Prantsusmaa: erinevus redaktsioonide vahel

Prantsuse Vabariik	prantsuse République française
	prantsuse République française
	Prantsusmaa lipp Prantsusmaa rahvuslik embleem
Juhtlause	Liberté, Égalité, Fraternité; (Vabadus, võrdsus, vendlus)
Riigihümn	"Marseljees"
Pealinn	Pariis
Pindala	547 030 km²
Riigikeel	prantsuse
Rahvaarv	65 154 327 (2018)
Rahvastikutihedus	119,1 in/km²
Riigikord	poolpresidentaalne vabariik
President	Emmanuel Macron
Peaminister	Jean Castex
Iseseisvus	6. juuni 1523
SKT	2582,501 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	38 484 $ (2017)
Rahaühik	euro
Ajavöönd	Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen	.fr
ROK-i kood	FRA
Telefonikood	33

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 9. märts 2021, kell 09:26

Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Šveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania.

Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige.

Loodus

Pinnamood

Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Seda on võrreldud üksteise sisse laotud aina väiksemate taldrikutega. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist koosnevad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt kaitsta. Lääne pool, La Manche'i ääres, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks.

Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist.

Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel.

Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ja mõned Prantsusmaa tasasematest aladest.

Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid).

Keskmassiivis on 1200–1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust.

Rhône'i jõest ida pool, kus Vahemere äärde ulatuvad Alpid, on rannajoon sakiline.

Rhône'ist lääne pool laiub Keskmassiivi äärtest lõuna pool lai viljakas Languedoci tasandik.

Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ja seejärel Alpid. Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ja suunduvad põhja poole. Seejärel pöörduvad itta ning jõuavad Šveitsi ja Põhja-Itaaliasse. Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised. Liustike toimel on neil eriti põhjaosas laiad orud ning mäestiku siseorgudele pääseb hõlpsasti ligi. Alpides asub Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808 m).

Prantsusmaa ja Hispaania piiril kõrguvad Püreneed on Alpidest madalamad, kuid jätavad võimsama mulje. Nad on moodustunud ühestainsast maakoore plokist. Nad on pööratud järsema küljega Prantsusmaa poole. Et liustikke on seal olnud vähe, ei ole nad nii hõlpsasti ligipääsetavad nagu Alpid. On vaid mõned raskesti ületatavad kurud mäestiku keskosas. Prantsuse Püreneede kõrgeim tipp on Pic de Vignemale (3298 m), kuid Hispaania poolel ulatuvad Püreneed 3350 m kõrguseni.

Loodusvarad

Prantsusmaal on rikkalikult järgmisi loodusvarasid: kivisüsi, rauamaak, boksiit, tsink, uraan, antimon, arseen, kaaliumkarbonaat, päevakivi, puit ja kala.^[2]

Prantsuse Guajaanas leidub aga kullasetteid, petrooleumit, kaoliini, nioobiumi, tantaali ja savi.^[2]

Maakasutus

Haritavat maad on Prantsusmaal 33,46% (Prantsuse Guajaanas 0,13%). Niisutatud maad on 26 000 km², koos meretaguste aladega 26 190 km².^[2]

Looduslikud ohud

Prantsusmaal on looduslikeks ohtudeks üleujutused, lumelaviinid, tormid, põuad, metsatulekahjud. Ülemere piirkondades on ohtudeks orkaanid ja üleujutused; vulkaanilist aktiivsust on Guadeloupe'is, Martinique'is ja Reunionis.^[2]

Riik

Riigikord

Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant, ja senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Prantsusmaa president on alates 2017. aasta 14. maist Emmanuel Macron, kellest sai Prantsusmaa läbi aegade noorim president.

Haldusasutused

Sise-, ülemeremaade ja kohalike omavalitsuste ministeerium.

Haldusjaotus

Pikemalt artiklis Prantsusmaa haldusjaotus

Prantsusmaa piirkonnad (région métropolitaine, mitmuses régions métropolitaines)

Sümbolid

Riiklikud sümbolid

Rahvuslikud sümbolid

Tähised

Vapp

Transport

Lennundus

Prantsusmaal on 474 lennujaama, millest 297 on asfalteeritud hoovõturadadega.^[2] Suuremaid lennujaamu, mille hoovõturada on pikem kui 3 047 m, on 14.^[2] Prantsusmaa suurim lennujaam on Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam, mis aastal 2009 teenindas 57 906 866 reisijat.^[6] Maailmas on ta selle näitaja poolest kuuendal kohal ja Euroopa Liidus teisel kohal. Prantsusmaa rahvuslik lennufirma on Air France, mis on ühtlasi üks maailma suurimaid.

Raudteed

Prantsusmaa raudteevõrk on 29 213 km pikk. See on Lääne-Euroopas Saksamaa järel suuruselt teine.^[2]

Sõiduteed

Prantsusmaa teedevõrk on 1 027 183 km pikk. See on suuruselt maailmas seitsmendal kohal ja Euroopas esikohal.^[2]

Majandus

Prantsusmaal on maailmas suuruselt viies sisemajanduse kogutoodang (SKT). Prantsusmaa võttis 1. jaanuaril 2002 kasutusele euro, mis vahetas välja Prantsuse frangi.

