Hugo Raudsepp

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib kirjanikust; keemiku kohta vaata artiklit Hugo Raudsepp (keemik).
Hugo Raudsepa mälestussammas Elvas

Viktor Paul Hugo Raudsepp (varjunimi Milli Mallikas, 10. juuli 1883 Vaimastvere vald, Tartumaa – 15. september 1952 Ozjorlag, Irkutski oblast) oli eesti kirjanik.

Sisukord

Elukäik [muuda]

Hugo Raudsepp õppis küla- ja kihelkonnakoolis ning Tartu linnakoolis, mille lõpetas 1900. Töötas ajakirjanikuna Postimehes. Aastast 1925 oli vabakutseline kirjanik. Aastal 1951 Hugo Raudsepp arreteeriti. Suri Siberi vangilaagris.

Looming [muuda]

Kirjanikuteed alustas luuletajana, aga tuntuks sai vestekirjanikuna Milli Mallika varjunime all. Oli viljakas teatri- ja kirjanduskriitik. Kirjaniku loominguliseks pärisosaks kujunes dramaturgia, kus tema põhižanriks kujunes komöödia.

Hugo Raudsepa proosale on iseloomulik sündmuste satiiriline käsitlemine ja iroonia.

Teosed [muuda]

  • Milli Mallikas, "Sidemed ja sõlmed" (lühiproosakogu, 1919)
  • Milli Mallikas, "Imbi" (romaan, 1920)
  • Milli Mallikas, "Kirju rida" (lühipalad, 1921)
  • Milli Mallikas, "Vested" (I-II, 1921-1924)
  • "Euroopa uuemast kirjandusest" (ülevaade, 1921)
  • "Ekspressionism" (ülevaade, 1922)
  • "Lääne-Euroopa sentimentalism ja haletundeline vool Eesti kirjanduses" (ülevaade, 1923)
  • Milli Mallikas, "Demobiliseeritud perekonnaisa" (näidend, 1923)
  • "Ameerika Kristus" (näidend, 1926)
  • "Kikerpilli linnapead" (näidend, 1926)
  • "Ristteed" (novellikogu, 1926)
  • "Sinimandria" (näidend, 1927; 2. trükk: järelsõna Harald Peep, LR 1983, nr 26)
  • "Kohtumõistja Simson" (näidend, 1927)
  • "Siinai tähistel" (näidend, 1928)
  • "Püha Miikaeli selja taga" (näidend, 1928)
  • "Mikumärdi" (näidend, 1929)
  • "Mait Metsanurk ja tema aeg" (esseistlik monograafia, 1929)
  • "Põrunud aru õnnistus" (näidend, 1931)
  • "Vedelvorst" (näidend, 1932)
  • "Salongis ja kongis" (näidend, 1933)
  • "Isand Maikello sisustab oma raamatukappi" (näidend, 1934)
  • "Roosad prillid" (näidend, 1934)
  • "Jumala veskid" (jutustustekogu, 1936)
  • "Lipud tormis" (näidend, 1937)
  • "Mees, kelle käes on trumbid" (näidend, 1938)
  • "Roheline Tarabella" (näidend, 1938)
  • "Mustahamba" (näidend, 1939)
  • "Kompromiss" (näidend, 1940)
  • "Viimne eurooplane" (romaan, 1941, 2. trükk: järelsõna Lehte Tavel, sari Eesti romaanivara, ER, Tallinn 1983)
  • "Kivisse raiutud" (novellikogu, 1942)
  • "Rotid" (näidend, 1946)
  • "Tagatipu Tiisenoosen" (näidend, 1946)
  • "Minu esimesed kodud. Mälestused I" (1947)
  • "Tillereinu peremehed" (näidend, 1948)
  • "Küpsuseksam" (näidend, 1949)
  • "Lasteaed" (näidend, 1949)
  • "Vaheliku vapustused" (näidend, järelsõna Ants Järv, LR 2003, nr 18)
  • "Valitud näidendid". Koostanud ja järelsõna: Ants Järv, ER, Tallinn, 1974; sisaldab näidendid "Ameerika Kristus", "Mikumärdi", "Põrunud aru õnnistus", "Vedelvorst", "Roosad prillid" ja "Tillereinu peremehed"
  • "Jumala veskid". Koostanud Lehte Tavel, sari Eesti novellivara, ER, Tallinn 2003; ISBN 9985654110; sisaldab läbilõike Raudsepa novellistikast
  • "Nüüd ma tahan mõõka tõsta" (artiklite kogumik). Koostanud ja eessõna: Hando Runnel, sari Eesti mõttelugu, nr 108, Ilmamaa, Tartu 2013, 488 lk; ISBN 9789985774397

