Mine sisu juurde

Konstantin Konik

Allikas: Vikipeedia
Konstantin Konik
Konstantin Konik
Haridus- ja sotsiaalminister
Ametiaeg
1933–1933
Eelnev Hugo Kukke
Järgnev Nikolai Kann
Isikuandmed
Sünniaeg 31. detsember 1873
Tartu
Surmaaeg 3. august 1936
Tartu
Rahvus eestlane
Erakond Eesti Rahvameelne Eduerakond, Eesti Demokraatlik Erakond, Eesti Tööerakond
Alma mater Tartu Ülikool, arstiteaduskond
Elukutse arst, poliitik ja ühiskonnategelane

Konstantin Konik VR III/1 (31. detsember (vkj 19. detsember) 1873 Tartu3. august 1936 Tartu) oli eesti arst, poliitik ja ühiskonnategelane, Eestimaa Päästekomitee liige (1918).

Ühiskondlik tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]
Nikolai Triigi joonistus "Prof. dr. Konstantin Konik" 1928. aastast

Koniku isa Peeter Konik oli Tartus voorimees. Abielus Matilde-Alviine Pistrikuga (1909–1929) ja Viktooria Triigiga (neiuna Martna, 1930–1935). Tema teise naise isa oli Mihkel Martna. Lapsi tal ei olnud, kuid aastal 1933 adopteeris ta teise naise tütre Kadri Viktoria Triigi, kes oli kunstnik Nikolai Triigi tütar.

1933. aasta sügisel tabas Konikut depressioon (paine) ja seejärel parema kehapoole halvatus ajuarteri ummistuse tulemusel.[1] Konstantin Konik suri Tartus 3. augustil 1936 insulti. Talle korraldati riiklik matus. Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule.[1]

13. oktoobril 2023  avati Tartu ülikooli raamatukogu kõrval Konstantin Koniku mälestusmärk (skulptor Paul Mänd, arhitekt Andres Mänd).[2] 2018. aastal avati Pärnus mälestusmärk "Ajahetk" Eesti Vabariigi loojatele, Eestimaa Päästekomitee liikmetele, Konstantin Pätsile, Jüri Vilmsile ja Konstantin Konikule ning Pärnus iseseisvusmanifesti ette lugenud Hugo Kuusnerile.[3]

  1. 1 2 Ajavaod (31.01.2016). Küllo Arjakase monoloogia
  2. "Konstantin Koniku mälestusmärgi avamine". tartu.ee. 13.10.2023.
  3. "Pärnus avati iseseisvuse taastamisele pühendatud skulptuur "Ajahetk"". Delfi. Vaadatud 19. septembril 2025.
  • Konstantin Konik, "Vaba maa" (sisaldab K. Koniku kirjutisi ning meenutusi ja artikleid tema kohta). Koostanud Küllo Arjakas ja Hando Runnel, saatesõna Küllo Arjakas. Ilmamaa, Tartu 2004, 448 lk.
  • Arne-Lembit Kööp, "Konstantin Konik – arst, kes seisis Eesti Vabariigi sünni juures" – Hippokrates (arstide kuukiri), 2006, märts, lk. 219–222
  • Küllo Arjakas. Konstantin Konik: unustatud suurmees. Tallinn: Eesti Päevaleht, 2008.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Eelnev
Hugo Kukke
Eesti haridus- ja sotsiaalminister
18. mai 193321. oktoober 1933
Järgnev
Nikolai Kann