Pirita sadam

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Vaade sadamale, 2006

Pirita sadam on väikesadam Tallinnas Pirita linnaosa veerel Pirita jõe suudmes.

Andmed[muuda | muuda lähteteksti]

Sadamavärav
Pirita sihi alumine tuletorn ja paremal olümpiaregati märk

Sadama kood on EE PIR.

Sadama geograafilised koordinaadid on 59° 28′ 6″ N, 24° 49′ 18″ E.

Sadama territoorium hõlmab 52 286 m2 maa-ala ja 128 014 m2 veeala.

Sadamas on 26 kaid üldpikkusega 1818 m. Suurim sügavus kai ääres on 4,2 m.

Suurim võimalik laev: pikkus 50 m, laius 20 m, süvis 2,8 m.

Sadamasse sissesõitu hõlbustab siht (iseloomuliku kujuga alumise tuletorniga) ning lainetuse eest pakuvad head kaitset ümber sadama rajatud muulid. Akvatooriumi edelaosas asuvad paaditankla ja merepääste õppetaristu. Sadamas on ka piiripunkt.

Sadamast ja jõest kirde poole jääb Tallinna suurim supelrand.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tõenäoliselt oli Pirita jõesuue paatide randumispaiga ja paadisadamana kasutusel juba muinasajal.

1913. aastal rajati Peeter Suure sadama ehitamise käigus Pirita jõe suudme vasakule kaldale Tallinna Merelennujaam, mis tegutses 1918. aastani. 1919. aastal võeti lennujaama angaarid koost lahti, üks neist viidi Lasnamäele ja teised kaks Tartusse ning pandi seal uuesti kokku.

1930. aastate lõpul oli Eestis populaarne Artur Rinne laul "Miki merehädas", mille sõnades läheb Miki Piritalt paadi või süstaga merele.

Nõukogude ajal asusid jõesuudmes Kalevi jahtklubi, spordilaevade katsetehas ja sõjaväe jahtklubi.

1980. aasta suveolümpiamängudeks rajati seoses Tallinnas olümpiapurjeregati korraldamisega Pirita jõe suudmesse aastatel 1975–1980 suur ja moodne purjespordikompleks, mis muinsuskaitse alla võetuna on säilinud üsna algupärasena tänaseni.

Pärast taasiseseisvumist on sadamal kaks põhivaldajat: Kalevi jahtklubi ja Pirita TOP.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]