Sixtus I: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Toim
1. rida: 1. rida:
'''Sixtus I''' oli seitsmes [[paavst]], tema eelkäija oli [[Aleksander I (paavst)|Aleksander I]].
'''Sixtus I''' oli seitsmes [[paavst]], tema eelkäija oli [[Aleksander I (paavst)|Aleksander I]].


Kaasaegsete allikate puudumisel pole tema valitsemisaastad teada, kuid tema valitsemisaeg kestis kümme aastat.
Tolleaegsete allikate puudumisel pole tema ametiaja pikkus teada, kuid tänapäeval tunnustatakse, et see kestis kümme aastat.


"[[Liber Pontificalis]]e" järgi oli Sixtus [[roomlane]], kuigi tema nimi, mis varasemates allikates on kujul "Ξυστος", viitab [[kreeka]] päritolule. Tema isa Pastor oli [[preester]]. Sixtus oli Aleksander I ajal [[kardinal|kardinaldiakon]] ja on seega esimene kardinal, kes valiti paavstiks.
"[[Liber Pontificalis]]e" järgi pärines Sixtus [[Rooma]]st Via Lata linnaosast, kuigi tema nimi, mis varasemates allikates on kujul "Ξυστος" (Xystos), viitab [[Kreeka]] päritolule. Ta oli ametis 10 aastat 3 kuud ja 21 päeva. Tema isa Pastor oli [[preester]]. Salvador Miranda andmetel oli Sixtus Aleksander I ajal [[kardinal|kardinaldiakon]] ja on seega esimene kardinal, kes sai paavstiks.


Sixtus I sätestas, et mitte keegi peale [[ministrant]]ide ei tohi puutuda pühitsetud esemeid, et paavsti juurde kutsutud [[piiskop]]pe tunnustatakse pärast nende [[piiskopkond]]adesse tagasipöördumist alles pärast vastavate volituste esitamist ja ta kohustas preestreid koos kogudusega laulma "[[Sanctus|Sanctust]]". Ta sätestas [[trisagion]]i [[palve]]tamist enne [[missa]]t ja [[korporaal]]i kasutamise.
Sixtus I sätestas "Liber Pontificalise" järgi, et mitte keegi peale [[ministrant]]ide ei tohi puutuda pühitsetud esemeid, et paavsti juurde kutsutud [[piiskop]]pe tunnustatakse pärast nende [[piiskopkond]]adesse tagasipöördumist alles pärast vastavate volituste esitamist ja ta kohustas preestreid koos kogudusega laulma "[[Sanctus|Sanctust]]". Ta sätestas [[trisagion]]i ("Püha Jumal, püha Vägev, püha Surematu, halasta meie peale!") [[palve]]tamist enne [[missa]]t ja [[korporaal]]i kasutamise.


Ta [[ordinatsioon|ordineeris]] 11 presbüterit, 4 [[diakon]]it ja 4 piiskoppi.
Traditsiooni järgi suri Sixtus I [[märter|märtrisurma]], kuigi [[Ireneus]] ei kajastanud seda oma samal sajandil koostatud märtrite nimekirjas. Traditsiooni järgi maeti Sixtus I [[Peetrus]]e lähedale, teise versiooni järgi on tema säilmed Alatri [[akropol]]is. Talle järgnes [[paavst]] [[Telesphorus]].

Traditsiooni järgi suri Sixtus I [[märter|märtrisurma]], kuigi [[Ireneus]] ei kajastanud seda oma samal sajandil koostatud märtrite nimekirjas. Traditsiooni järgi maeti Sixtus I [[apostel]] [[Peetrus]]e lähedale. [[1132]] olevat tema säilmed viidud [[Alatri]]sse. [[Clemens X]] andis [[17. sajand]]il mõned reliikviad kardinal Retzile, kes viis need Lorraine'i Saint-Micheli kloostrisse.


Sixtust austatakse [[katoliku kirik]]us ja [[õigeusu kirik]]us märtri ja [[pühak]]una. Tema mälestuspäev on [[6. aprill]].
Sixtust austatakse [[katoliku kirik]]us ja [[õigeusu kirik]]us märtri ja [[pühak]]una. Tema mälestuspäev on [[6. aprill]].


