Kriit

Allikas: Vikipeedia

See artikkel on kivimist; geokronoloogilise üksuse kohta vaata artiklit Kriit (ajastu); kirjutusvahendi kohta vaata artiklit Kriit (kirjutusvahend).


Tõenäolisemalt maailma kuulsaim kriidipaljand – Doveri valged kaljud.

Kriit on peeneteraline poorne pehme lubjakivi.

Nagu teisedki lubjakivid, koosneb ka kriit valdavalt kaltsiidist - CaCO3. Kriit on moodustunud peamiselt mikroskoopiliste mereloomade, peamiselt foraminifeeride kodadest. Ei ole nii. Kriidi, kui lubjakivi peamiseks komponendiks on kuldvetikate, kaltsiidist toesega kokkolitoforiidide (kaasajal valdavad meredes perek. Emiliana esindajad) jäänused. Nii oli see Mesosoikumis, k.a. Kriidi ajastul, nii on ka praegu. Kriit, kui eriti poorne lubjakivi on hea mahuti naftale ja gaasile, kriidist, kui lubjakivi erimist koosnevadki Põhjamere alused kivimid ja Araabia poolsaare naftat ja gaasi sisaldavad kivimid.

Suured kriidilademed tekkisid Keskaegkonnas, eriti Kriidiajastul, sellest ka ajastu nimi. Siis oli kliima tänasest tunduvalt soojem ning tingimused lubikojaga mereloomadele sobivamad.

Tuntud kriidipaljandeiks on Doveri valged kaljud Inglismaa lõunarannikul, Møni klint Taani samanimelisel saarel ja arvukad pangad Rügeni saarel Saksamaal.

Kriit kirjutusvahendina on valmistatud peenestatud ja kokkupressitud kriidist.