ehitamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Tolleaegsele Stalini väljakule kerkinud Tallinna Kaubamaja sünd oli üsna vaevarikas. Viiekorruselise Tallinna Kaubamaja hoone projekti koostasid Leningradis üleliidulise projekteerimisasutuse Sojuzgiprotorg Leningradi filiaalis arhitektid D. Spraizer ja V. Kutuzov. Projektiga tegeldi ligikaudu aasta ning see sai valmis 1955. Hoonet ehitati viis aastat ning kuigi 1958. või 1959. aastaks saadi hoone korpus püsti, ei tehtud sisetöid kohe, vaid maja püsis veel ligikaudu aasta aega tühjana. Kohati oli ka Kaubamaja ehituskvaliteet küsitav, sest oli ka perioode, kus ehitajatena töötasid ehitusoskusteta vangid või käidi ehitusplatsil eramajade ehitamiseks tsementi varastamas.

Nõukogude Liidus oli tavaks anda ehitusobjekte üle tähtpäevade puhul. Seega otsustati Tallinna Kaubamaja avada Eesti NSV 20. aastapäeval, mida oli plaanis suurelt tähistada 1960. aasta suvel. Tähtaja lähenedes hakkas tempo üha tõusma – kuu aega enne Kaubamaja avamist ei töötanud veel liftid ja keldrites asuvad laod olid vett täis, mille tõttu tuli põrandad kiiresti kõrgemaks valada.

Tallinna Kaubamaja avamispäevaks oli kuulutatud 20. juuli kell 11. Tolle päeva hommikuks kogunes uste taha tuhandeid inimesi ja kohal käis isegi miilits, kellega koos juhtkond leidis, et rüseluste ja võimalike kahjude ärahoidmiseks tuleks avamispäev edasi lükata. Jaagup Joost kommenteeris edasilükkamist järgnevalt: "Seda tehti suure saladuskatte all – töötajad pidid 21. juulil juba kell 7 tööl olema, kuid ei tohtinud sellest kellelegi rääkida. Mina olin naiste valmisriiete sektsiooni juhataja ning pidin koos teiste sektsioonide ja osakondade juhatajatega tulema juba 20. juuli õhtul Kaubamajja tagasi – kaupu valvama. Nii me siis tukkusime öösel Kaubamajas, suhteliselt kitsastel aknalaudadel." 

Kui Kaubamaja lõpuks 21. juulil kell 7.30 avati, ei olnud külastajaid kusagil näha – mõned üksikud juhuslikud üllatunud möödakäijad vaid põikasid sisse. Muidugi läksid kohe ka jutud uuest ilusast Kaubamajast liikvele ning paar järgmist päeva oli Kaubamaja külastajaid puupüsti täis.

Kaubamajal ei olnud nime kuni peaaegu selle avamiseni. Tähtsate peade ringkonnas oldi arvamusel, et nimi peaks olema kas Tallinna Universaalkaubamaja või Tallinna Universaalkauplus, mis pärinesid venekeelsetest vastetest Universalnõi Magazin ja Univermag. Kaubamaja pikaajalise töötaja Harry Tutti ja tema kaaslaste arust ei saanud neid nimevariante aga pidada õnnestunuks ning nad hakkasid tegema omapoolseid pakkumisi. Otsides analoogiad, jõuti lõpuks Tallinna Kaubamajani. Nende ettepanek võeti vastu. Kaubamaja nime peamine ristiisa oli Edgar Parmet, kes oli Tallinna Kaubamaja direktori Elmar Metssoo asetäitja ning ka hilisem direktor.

Tallinna Kaubamaja

[muuda | muuda lähteteksti]

Uues Tallinna Kaubamajas teenindas ostjaid 205 müüjat, enamik neist pikaaegse kogemusega. Kaubamajaga ühe katuse all asus ka 250 istekohaga restoran Kevad. Uuel Kaubamajal oli 27 osakonda, mis olid jaotatud kolme korruse peale. 23. juuli Õhtulehes veel kuulutati: "Esimesel päeval müüdi kaupu 1 650 000 rubla väärtuses."