==Kirjandus==
==Kirjandus==
*[[Igino da Alatri]]: ''Alatri e il suo celeste patrono S. Sisto I papa e martire''. Veroli, 1932.
*[[Igino da Alatri]]: "Alatri e il suo celeste patrono S. Sisto I papa e martire". Veroli, 1932.
*[[Mariano d'Alatri]]: ''Il papa San Sisto I tra storia e leggenda''. Alatri, 1976.
*[[Mariano d'Alatri]]: "Il papa San Sisto I tra storia e leggenda". Alatri, 1976.
*[[Giuseppe Capone]]: ''Il settimo papa: S. Sisto I nella storia del suo tempo''. Alatri, 1984.
*[[Giuseppe Capone]]: "Il settimo papa: S. Sisto I nella storia del suo tempo". Alatri, 1984.
*[[Oliviero Iozzi]]: ''Il corpo di S. Sisto I papa e martire rivendicato alla Basilica Vaticana''. Roma, 1900.
*[[Oliviero Iozzi]]: "Il corpo di S. Sisto I papa e martire rivendicato alla Basilica Vaticana". Roma, 1900.
*[[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]]: ''The Oxford Dictionary of Popes''. 1996.
*[[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]]: "The Oxford Dictionary of Popes". 1996.
*''[[Liber Pontificalis]]''.
*"[[Liber Pontificalis]]".
*A. Marini: ''Cenni storici popolari sopra S. Sisto I, papa e martire, e suo culto in Aletri''. Foligno, 1884.
*A. Marini: "Cenni storici popolari sopra S. Sisto I, papa e martire, e suo culto in Aletri". Foligno, 1884.
*[[Luigi De Persiis]]: ''Del pontificato di S. Sisto I, papa e martire, della translazione delle sue reliquie da Roma ecc., memorie''. Alatri, 1884.
*[[Luigi De Persiis]]: "Del pontificato di S. Sisto I, papa e martire, della translazione delle sue reliquie da Roma ecc., memorie". Alatri, 1884.


==Välislingid==
==Välislingid==

Redaktsioon: 28. aprill 2019, kell 22:09

Sixtus I oli seitsmes paavst, tema eelkäija oli Aleksander I.

Tolleaegsete allikate puudumisel pole tema ametiaja pikkus teada, kuid tänapäeval tunnustatakse, et see kestis kümme aastat.

"Liber Pontificalise" järgi pärines Sixtus Roomast Via Lata linnaosast, kuigi tema nimi, mis varasemates allikates on kujul "Ξυστος" (Xystos), viitab Kreeka päritolule. Ta oli ametis 10 aastat 3 kuud ja 21 päeva. Tema isa Pastor oli preester. Salvador Miranda andmetel oli Sixtus Aleksander I ajal kardinaldiakon ja on seega esimene kardinal, kes sai paavstiks.

Sixtus I sätestas "Liber Pontificalise" järgi, et mitte keegi peale ministrantide ei tohi puutuda pühitsetud esemeid, et paavsti juurde kutsutud piiskoppe tunnustatakse pärast nende piiskopkondadesse tagasipöördumist alles pärast vastavate volituste esitamist ja ta kohustas preestreid koos kogudusega laulma "Sanctust". Ta sätestas trisagioni ("Püha Jumal, püha Vägev, püha Surematu, halasta meie peale!") palvetamist enne missat ja korporaali kasutamise.

Ta ordineeris 11 presbüterit, 4 diakonit ja 4 piiskoppi.

Traditsiooni järgi suri Sixtus I märtrisurma, kuigi Ireneus ei kajastanud seda oma samal sajandil koostatud märtrite nimekirjas. Traditsiooni järgi maeti Sixtus I apostel Peetruse lähedale. 1132 olevat tema säilmed viidud Alatrisse. Clemens X andis 17. sajandil mõned reliikviad kardinal Retzile, kes viis need Lorraine'i Saint-Micheli kloostrisse.

Sixtust austatakse katoliku kirikus ja õigeusu kirikus märtri ja pühakuna. Tema mälestuspäev on 6. aprill.

Kirjandus

  • Igino da Alatri: "Alatri e il suo celeste patrono S. Sisto I papa e martire". Veroli, 1932.
  • Mariano d'Alatri: "Il papa San Sisto I tra storia e leggenda". Alatri, 1976.
  • Giuseppe Capone: "Il settimo papa: S. Sisto I nella storia del suo tempo". Alatri, 1984.
  • Oliviero Iozzi: "Il corpo di S. Sisto I papa e martire rivendicato alla Basilica Vaticana". Roma, 1900.
  • J. N. D. Kelly: "The Oxford Dictionary of Popes". 1996.
  • "Liber Pontificalis".
  • A. Marini: "Cenni storici popolari sopra S. Sisto I, papa e martire, e suo culto in Aletri". Foligno, 1884.
  • Luigi De Persiis: "Del pontificato di S. Sisto I, papa e martire, della translazione delle sue reliquie da Roma ecc., memorie". Alatri, 1884.

Välislingid

Eelnev
Aleksander I
Rooma paavst
115/116125
Järgnev
Telesphorus