Pirita: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
MKristerson (arutelu | kaastöö)
79. rida: 79. rida:
TLA_1465_1_6814_pirita_linnulennult_1970ndad.jpg|Pirita linnulennult
TLA_1465_1_6814_pirita_linnulennult_1970ndad.jpg|Pirita linnulennult
TLA_1465_1_4455_pirita_vana_sild_ja_Paula_Peterseni_restoran.jpg|Pirita vana sild ja Paula Peterseni restoran
TLA_1465_1_4455_pirita_vana_sild_ja_Paula_Peterseni_restoran.jpg|Pirita vana sild ja Paula Peterseni restoran
TLA_1465_1_1969_Pirita_kloostri_varemed_1930ndad-fotogr_J_Tetrin.jpg|Pirita kloostri varemed (1930ndad)
TLA_1465_1_6690_parvega_pirita_jõge_ületamas_1900.jpg|Parvega pirita jõge ületamas (1900)

</gallery>
</gallery>



Redaktsioon: 3. november 2017, kell 16:47

 See artikkel räägib Tallinna asumist; Tallinna linnaosa kohta vaata artiklit Pirita linnaosa; BC Pirita oli Tallinna Kalevi korvpalliklubi nimi; liikluseksperdi kohta vaata artiklit Johannes Pirita; küla kohta Moldovas vaata artiklit Pîrîta.

Pirita

Pindala 1,73 [1] km²
Elanikke 1019 (01.01.2017) [1]

Koordinaadid 59° 28′ N, 24° 49′ E
Pirita asumi kaart

Pirita on asum Tallinnas Pirita linnaosas. Pirita asub Tallinna lahe ääres, Pirita jõe suudmes. Asum piirneb Merivälja, Mähe, Kloostrimetsa, Kose ja Maarjamäe asumitega. Pirita asumi pindala on 1,73 km2.[1]

Pirita asum sai oma nime Pirita kloostri järgi, mis nimetati omakorda Rootsis asuva emakloostri rajaja Püha Birgitta järgi.[2]

Ajalugu

Tänapäevane Pirita asum on moodustunud kolmest ajaloolisest asustusalast. Kõige vanem neist aladest on keskajal rajatud Pirita klooster, mille ümber tekkis Pirita küla. Teise asustusala moodustas 20. sajandi algul rajatud Uus-Pirita, mis jäi kloostrist teisele poole jõge. 17. sajandil rajatud Lillepi talu moodustas omaette asustusala. Terve praegune Pirita linnaosa ühendati Tallinnaga 1945. aastal.[2]

Pirita asumi kõige vanem rajatis oli Iru linnuse sadam, mille tähtsus suurenes ajaga. See sadam oli eriti oluline Põhja-Euroopa viikingiajal (aastatel 800–1050 pKr). Pirita alad olid tollel ajal muidu asustamata, kuid sadama ja linnuse vahel oli tihedalt kasutatav teeühendus. Samuti võib arvata, et vähemalt laevade sadamas viibimise ajal oli seal pidev valve.[2]

Pirita kloostri rajamine mõjus piirkonna arengule murranguliselt, sest tänu sellele sai Piritast kaugemalgi tuntud keskus. 15. augustil 1436 pühitseti kloostri kirik, mida peetakse ka kloostri ametlikuks asutamisajaks. Pirita kloostri lähedusse tekkis rahvarohke küla, mida nimetati algul Liivavakuse (Sandwacke) külaks. Ühes küla tekkimisega rajati ka otsem tee Tallinna. Pirita klooster purustati 1577. aastal Vene-Liivi sõjas. [2]

Pärast kloostri hävimist oli küla asustus mitu sajandit palju hõredam ning see hakkas uuesti kasvama alles 20. sajandi algul. 1908. aastal alustati Pirita hoonestamist ning paar aastat hiljem sai piirkond linlaste seas populaarseks suvituskohaks. Eesti Spordiselts Kalevi tegevuse laienemine Piritale 1910. aastal pani aluse veespordi ja kergejõustiku harrastamisele selles piirkonnas.[2]

Kui varem oli üle jõe saanud ainult parvega, siis puidust silla rajamine 1914. aastal suurendas paiga menukust veelgi (1936. aastal valmis raudbetoonsild). 1920. aastatel pandi käima bussiliikus Pirita ja Tallinna vahel. Piritale rajati rannahoone, muuseum, kohvikuid, restorane jm. Pirital tegutses mitu seltsi, sh Pirita Kaunistamise Selts, mida juhtis Albin Strutzkin.[2]

1980. aastal toimus Pirital XXII suveolümpiamängude purjeregatt, mille tarvis loodi asumisse Tallinna Olümpiapurjespordikeskus. Samal aastal laiendati Pirita teed ning rajati uus sild üle jõe.[2]

1990. aastatel rajati vana kloostri kõrvale uus ja tänapäevane kloostrikompleks.[2]

Õhuvaade Pirita asumile

Elanikkond

Aasta Arvestuslik rahvaarv[3][4][1]
2017 1019
2016 1019
2015 997
2014 960
2013 948
2012 926
2011 911

2016. aastal moodustasid 0-17aastased asumi elanikkonnast 18-22%, 68+aastased moodustasid 10-19%. Samal aastal jäi eestlaste osakaal asumi elanikest 50-79% vahele.[5]

Olulisemad objektid

Pirital asuvad Pirita sadam ning Tallinna alumine tuletorn. Asumi territooriumile jäävad Pirita kalmistu, Pirita kloostri varemed kui ka uus kloostrikompleks. Pirital asub Pirita linnaosavalitsus, Pirita Spordikeskus ning Pirita Vaba Aja Keskus.

Haridus ja kultuur

Pirital asub Pirita Majandusgümnaasium. Asumis tegutseb Pirita raamatukogu.

Loodus

Asumi territooriumil asub Pirita mets. Asumit läbivad Pirita jõgi, Teesuuoja ja Varsaallika oja. Suurem osa Pirita rannast jääb Pirita asumisse.

Pirita asumi tänavad

Mitmed endised talud on jäädvustatud asumi tänavanimedes, nagu Rätsepa tee, Lauri tee, Puki tee jm. Pirita seotus veespordiga on andnud nime sellistele tänavatele nagu Masti tänav, Purje tänav ning Regati puiestee. Asumis esineb ka palju ametinimedega seotud sarjanimesid.[2] Asumis on lisaks veel Eduard Bornhöhe tee, Jahimehe tee, Jahimehe põik, Kalamehe tee, Kalmuse tee, Kloostri tee, Kloostrimetsa tee, Kõrkja tee, Meremehe tee, Merivälja tee, Metsavahi tee, Metsavahi põik, Metsniku tee, Mõrra tee, Pirita tee, Randvere tee, Rummu tee, Supluse puiestee ning Toominga tänav.

Galerii

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 2,8 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  3. Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011
  4. Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012
  5. Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016