Bibliograafia [muuda]

Kirjandus [muuda]

  • August Anni (= August Annist), "Raudsepast kui mõtlejast" – Looming, 1933, nr 5, lk 567–572
  • Marta Sillaots, "Hugo Raudsepp" – Looming 1936, nr 4, lk 455–461, nr 5, lk 566–573 ja nr 6, lk 670–677
  • Harald Peep, "Pilk peegli taha" (artikleid), ER, Tallinn 1967, lk 222–252 ("Sirvides Hugo Raudsepa pärandit")
  • Lehte Tavel, "Ääremärkusi H. Raudsepa loomingu mõistmiseks" – Sirp 12. juuli 1968, nr 28
  • J. Järv, "Hugo Raudsepp mälestuste mosaiigis" – Keel ja Kirjandus 1968, nr 10, lk 627–631
  • "Hugo Raudsepa kannatustee". Saatesõna: Vello Pekomäe. EMP, Stockholm 1973, 248 lk (Sisu: Viiu Raudsepp-Tulk, "Minu isa Hugo Raudsepa hukkumine Siberis"; Hugo Raudsepp, "Uuendatud "Mikumärdist""; "Mikumärdi: komöödia viies vaatuses"; "Roosad prillid: komöödia kolmes vaatuses")
  • Lehte Tavel, "Hugo Raudsepp suhetes "Noor-Eestiga"" – Keel ja Kirjandus 1974, nr 9, lk 526–535
  • Lehte Tavel, "Hugo Raudsepp näitekirjanikuna aastail 1923–1928" – Keel ja Kirjandus 1977, nr 6, lk 329–337 ja nr 8, lk 462–472
  • Eesti kirjanduse ajalugu, IV köide, 1. raamat, ER, Tallinn 1981, lk 445–474 (ülevaate autor Lehte Tavel) ja bibliograafia lk 484–485
  • Jaan Pert, "Mälestusi saksa okupatsiooni päevilt" – Rahvuslik Kontakt, 1983, nr 3
  • Oskar Kuningas, "Hugo Raudsepa osast meie teatrimõtte arengus" – TMK, 1983, nr 7, lk 68–76
  • Lehte Tavel, ""Mikumärdist" "Roosade prillideni". Hugo Raudsepa loomingu kõrgperiood" – Looming 1983, nr 7, lk 976–986
  • Harald Peep, "Hugo Raudsepa koomiline meel" – Looming 1983, nr 8, lk 1127–35
  • Lehte Tavel, "Karakteriloomingust Hugo Raudsepa komöödiates" – Keel ja Kirjandus 1984, nr 10, lk 594–602
  • Lehte Tavel, "Hugo Raudsepp kirjanduskriitikuna aastail 1905–1924" – kogumikus "Kirjanduse tõe poole", Tallinn 1988, lk 60–72
  • Ervin Reimo, "Ühe dramaturgitee kroonikast: Hugo Raudsepp: viimane eluaasta, 1952" (seni avaldamata märkmeid; kommenteerinud Lea Tormis) – TMK 1989, nr 1, lk 73–80; täpsustusi – Lehte Tavel, TMK 1989, nr 5, lk 92–93

Artiklid [muuda]

Välislingid [muuda]


Pärit leheküljelt "http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Hugo_Raudsepp&oldid=3617218"