Palve

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib palvetamise aktist; Tõnis Mäe laulu kohta vaata artiklit Palve (Tõnis Mägi)

Palve (palvetus, palumine) on pöördumine kõrgema vaimse väe (või vägede) poole, üks religioosse käitumise vorme, usuelu sisu.

Olenevalt usundist võivad palve vormid ja sellega kaasnevad kombed olla mitmesugused. Erinevalt meditatsioonist on palve üldiselt suunatud konkreetse vaimse väe kandja (Jumala, pühaku, tootemi, loodusliku objekti vms) poole. Ehkki palve on oma olemuselt sügavalt vaimne tegevus, on selle juures sageli olulised ka välised asjaolud: aeg, koht, püha pilt või kuju või sümbol, palvetaja asend, riietus vms. Palve võib olla sõnaline või sõnatu, hääleline või hääletu. Palve võib olenevalt usundist olla ettemääratud sõnastusega või vaba või koosneda mõlemast. Palve võib olla nii individuaalne kui ka kollektiivne.

Palve sisu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Palve sisu koosneb enamasti kolmest, oma tähenduselt erinevast, osast: palumisest, tänamisest ja kiitmisest.

Palumine, palve ise kitsamas mõttes, on oma soovi avaldamine kõrgemale väele. Palve võib olla kas lühike ja lihtne: "Issand, halasta!", "Anna meile rahu!" vms või pikem ja keerulisem: Meieisa palve, litaaniad jt. Individuaalne vabavormiline palve võib olla nii seda kui teist, sageli väga ulatuslik.

Tänamine on tänu avaldamine kõige hea eest, mida on saadud. Kiitmine on au osutamine kõrgemale vaimsele väele, selle ülistamine ("Sanctus").

Palve võib sisaldada pöördumisi kõrgema väe poole, selle tähelepanu palumist vms (algusvormelid nagu "Ave Maria, gratia plena...", "Meie isa, kes sa oled taevas..." jne).

Palvele võivad järgneda vormelid kõrgema vaimse väega suhtlemise lõpetamiseks, selle ära saatmiseks vms. Palve võib sisaldada ka muid osiseid: usu kinnitamist ("Credo"), pihtimust, selgitust jne.

Palve vormid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Palve esitamise vorm võib olla väga mitmesugune. Palve võidakse esitada vaid mõttes (nn sõnatu palve), sosinal, vaevukuuldavalt, selge häälega, karjudes, retsiteerides, lauldes jne. Muusika ajalugu tunneb väga suurt hulka palvetekstidele kirjutatud muusikateoseid. Palve võib olla palvetajatele vaimuliku poolt kordamiseks (järele laulmiseks) ette öeldud (lauldud). Palveid võib lugeda palveraamatust jne.

  • Eestpalve on palve kellegi teise eest.
  • Mälestuspalve on palve siitilmast lahkunud inimese hinge eest.
  • Seeriapalved (sekventsid) on rida üksteisele järgnevaid sama sõnastusega palveid, näiteks Roosipärja palve katoliku kirikus. Palvete arvu jälgimiseks kasutatakse palvehelmeid. Litaaniad on pikad palvete seeriad, mis sisaldavad erinevaid osiseid. Sageli sisaldavad litaaniad vaimuliku ja koguduse kahekõnet: näiteks pöördub vaimulik pühaku või Jumala poole erinevate sünonüümidega ning kogudus kordab iga nime järel refräänina: "Palveta meie eest!" vms. Seeriapalvete eesmärk võib religioosses praktikas olla ka meeleseisundi muutmine: pikkade monotoonsete ja rütmiliste helide kordamine võib viia transsi, ekstaasi, tekitada hallutsinatsioone, glossolaaliat jmt.

Matteuse evangeeliumis õpetab Jeesus oma jüngreid õigesti palvetama ning esitab neile Meieisa palve.

Palvega võivad kaasneda või sellele eelneda või järgneda paljud muud religioossed toimingud: küünalde süütamine ja paigaldamine, viiruki vms põletamine, ohverdamine (kingitused mitmesugusel kujul: lilled, väärisesemed, raha, toit, jook, riide-esemed vms) eesmärgiga tugevdada palve mõju ja sidet kõrgema väega.

Palvele võib järgneda ootus, et kõrgema vaimse väe poolt tuleb mingi märguanne või vastus palve kuulda võtmise ja loodetava täitmise kohta. Enamasti tõlgendatakse vastusena mõne ebahariliku sündmuse toimumist (ime).

Palve igapäevases tähenduses on viisakas sooviavaldus: "Mul on sulle palve: katsu vähem suitsetada!", Jakob Hurda "Paar palvid Eestimaa ärksamaile..." jne.