Aarau

Allikas: Vikipeedia
Ambox outdated serious.svg See artikkel vajab ajakohastamist.
Palun ajakohasta selle artikli sisu ning pärast ajakohastamist eemalda see märkus.
Aarau

saksa Aarau

Aarau vapp
Aarau vapp
Pindala: 12,34 km²
Elanikke: 20 103 (31. detsember 2012)[1]

Koordinaadid: 47° 24′ N, 8° 3′ E47.48.05koordinaadid: 47° 24′ N, 8° 3′ E
Aarau asend Aarau ringkonnas
Asend Aarau ringkonnas
Aarau (Šveits)
Aarau
Asukoht Šveitsis

Aarau on linn ja vald Šveitsis Mittellandis, Aargau kantoni pealinn 1803. aastast ja Aarau ringkonna halduskeskus.

Läänes piirneb vald Solothurni kantoniga.

Asub Aare jõe kaldal Juura mägede lõunaserval 388 m kõrgusel merepinnast. Kõige madalam koht on 365 m kõrgusel Aare kaldal, kõrgeim koht on 471 m kõrgusel asuv Hungerberg Küttigeni valla piiril.

Aarau vallaga piirnevad põhjas Küttigen, idas Rohr ja Buchs, kagus Suhr, lõunas Unterentfelden ning läänes Eppenberg-Wöschnau ja Erlinsbach. Aarau on peaaegu kõikide naabervaldadega kokku kasvanud, moodustades Aarau linnastu. Linnast lõunas ja edelas paiknevad suured metsaalad Gönhard ja Zelgli, mis moodustavad loodusliku piiri Unterentfeldeni ja Eppenberg-Wöschnauga, mis ongi ainsad naabervallad, mis pole Aarauga täielikult kokku kasvanud.

Aarau vanalinn rajatud kaljusele aluspõhjale Aare jõeoru kitsal kohal Juura mägede lõunajalamil. Uuemad kvartalid paiknevad kõrgterrassil vanalinnast idas ja lõunas ning jõeniidul kummalgi pool Aaret.

Umbes 9/10 linna territooriumist paikneb Aarest lõunas, üks kümnendik põhjas.

Aarau valla pindala on 894 hektarit, millest 301 hektarit on metsaalad ja 491 ha on hoonestatud.

Linnas on naisõpetajate seminar, ülemkohus, riiklik arhiiv ja kantoniraamatukogu.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Elanike arv:

  • 1983: 15 700
  • 2005: 15 600
  • 2009: 19 471 (31. detsember; koos järgmise aasta algul linnaga liidetud Rohri asulaga)

Aarau linnastus elab üle 70 000 inimest.

Aarau on alates 2010. aastast Aargau kantoni linnade seas Wettingeni järel suuruselt teisel kohal.

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aaraus toodetakse elektriseadmeid ning jalatseid ja valatakse kirikukelli.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aarau linn Stumpfi kroonikas 1548

Esiaeg ja vanaaeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aarau valla territooriumilt on leitud üksikuid esemeid nooremast kiviajast.

Praeguse jaamahoone lähedalt on kaevatud välja pronksiaegse (umbes 1000 eKr) asula jäänused. Rooma riigi ajal kulges umbes sellest kohast läbi Rooma sõjatee, mis ühendas Salodurumit (Solothurn) Vindonissaga. See kulges mööda praegust Bahnhofstrasset.

Aastal 1976 leidsid tuukrid Aare jõest osa 7 m laiusest roomaaegsest puusillast üle Aare jõe. 2.3. sajandil oli Aaraus arheoloogilistel andmetel küllaltki ulatuslik asustus.

Keskaeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajavahemikus 12401250 rajasid Kyburgi krahvid Hartmann IV ja Hartmann V esileküündivale kaljupeale Aare kohale Aarau linna. Vanim kindel teade linnalise asula olemasolust pärineb 1256. aastast.

Rore torn

Linnakest valitseti Rore tornist, Kyburgite maakonnavalitseja residentsist. Praegu on see torn integreeritud Aarau raekotta.

Umbes samal ajal rajati Aarau Schlössli, megaliitmüüriga tornlinnus väljaspol linnamüüri.

Aarau linn kuulus vanasse Suhri suurpastoraati.

Aastal 1263 suri Kyburgi krahvisuguvõsa välja. Agnes von Kyburg, kellel polnud enam meessugulasi, müüs kõik oma perekonna maad enda isapoolsele onule, tulevasele Saksa kuningale Rudolf I Habsburgile. Viimane annetas Aaraule 4. märtsil 1283 linnaõigused.

14. sajandil linna laiendati kahes jaos ning ta sai teise müüriringi. Lai kraav eraldas linna kindlustamata eeslinnast. Praegu on selle kraavi kohal tänav nimega Graben.

Aastal 1415 vallutas Berni kanton Solothurni kantoni abiga Aargau lõunaosa. Pärast lühiajalist vastupanu Aarau kapituleerus ning pidi uutele valitsejatele truudust vanduma. Alates 1461. oli Berni linn Aarau ainuke valitseja, Solothurn oli tasapisi kõrvale jäetud.

16. sajandil kaotati linnakodanike alamkihi poliitilised õigused. Ülemkiht jagas linna ametikohad omavahel.

1. märtsil 1528 otsustasid Aarau linnakodanikud Berni survel võtta vastu protestantismi. Alates 1531. aastast oli Aarau reformatsioonimeelsete kantonite esindajate nõupidamiskohaks.

Varauusaeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

18. sajandil arenes Aaraus tekstiilitööstus ja eriti puuvilla töötlemine. Linna rändasid mitmed jõukad ja haritud perekonnad, nagu Frey'd Lindaust ja Herosé'd Speyerist. Tänu neile toimus linnas haridusreform ning sellest sai valgustusmeelsuse oluline keskus Šveitsis.

1797. aastal toimus Aaraus viimane vana kantonite liidu kokkusaamine. 1798. aasta märtsis saabusid sinna revolutsioonilise Prantsusmaa väed, millele linlased vastupanu ei osutanud.

22. märtsil 1798 kuulutasid prantslased Aarau Helveetsia Vabariigi pealinnaks, nõnda sai Šveits endale ajaloo esimese pealinna. Kuid peagi selgus, et linn on pealinnaks sobimatult väike, ning 20. septembril viidi riigi halduskeskus üle Luzerni. Aarau jäi aga Aargau kantoni ja Aarau ringkonna keskuseks. Seejärel liideti Aargauga ka Baden ja Fricktal ning Aarau jäi endiselt selle keskuseks.

Uusajast tänapäevani[muuda | redigeeri lähteteksti]

19. sajandil toimus linnas oluline ehitustegevus, samuti rajati koole ning toimus tööstuslik pööre. Sellest hoolimata jäi Aarau jätkuvalt väikelinnaks, ehkki säilitas samas kantonikeskuse positsiooni.

1. jaanuaril 2010 liideti Aarauga Rohri küla ja vald, misjärel linnast sai elanike arvu poolest teine linn Aargau kantonis.

Vaatamisväärsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arhitektuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aare paremal kaldal on keskaegne vanalinn. Hilisgooti stiilis linnakirik on ehitatud 14711478. Raekoda on enne 1520. aastat vasallilinnusest ümber ehitatud ning 1762 barokkstiilis renoveeritud. Tähelepanuväärsed on ka Schlössli (11.–14. sajand) ning hilisgooti ja barokkstiilis linnakodanikumajad.

Muuseumid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linnas on kunstimaja, linnamuuseum, loodusmuuseum, koduloomuuseum ja loomapark.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]