Haldjas

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib müütilistest olenditest; Tolkieni raamatute tegelaste kohta vaata artiklit Haldjas (Keskmaa)

Haldjas

Haldjas (murdes ka haldijas, aljas, algjas[1]) on looduses, elamus või mujal valitsev kujuteldav üleloomulik olend, (kaitse)vaim.[2]

Üldiselt[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on kohakaitsevaim, kelletaolisi esineb mitmetes usundites ja mütoloogiates. Tänapäeva popkultuuris on levinud ka haldjad kui mõistuslike inimesesarnaste olendite rass, keda üldjuhul kirjeldatakse looduselähedastena. Üks tuntumaid haldjate kirjeldusi moodsas kirjanduses on J. R. R. Tolkieni "Keskmaa" sarja teostes, mis on mõjutanud haldjate kujutamist kogu tänapäeva kultuuris. Euroopa muinasjuttude eestikeelsetes tõlgetes nimetatakse haldjateks ka maagiliste võimetega olevusi, kes võivad olla nii hea- kui ka pahatahtlikud (nt haldjast ristiema "Okasroosikese" jutus).

Eesti rahvausund[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvapärimustes oli haldjas ehitise, aga ka mingi loodusobjekti või -nähtuse kaitsevaim. See tulenes muistsest usust loodushingede olemasolusse. Kui objektist eraldus hing (enamasti inimesekujuline), siis muutus ta vaimuks, kes kandis hoolt oma objekti eest ning kaitses teda.[3]

Eesti kirjakeeles tavaliseks saanud nimetus "haldjas" oli rahvapärane varem vaid Põhja-Eestis ja Saaremaal. Eriti Virumaal, kus nendega on seotud rohkelt uskumusi, muistendeid, pärimusi. Üldtuntud oli vee-, maja-, õue-, metsa- jm haldjad. Lõuna-Eestis seevastu püsisid veel 19. sajandil loodushingede vanemad nimetused ema, isa, vana (metsa-, karja-, nurmeisa, veteema, järvevana jt), samuti jumalad (maa-, vee-, kodujumal). Hiljem on laialt levinud nimetus "vaim" (maja-, metsa-, soo-, järvevaim jt). Mõni haldjas on saanud ka pärisnime (Metsik, Peko, Pell, Tõnn).

Haldjate poolehoiu võitmiseks tehti ohverdusi ning peeti kinni töökeeldudest. Ristiusu mõjul said haldjad ajapikku pärimustes halva iseloomu - nad olid kurjad olendid, kes tegid inimestele halba. Haldjate head omadused kanti üle katoliku pühakutele. Haldjausk püsis Eestis 19. sajandini.[3]

Haldjaid eesti mütoloogias[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Väike murdesõnastik [1][alaline kõdulink] vaadatud 15.05.2020
  2. Eesti keele seletav sõnaraamat [2] vaadatud 15.05.2020
  3. 3,0 3,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 28

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]