Tööjõulisi on Prantsusmaal 28,1 miljonit. Töötus oli 2009. aastal 9,1% ja 2008. aastal 7,4%.^[2]

SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse^[2]
Sektor	STK osakaal (2009)	Tööjõu osakaal (2005)
Põllumajandus	1,8%	3,8%
Tööstus	19,3%	24,3%
Teenindus	78,9%	71,8%

Väliskaubandus

Prantsusmaa suurimad ekspordiartiklid on masinate ja autode varuosad, lennumasinad, plasttooted, kemikaalid, ravimid, raud ja teras ning joogid. Prantsusmaa tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa 15,88%, Itaalia 8,16%, Hispaania 7,8%, Belgia 7,44%, Suurbritannia 7,04%, Ameerika Ühendriigid 5,65%, Holland 3,99% (2009).^[2]

Prantsusmaa suurimad impordiartiklid on masinate varuosad, autod, toornafta, lennumasinad, plasttooted ja kemikaalid. Prantsusmaa tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 19,41%, Belgia 11,61%, Itaalia 7,97%, Holland 7,15%, Hispaania 6,68%, Suurbritannia 4,9%, Ameerika Ühendriigid 4,72% ja Hiina 4,44% (2009).^[2]

Energeetika

77% tarbitavast elektrienergiast toodetakse tuumaelektrijaamades.

2007. aastal toodeti 535,7 miljardit kWh elektrit, millest kasutati 447,2 miljardit kWh. 2008. aastal eksporditi 58,69 miljardit kWh ja imporditi 10,68 miljardit kWh.^[2]

Ajalugu

Pikemalt artiklis Prantsusmaa ajalugu

Gallia

Pikemalt artiklis Gallia

Praeguse Prantsusmaa ala, mida asustasid peamiselt gallialased ja teised keldi rahvad (erandiks olid baskid territooriumi edelaosas ja liguurid lõunarannikul), moodustas 1. sajandist eKr 5. sajandini pKr Vana-Rooma riigi Gallia piirkonna põhiosa.

Frangid

Pikemalt artiklites Frangid ja Frangi riik

Aastal 486 vallutas saali frankide juht Chlodovech I Rooma ala Loire'i ja Somme'i jõe vahel. Seejärel ühendas ta suurema osa Põhja- ja Kesk-Prantsusmaast oma võimu alla ning võttis 496 vastu kristluse katoliiklikul kujul, eelistades seda teiste germaanlaste juhtide poolt omaks võetud arianismile.

Pärast Chlodovechi surma (511) jagati tema riik mitu korda mitme valitseja vahel, nii et tema Merovingide dünastia pidi lõpuks loovutama tegeliku võimu majordoomustele, kelle amet oli päritav. Viimastest sai lõpuks Karolingide dünastia. Aastal 751 kuulutas Karl Martelli poeg Pippin III (Pippin Lühike) end ka vormiliselt kuningaks.

Karolingide võimu kulminatsioon oli Pippini poja Karl Suure valitsemisaeg. Aastal 771 taasühendas ta frankide alad, 774 vallutas Lombardia kuningriigi Põhja-Itaalias, 788 liidendas oma riigiga Baieri, 796 lõi Doonau tasandiku avaare, 801 tungis islamiusulise Hispaania aladele kuni Barcelonani välja ning 804 alistas pärast pikka võitlust Alam-Saksi.

Paavst Leo III kroonis 800 Karl Suure roomlaste keisriks ehk Lääne-Rooma keisriks, tunnustades tema saavutusi ning poliitilist tuge paavstlusele. Kui suri Karl Suure poeg Ludwig I Vaga, kes oli keiser 814–840), jagati keisririik 843 Verduni lepinguga viimase kolme poja vahel. Pärast lühikest taasühendatust aastatel 884–887 ei olnud keisririigi lääneosa (tulevase Prantsusmaa kuningriigi) valitsejatel enam keisririiki.

Vaata ka

Viited

↑ Välja arvatud järved ja muud veekogud ning liustikud, mis on suuremad kui 1 km². Koos nendega on pindala 551 500 km². Pindala meretaguste piirkondadega: 674 843 km².
↑ ^2,00 ^2,01 ^2,02 ^2,03 ^2,04 ^2,05 ^2,06 ^2,07 ^2,08 ^2,09 ^2,10 ^2,11 ^2,12 ^2,13 cia factbook välja otsitud 14.11.10
↑ Rahvaarv meretaguste piirkondadega: 67 889 327 (2017)
↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 20.10.2018.
↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
↑ aci.aero välja otsitud 14.11.10

Välislingid

[1] Välja arvatud järved ja muud veekogud ning liustikud, mis on suuremad kui 1 km². Koos nendega on pindala 551 500 km². Pindala meretaguste piirkondadega: 674 843 km².

[cia-2] 2,00 ^2,01 ^2,02 ^2,03 ^2,04 ^2,05 ^2,06 ^2,07 ^2,08 ^2,09 ^2,10 ^2,11 ^2,12 ^2,13 cia factbook välja otsitud 14.11.10

[3] Rahvaarv meretaguste piirkondadega: 67 889 327 (2017)

[4] Maailmapanga andmebaas, vaadatud 20.10.2018.

[5] Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.

[HVold-6] .aero välja otsitud 14.11.10

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

@@ 119. rida: / 119. rida: @@
 ==Transport==
-[[Pilt:FGEXA.jpg|pisi|Air France'i [[Boeing 747]]]]
+[[Pilt:Air France B747-4B3 (F-GEXA) landing.jpg|pisi|Air France'i [[Boeing 747]]]]
 ===Lennundus===
 Prantsusmaal on 474 lennujaama, millest 297 on asfalteeritud hoovõturadadega.<ref name="cia" /> Suuremaid lennujaamu, mille hoovõturada on pikem kui 3 047&nbsp;m, on 14.<ref name="cia" /> Prantsusmaa suurim lennujaam on Pariisi [[Charles de Gaulle'i lennujaam]], mis aastal 2009 teenindas 57 906 866 reisijat.<ref name="HVold" /> Maailmas on ta selle näitaja poolest kuuendal kohal ja Euroopa Liidus teisel kohal. Prantsusmaa rahvuslik lennufirma on [[Air France]], mis on ühtlasi üks maailma suurimaid.