Tantaal

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
73

2
11
32
18
8
2
Ta
180,948
Tantaal

Tantaal (sümbol Ta) on keemiline element järjekorranumbriga 73. Tantaal on haruldane kõva korrosioonikindel sinakashall siirdemetall, mida kasutatakse laialdaselt sulamites väikestes kontsentratsioonides. Tantaal on nime saanud Kreeka mütoloogia pahalase Tantaluse nime järgi. Oma keemilise inertsuse tõttu on ta väärtuslik aine laboriseadmetes ning plaatina asendajana. Tantaali peetakse tehnoloogiakriitiliseks elemendiks oma põhiline kasutusala, tantaalkondensaatorites, mida kasutatakse mobiiltelefonide, arvutite jmt elektroonikaseadmete komponendina, tõttu. Tantaal esineb looduses alati koos keemiliselt sarnase nioobiumiga tantaliidi, kolumbiidi ja koltani mineraaligruppides.[1]

Tantaal esineb looduses kahe isotoobina: stabiilne isotoop massiarvuga 181 ning radioaktiivne isotoop poolestusajaga 1200 miljardit aastat massiarvuga 180. Tantaali avastas 1802. aastal Anders Ekeberg Soomest ja Rootsist pärit mineraalinäidistest.[2][3] Aasta varem oli Charles Hatchett avastanud nioobiumi (varasema nimega kolumbium)[4] ning 1809. aastal võrdles selle oksiidi, kolumbiiti tihedusega 5,918 g/cm³, tantaaliga tihedusega 7,935 g/cm³. Ta mõistis, et need kaks oksiidi, vaatamata oma erinevatele tihendustele, on identsed ning nimetas neid ühiselt tantaaliks.

Tantaali tihedus normaaltingimustel on 16,65 g/cm³, tema sulamistemperatuur on 3290 K (3017 °C), aurustumistemperatuur 5731 K.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Mindat.org - Mines, Minerals and More". www.mindat.org. 
  2. Ekeberg, Anders (1802). "Of the Properties of the Earth Yttria, compared with those of Glucine; of Fossils, in which the first of these Earths in contained; and of the Discovery of a metallic Nature (Tantalium)". Journal of Natural Philosophy, Chemistry, and the Arts 3: 251–255. 
  3. Ekeberg, Anders (1802). "Uplysning om Ytterjorden egenskaper, i synnerhet i aemforelse med Berylljorden:om de Fossilier, havari förstnemnde jord innehales, samt om en ny uptäckt kropp af metallik natur". Kungliga Svenska Vetenskapsakademiens Handlingar 23: 68–83. 
  4. Griffith, William P.; Morris, Peter J. T. (2003). "Charles Hatchett FRS (1765–1847), Chemist and Discoverer of Niobium". Notes and Records of the Royal Society of London 57 (3): 299–316. JSTOR 3557720. doi:10.1098/rsnr.2003.0216.