Juba 1961. aastal valmis juurdeehituse projekt. See küll mitmetel põhjustel edasi ei liikunud, kuid juba 1964. aastal telliti Eesti Projektilt uus projektülesanne, mis lõpuks kuulutati vastuvõetuks. Juurdeehitust ehk B-korpuse rajamist alustati 1969. aastal. Tööd venisid ka seekord ning korpus valmis alles 1. veebruaril 1973. Kaubamaja kolmekorruseline juurdeehitis paikneb Laikmaa tänava ja Kaubamaja tänava vahel, arhitekt Vivian Lukk.[1] Kaubamaja tänava poolse hooneosa II korrus toetub tugipostidele, moodustades kaetud käigu sissepääsu ja vitriinakende ees. Kusjuures, samuti 1969. aastal hakkasid soome ehitajad ehitama Viru Hotelli, mis valmis kiiresti 1972. aasta kevadeks. B-korpuse valmides muudeti ka kaupade paigutust – need grupeeriti nüüd müügisaalidesse tarbimiskomplekside põhimõttel. A-korpuse esimesel korrusel asusid majapidamis- ja kultuurikaubad, teisel kingitused, kangad, juveelikaubad, keraamika ja klaas ning kolmandal meestekaubad, B-korpuse esimesel korrusel asusid lastekaubad ning teisel naistekaubad.

Üleminek iseteenindusele

[muuda | muuda lähteteksti]

1965. aastal alustas Tallinna Kaubamaja üleminekut iseteenindusele. Sellist müügivormi oldi nähtud Soome televisioonis, mis oli Põhja-Eesti elanikele nähtav. Nõukogude Liidus oli see täiesti revolutsiooniline ning tõenäosus, et Tallinna Kaubamaja oli esimene selveteenuse kasutusele võtja, on väga suur.

Letimüügiajastul tuli müüjalt paluda soovitud kaup oma kätte ulatada ning selle meeldimise korral kirjutas müüja välja tšeki, millega pidi minema kassasse maksma ning seejärel naasma leti juurde, kust kassatšeki ettenäitamisel anti kaup lõpuks kätte.

Esimene sektsioon, kus 12. aprillil 1965. aastal kasutati esimest korda iseteeninduslikku müügivormi, oli peakatete sektsioon.

Moedemonstratsioonid

[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna Kaubamaja oli esimene Eesti kaubandusettevõte, mis hakkas esitlema müügil olevaid kaupu müügisaalis toimuvatel moeetendustel. Eelkõige näidati kaupu, mida oli müügil palju ning mis ei olnud kuigi huvitavad. Importkaupu ei näidatud üldse, sest neid osteti niigi. Mannekeenidena astusid lavale Kaubamaja oma töötajad, kes jätsid selleks ajaks kõrvale oma töö leti taga ning riietusid demonstratsiooniks kiirelt tagaruumides ümber. Selliseid moedemonstratsioone hakati korraldama juba pool aastat pärast Kaubamaja avamist ning need toimusid korra nädalas naiste valmisriiete sektsioonis. Demonstratsioonide algusaegadel oli neli-viis mannekeeni, kellest üks oli meesterahvas – meesteosakonna müüja.

Võrreldes praegust Tallinna Kaubamaja tema algusaastatega, on palju muutunud. Näiteks on 27 osakonnast järele jäänud viis (Naiste-, Meeste-, Laste-, Kinga- ja Mänguasjamaailm) ning kolme korruse asemel kasutatakse viit. Kui enne 2000. aastaid oli kaupade müügisuhe 30% bränditud ja 70% brändimata kaup, siis nüüdseks on see muutunud vastupidiseks. Muidugi saab muutuste näitajaks tuua ka töötajate arvu – kui 21. juuli 1961. aasta seisuga töötas Kaubamajas 333 inimest, siis 31. märtsi 2019. aasta seisuga oli töötajaid 761.

Tartu Kaubamaja

[muuda | muuda lähteteksti]

Nõukogude Liidus käis elu küll plaanimajanduse järgi, kuid selleaegsete planeerijate tegevust ei saanud kuigi täpseks lugeda – sama viga, mis tehti Tallinna Kaubamaja planeerides, tehti ka Tartus. Kui projekteeriti Tartu Tarbijate Kooperatiivi kaubamaja, arvestati 8 miljoni rublast aastakäivet, kuid juba kümne aasta pärast ületas aastakäive 20 miljonit ning tunda andis ka ruumipuudus.

Tartu Tarbijate Kooperatiivi pidulik avamine 20. detsembril 1966 leevendas ajutiselt asjaolu, et Tartus oli liiga vähe kaubandusettevõtteid. Õnnelikud ostjad said jõulukuu lõpuks enda käsutusse kahekorruselise kaubamaja kuue osakonna ja veidi üle 2000-ruutmeetrise müügipinnaga. Tartu Kaubamaja sai vabariigi suuruselt teiseks kaupluseks.

