Auto

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib sõidukist; draamažanri kohta vaata artiklit Auto (žanr); animafilmi kohta vaata artiklit Autod (film); Eestis ilmunud ajakirja kohta vaata Auto (ajakiri)

Karl Benz'i mudel "Velo" aastast 1894

Auto on lühend sõnast automobiil, mis tuleneb kreekakeelsest sõnast autos – ise ja ladinakeelsest sõnast mobilis – liikuv. Auto on vähemalt kolmerattaline ja kaheteljeline mootorsõiduk reisijate või veoste vedamiseks rööpmeta teedel või maastikul. Autod jagatakse praegu Eestis kehtiva liiklusseaduse järgi kolme põhikategooriasse: B, C ja D. Nüüdisajal tootmises olevatel autodel on põhiliseks jõuallikaks sisepõlemismootor, vähestel autodel ka elektrimootor või ökonoomsuse huvides sisepõlemismootori ja elektrimootori kombinatsioon (hübriidauto).

Auto ehitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Auto konstruktsioonilisteks põhiosadeks on mootor, raam või kandevkere ja veermik. Mootor toetub raamile (kandevkerele) ja käitab läbi jõuülekande veermikku. Raamile (kandevkerele) toetudes on ehitatud ka auto kabiin, kere, kaubaruum ja lisaseadmed. Auto kabiin on suletud või pealt avatud ruum, kus asuvad auto juhtseadmed, autojuhi töökoht ja sõltuvalt auto otstarbest ka reisijatele mõeldud istmed.

Ajalugu ja areng[muuda | redigeeri lähteteksti]

Benz Patent Motorwagon, ehitatud 1885. Siit sai alguse kaasaegse auto kontseptsioon.

Kõrvalisest abist sõltumatuid, iseliikuvaid masinaid on üritatud luua juba ammu. Leonardo da Vinci lõi sarnase liikuri joonised juba 1490. aastal.

Esimese töötava aurumasina ehitas prantslane Denis Papin 1690. aastal. 1881. aasta novembris demonstreeris Prantsuse investor Gustave Trouvé Pariisis rahvusvahelisel näitusel töötavat kolmerattalist elektrimootoriga masinat, mida ta nimetas automobiiliks.

Kaasaegse auto aluseks sai aga töökindla ja suhteliselt kompaktse kahetaktilise sisepõlemismootori loomine Carl Benzi poolt 1879. aastal ja nende tootmise alustamine 1883. aastal.

1885. aastal sai aga Karl Benz valmis oma esimese auto. Kuigi see oli kolmerattaline, sai see aluseks kaasaegse auto kontseptsioonile.

Eesti autoajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti autoajalugu

Esimeseks autoks Eestis oli 1895. a. Paide kreisiametnikule kuulunud auto (jõuvanker).[1]

Tallinna esimeseks autoomanikuks oli kapten Fjodorov, kes ostis 1902. aastal Peterburist Clement-Panhard marki auto.[2]

Tallinnas oli 1908 aastal 6, 1913. aasta suvel 74 ja 1914. aasta juulis 162 autot. I maailmasõja algusega 1. augustil 1914 rekvireeriti neist 67. 1914. aastal oli näiteks Rakveres 20, Haapsalus 8, Tallinna maakonnas 7 ja Paides 4 autot.[3]

  • 1920 oli Eestis 110 sõidu-, 34 veoautot ja 57 mootorratast.[4]
  • 1921 oli Eestis 156 sõidu-, 84 veoautot ja 95 mootorratast.
  • 1923 oli Eestis 410 sõidu-, 320 veoautot ja 269 mootorratast.
  • 1925 oli Eestis 503 sõidu-, 364 veoautot ja 337 mootorratast.
  • 1927 oli Eestis 1053 sõidu-, 423 veoautot ja 357 mootorratast.
  • 1928 oli Eestis 1431 sõidu-, 613 veoautot ja 407 mootorratast.
  • 1929 oli Eestis 1574 sõidu-, 839 veoautot ja 375 mootorratast.
  • 1930 oli Eestis 1777 sõidu-, 1118 veoautot ja 550 mootorratast.
  • 1932 veeti sisse autosid 29 ja mootorrattaid 90, Tallinnas oli iga 97 elaniku kohta 1 auto.[5]
  • 1933 veeti sisse autosid 66 ja mootorrattaid 96
  • 1934 2. poolaastal ja 1935 1. poolaastal imporditi kokku autosid 293 (104 Saksamaalt, 88 USA-st, 70 Inglismaalt) ja mootorrattaid 309 (207 Inglismaalt, 72 Saksamaalt, 7 USA-st)[6]
  • 1. jaanuaril 1940 oli Eestis 6512 autot, neist 3618 sõiduautot, 2476 veoautot, 289 autobussi, 106 tuletõrjeautot ja 23 muud autot[7].
  • 1992 imporditi Eestisse 36 284 (2225 uut ja 34 059 kasutatud) sõiduautot.
  • 2007 imporditi Eestisse 71 915 (30 902 uut ja 41 013 kasutatud) sõiduautot.[8]

Autode klassifitseerimine otstarbe järgi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sõiduautod[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sõiduautodeks loetakse tavaliselt reisijate vedamiseks mõeldud väiksemaid, 2–9[viide?]-kohalisi autosid.

Sõiduautode keretüübid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Veoautod[muuda | redigeeri lähteteksti]

Veoautod on väga erinevad veoste vedamiseks mõeldud autod.

Eriotstarbelised autod[muuda | redigeeri lähteteksti]

Siia kuuluvateks võib lugeda sõjaväeautod, politseiautod, päästeautod, kraanad, maastikuautod jne.

Klassifitseerimine mootoritüübi ja kütuse järgi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mootoritüübi ja kütusetüübi järgi võib ka autosid jagada väga mitmeti. Praegusel ajal toodetakse kõige enam sisepõlemismootoriga autosid (bensiiniautod, diiselautod, piiritusautod), kuid on levinud ka elektriautod. Viimasel ajal on hakatud tootma sisepõlemismootori ja elektrimootori kombinatsiooniga hübriidautosid.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Motoriseeritud Eesti Päevaleht (Tallinn : 1905–1940) nr.152, 9. juuni 1940 lk 3
  2. Foto
  3. http://eag.vanatehnika.ee/ts.html Eesti Antiikautode Galerii: Autod Eestis tsaariajal] (u 1896–1917)
  4. http://eag.vanatehnika.ee/ew.html Eesti Antiikautode Galerii: Eesti autoajaloo leheküljed: Eesti aeg]
  5. Liialdatud autokultus ja põgenev voorimees. Hobune ja auto., Postimees nr.280, 29. november 1932 lk.2
  6. Autode sissevedu monopoliseeriti. Päevaleht nr.226, 17. august 1935 lk.2
  7. J. Kits. Mootorsõidukid 1. I 1940. Eesti Statistika, 30. aprill 1940, nr. 221 (4), lk. 199.
  8. Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit (AMTEL): Eesti automüügi statistika.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vikisõnastik logo
Vikisõnastiku artikkel: