Tuletikk

Allikas: Vikipeedia
Streichholz.jpg

Tuletikk on vahend tule süütamiseks. Tavaline tuletikk on umbes 45 millimeetri pikkune ja paari millimeetri paksune puidust tikk, mille otsas on hõõrdumisel süttiv ja põlev aine. Tavaliselt kasutatakse tikuotsas kaaliumkloraadi, väävli, täiteainete ja sideainete segu. Tikk valmistatakse enamasti haavapuidust, kuid see võidakse teha ka papist. Tikud pakitakse tikutoosi, mille küljel on fosforit sisaldav hõõrdepind tiku süütamiseks.

Esimesed fosforiga tikud võeti kasutusele alles 1830. aastatel. Nende tikkudega tuli olla äärmiselt ettevaatlik, sest need süttisid hõõrdumisel mis tahes pinnaga. Tänapäeva tuletiku leiutas 1844. aastal rootslane Gustaf Erik Pasch, kes asendas varem kasutusel olnud tuleohtliku ja mürgise valge fosfori punase fosforiga ning paigutas selle tikuotsa asemel tikutoosi küljele. Tänu sellele oli tikkude tootmise monopol pikka aega rootslaste käes.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]