Kaubamaja avamiseks oli seal 170 töötajat, kellest üle poole olid müüjad. Pärast Kaubamaja avamist sulges kooperatiiv oma muud universaalkauplused, kust paljud töötajad suundusid ümber uude kaubamajja.

Renoveerimine

[muuda | muuda lähteteksti]

1990. aastad tõid Tartu Kaubamajale kiired ja tormilised ümberehitused: kõik korrused ja müügisaalid renoveeriti, uuendati ka sisustust ja müügitehnoloogiat. 1994. aasta mais avati ka uue sisustusega kolmas korrus, millest sai garderoobikaupade müügiosakond. Esialgu müüdi seal naistejalatseid, kuid hiljem tehti sinna leiupood, mis oli esimene selletaoline Eestis. 1995. aastal hakati kogu ülejäänud põhimaja ümber ehitama ning kõigest kolme kuuga renoveeriti kaubamaja kaks ülejäänud korrust.

Renoveeritud kaubamaja põhimaja avati uuesti pidulikult 1. aprillil 1995 ning lisaks kahele varasemale korrusele kaubeldi nüüd kolmandal. Täielikult iseteeninduslikuks muutus Tartu Kaubamaja alles pärast selle uuesti avamist.

Kuulumine Tallinna Kaubamaja kontserni

[muuda | muuda lähteteksti]

Tartu Kaubamaja liikumine Tallinna Kaubamaja kontserni sai alguse 1996. aastal, kui Tallinna Kaubamaja ostis Tartu Tarbijate Kooperatiivilt ära 57% Tartu Kaubamaja aktsiatest. Esialgne pealinlaste plaan oli saada kogu kaubamaja enda valdusesse juba paari järgneva aasta vältel. Tegelikult venis protsess pikale ning alles 2001. aastal sai Tallinna Kaubamaja end kuulutada Tartu Kaubamaja täielikuks omanikuks.

Uus Tartu Kaubamaja

[muuda | muuda lähteteksti]

Kaubamaja uue omanikuga kaasnesid ka laienemisplaanid. Nimelt oli Tallinna Kaubamaja Kinnisvara ostnud 2000. aasta detsembris Tartu Hansakvartalisse kolm krunti, et rajada sinna uus kaubandushoone. 2003. aastal toimunud ärikeskuse arhitektuurikonkursil valiti võitjaks Raivo Puusepa ideelahendus ning uus ärikeskus avati 12. oktoobril 2005. Uues majas läks Tartu Kaubamaja käsutusse 8173 ruutmeetrit ehk ligi pool keskuse müügipinnast.

Tänapäeval on Tartu Kaubamajast saanud Lõuna-Eesti juhtiv moe- ja ilukeskus enam kui 60 kauplusega. 2016. aastal keskus renoveeriti ning selle käigus uuendati maja sise- ja välisilmet, parklat ning täiendati ka kaubamärkide nimistut.[2]

Ajakiri Hooaeg

[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna Kaubamaja on maailmas üks vähestest kaubamajadest, millel on oma ajakiri.[3] Ajakiri ilmub siiani neli korda aastas ning esimene number avaldati 2002. aastal. See on Eesti üks loetumaid ajakirju,[4] mis jõuab keskmiselt 50 000 lugejani.

Hooaeg sündis vajadusest suhelda oma püsiklientidega. Suure panuse andsid ajakirja esimene loovjuht Kristina Herodes ja tollane turundusspetsialist Lenno Vaitovski. Aastate jooksul on ajakirjas rakendatud ka teiste kaubamajas töötavate inimeste ideid, mis sõelutakse välja ühistel avatud ideekoosolekutel. Hooajas jagatakse asjalikke nõuandeid moe-, ilu- ja koduteemadel ning räägitakse moetrendidest.

Edu aluseks on emotsionaalne seotus ja lugejaskonna usaldus. Näiteks 2010. aasta kevadnumbris avaldati jumestaja Reet Härmati artikkel meigi alustoodetest. Pärast ajakirja ilmumist olid mainitud kreemid poest läbimüüdud. Härmat kommenteeris toimunut, öeldes: "Võib-olla tavaline reklaam tänapäeval enam inimesele ei mõju, aga kui keegi, keda sa usaldad, annab arusaadavalt head nõu, siis see mõjub küll. Inimesed loevad, mõtlevad kaasa ja jätavad lausa pisiasjad meelde!"

Reklaamil on inimese tarbimiskäitumises tähtis osa. Tallinna Kaubamaja oli 1970.–1980. aastatel suurim kaupade reklaamija Eestis ning neil oli isegi reklaamiosakond.

Olulised reklaamikanalid

[muuda | muuda lähteteksti]

Reklaamtekste edastati mitmel eri viisil. Kasutati Kaubamaja raadiosõlme, kinnitati reklaame vaateakendele, tehti väljapanekuid müügisaalides, kujundati erinevaid plakateid. Seoses 1973. aasta laienemisega tekkis märgatavalt juurde ka välisvitriine.

Aktiivselt tehti reklaami 1970.–1980. aastatel ka väljaspool maja – igal aastal telliti Eesti Reklaamfilmilt kuus-seitse reklaamfilmi, reklaame ilmus ka trükiajakirjanduses ning raadio- ja telesaadetes. Samuti tegid reklaami kaubamaja moedemonstratsioonid. Peale nende korraldati tehnikakaupade demonstratsioone.

Tütarettevõtted

[muuda | muuda lähteteksti]

Selver on 53 kauplusega hüper- ja supermarketikett. Esimene kauplus avati 1995. aastal Tallinnas Punasel tänaval. Seda projekti alustas Maldar Mäesalu. Toidupoeketi nimi tulenes sellest, et tol ajal oli saanud selverist üldnimetus ning oli tavaline kuulda kedagi ütlemas "Need on selverid". Samuti on nimi kergesti meeldejääv. Alates 2000. aastast toimus Selverite kiire areng – uusi Selvereid avati tempoga, keskmiselt kaks poodi aastas. 2001. aastal loodi eraldiseisev Selveri keskus.

Jalatsikauplused

[muuda | muuda lähteteksti]

2008. aastal laienes kingapoodide kett, sest Tallinna Kaubamaja oli ära ostnud Suurtüki Naha- ja Kingaäri ning ABC Kinga kauplused. ABC King müüb jalatseid ja rõivaaksessuaare juba 1993. aastast. Nüüdseks on nad kasvanud kingapoodide ketiks kauplustega kõigis suuremates kaubanduskeskustes Tallinnas, Tartus ja Pärnus.[5] Jalatsimüük on praeguseks ühendatud nime TKM King alla. ABC Kinga poode on seitse, Shu poode 15 ja outlet'e kaks.

Esimene I.L.U. kauplus avati 2009. aastal Pärnu Keskuses. Väiksemate ketipoodide kaudu laienemise idee tulenes tahtest Kaubamaja laiendada, kuid saavutada see võimalikult väikeste riskide ja tagasilöökidega. Pareli sõnul tundusid ilutooted kõige loogilisema valikuna – hästi töötavad Ilumaailmad olid rajatud nii Tallinna (2004. aastal) kui ka Tartusse (2005. aastal). Nüüd on I.L.U. uue nimega TKM Beauty ning on Kaubamajast eraldi. Praeguse seisuga on I.L.U. poode kokku kuus.

Majandustulemused

[muuda | muuda lähteteksti]

Nõukogude ajal

[muuda | muuda lähteteksti]

Nõukogude ajal oli Tallinna Kaubamaja Eesti suurim jaekaubandusettevõte. Kaubamaja majanduslikku edu nimetati silmapaistvaks – kaubakäive kasvas kõigil viisaastakutel kuni 1980. aastate teise pooleni ning samuti kosus iga aastaga kasum. Esimese tosina tööaastaga kasvas Kaubamaja käive veidi üle kahe korra. Selline oskuslik majandamine tõi kaasa tunnustust nii vabariiklikul kui ka üleliidulisel tasemel – 1985. aastaks oli Tallinna Kaubamaja saanud 56 korda vabariiklikul sotsialistlikul võistlusel esikoha, seitsmel korral jõuti teisele kohale ning muidugi saadi ka mujalt tunnustust ja auhindu.

Erastamine: kiire areng ja laienemine

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast 1994. aastal toimunud erastamist algas Kaubamaja kiire areng ja laienemine. 21. novembril 1994 pandi avalikku müüki 1 663 100 Tallinna Kaubamaja aktsiat, mis moodustasid 49% ettevõtte aktsiakapitalist. Tallinna Kaubamaja 10-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes 36 krooni, mille eest tuli tasuda EVP-des. Kokku laekus Tallinna Kaubamaja aktsiate müügist 59 871 600 EVP-krooni. 1995. aastal pandi alus Selveri kaubandusketile ja 1996. aastal laiendati Tallinna Kaubamaja Tartusse, kui pärast 1994. aasta detsembris toimunud aktsiaemissiooni omandas Tallinna Kaubamaja AS 57% AS-i Tartu Kaubamaja aktsiatest.

Kaks aastat enne millenniumivahetust oli Tallinna Kaubamaja kontsern kasvanud nii suureks, et saavutas brutokäibega ühe miljardi krooni taseme. Kontserni laienedes loodi ka uus tütarettevõte: 1999. aastal asutati Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS, eesmärgiga hallata paremini kontserni kinnisvara.

2002. aastal toodi püsikliendikaardina turule Partnerkaart. 2006. aastal osteti ära Kia Auto AS.

Tallinna Kaubamaja võtmeisikud

[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna Kaubamaja tegevdirektor ja juhatuse liige on Erkki Laugus.

Tallinna Kaubamaja Grupi nõukogu esimees on Jüri Käo. Juhatuse liige ja juhatuse esimees alates 2002. aastast on Raul Puusepp.

Kaubamaja direktorid

[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna Kaubamaja direktorid (kuni 31.03.2019)

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Elmar Metsoo, 1960–1963
  • Edgar Parmet, 1963–1965
  • Toivo Rückenberg, 1965–1994
  • Peeter Tohver (Tallinna Kaubamaja kontserni peadirektor, juhatuse esimees), 1994–2000
  • Andrus Ossip (müügidirektor),1997–2000
  • Andres Liinat, 2000–2001
  • Kati Kusmin, 2001–2004
  • Katrin Mühls (müügi- ja finantsdirektor), 2004–2005
  • Enn Parel (müügi- ja turundusdirektor), 2005–2011
  • Erkki Laugus, alates 2011

Tartu Kaubamaja direktorid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Heino Lindre, 1966–1971
  • Kalju Jädal, 1971–1979 (varem asedirektor)
  • Ants Paabut, 1979–1982
  • Vello Peedimaa, 1982–1983
  • Urve Kade, 1983–1985 (varem asedirektor 1979–1983)
  • Jaan Kallas, 1985–2000 (varem asedirektor 1983–1985)
  • Raul Puusepp, 2000–2011
  • Erkki Laugus, alates 2011

Tallinna Kaubamaja külastanud kuulsusi

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Elisabeth Taylor – 1970. aastate keskpaiku oli Elisabeth Taylor filmivõtetel Venemaal ning kasutas võimalust ka Tallinna põigata.[6]
  • Leonid Iljitš Brežnev – NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees külastas kaubamaja 1960. aasta lõpus. Ta kõndis mööda müügisaale koos tolleaegse direktori Elmar Metssooga ilma kaaskonnata, sest ta tundis huvi Tallinna Kaubamaja struktuuri ja töökorralduse vastu.
  • Iraani šahh – talle kingiti Muhu rahvariided.[7]
  • Kosmonaudid – näiteks Aleksei Leonov ja Georgi Gretško
  • Heliloojad – näiteks Aram Hatšhaturjan

Huvitavaid fakte

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 2001. aastal tehti Hansakvartalis tulevase Tartu Kaubamaja asukohas arheoloogilisi väljakaevamisi, mille käigus leiti mustritega klaasist pudeleid.
  • Nõukogude ajal Tallinna Kaubamajas turvamehi ei olnud – neid hakati palkama alles alates 1995. aastast.
  • Kaubamaja esimene Osturalli kampaania korraldati 1998. aastal.
  • Kaubamaja esimene lisateenus oli järelmaksuga müük, mis võeti kasutusele 1960. aasta septembris.
  • 1980. aasta olümpiamängudeks tehti Tallinna Kaubamaja müügisaalidele uus sisekujundus.
  • Kuigi Tartu Kaubamaja sünnipäevaks loetakse 20. detsembrit 1966, oli selle vasaku tiiva ühekorruselises osas juba sama aasta veebruarist avatud elektrikaupade sektsioon.
  1. Lahkunud on arhitekt Vivian Lukk, www.arhliit.ee, 16.02.2018
  2. "Tartu Kaubamaja".
  3. "Kaubamaja ajalugu". kaubamaja.ee. Vaadatud 16. juuli 2024.
  4. "Kaubamaja ajakiri Hooaeg". kaubamaja.ee. Vaadatud 16. juuli 2024.
  5. "ABC King". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. aprill 2019.
  6. "NG Investeeringud".
  7. "Õhtuleht".

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]